Obsah (5)

§ 230§ 231§ 459§ 497§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 3. november 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-922 Tsiviilasi A.K. hagi A.S. vastu

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 11. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 230lg 1).

Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 19). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, on kostjal

§ 230lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada (Riigikohtu 6.

veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 13). Poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (

§ 231lg 2).

1. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja kostja isa. Hagejalt on Tartu Ringkonnakohtu
2. septembri 2015 otsusega tsiviilasjas nr XXX kostja kasuks välja mõistetud elatis 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga 3 alammäära. Perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne
3. aasta
4. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
5. aasta
6. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Eeltoodut arvestades on hageja kohtulahendiga kohustatud kostjale tasuma seega 292 eurot kuus.
7. Hageja nõude aluseks on nii õigusliku olukorra muutus kui ka tema võimetus teenida tulu määral, mis võimaldaks tasuda kohtulahendiga välja mõistetud elatist, tagades seejuures teiste ülalpeetavate heaolu. Hageja tugineb seega PKS § 2172 lg-le 2, mis näeb ette kohustatud vanema õiguse pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, kui kohustatud vanem ei nõustu PKS § 2172 lg-s 1 nimetatud elatise summaga, tuginedes õigusliku olukorra muutmisele ning

§ 459

lg-le 1 ja

§-le 497, kuna on muutunud otsuse aluseks olnud asjaolud. 14.

§ 497

järgi kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 459

lg 2 järgi võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 15. Riigikohus on selgitanud, et elatise maksete suuruse muutmist võib

§-s 459 sätestatud eeldustel nõuda, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu

1. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 9, Riigikohtu
2. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 11).
3. Tartu Ringkonnakohtu
4. septembri 2015 otsusest nähtuvalt on kohus elatist kehtivas miinimummääras välja mõistes arvestanud hageja varalise seisundi, võimega tulu teenida ja kolme ülalpeetavaga. Hageja tegeles ka toona äritegevusega, juhtides ettevõtet, mille põhitegevusala oli metalltoodete müük Venemaale (Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2015 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 11). Hagejale kuulus toona Eestis kaks kinnisasja (samas, p 12). Kohus on leidnud, et hageja ei ole veenvalt tõendanud oma majandusliku olukorda ning et hagejal on võimalik ettevõtluse kaudu teenida tulu oma alaealiste laste ülalpidamiseks (samas, p 11 ja 13).
5. Hagiavalduses toodu põhjal on elab hageja käesoleval ajal Venemaal ega oma kinnisvara, samuti puudub muu vara, mida kasutada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja ainus sissetulek on töötasu 88 000 rubla (keskmiselt 1000 eurot) kuus, mida makstakse sularahas. Kostja hinnangul on hageja väited sarnased eelmises menetluses esitatuga ning on põhjust uskuda, et hageja tegutseb edasi Venemaa äriühingute kaudu (tl 155 pöördel, 156). Kostja toob esile, et hageja tegutseb mikroettevõtja/FIEna, samuti ettevõtte XXX kaudu, keda ta nimetab oma tööandjaks (tl 156). Hageja on 4 võtnud omaks, et teenib tulu ettevõtluse kaudu, kuid toonud esile, et ettevõtted ei ole nii kasumlikud kui kostja hindab (tl 190).
6. Kohtu hinnangul on tõendamata ja mõistlikult ebausutav, et hageja varaline seisund on eelmise kohtulahendi tegemise ajast muutunud hagiavalduses toodud määral. Eelmise kohtulahendi tegemise ajal kuulus hagejale Eestis kaks kinnisasja (p 12). Kohtule ei ole esitatud infot, mil moel ja millise vastutasu eest on need võõrandatud ning mida on hageja teinud saadud tuluga. Kohtul puudub võimalus kontrollida, kas hagejale kuulub kinnisasju Vene Föderatsioonis. Hageja on oma sissetulekute kohta esitanud üksnes kirjaliku tõendi enda äriühingult, mida ei saa pidada hageja sissetulekuid ammendavalt kajastavaks usaldusväärseks dokumendiks. Hageja ei ole oma majandusliku seisu ja vara kohta esitanud muid tõendeid, vaatamata sellele, et tõendite esitamise vajadusele pöörasid tähelepanu nii kohus
7. jaanuari 2022 määruses,
8. juuli 2022 kohtuistungil kui ka kostja
9. septembri 2022 seisukohas. Hageja toob korduvalt esile, et tal ei ole võimalik tõendada negatiivseid asjaolusid (tl 9, 190). Kohtu hinnangul on aga mõistlikult ebausutav hageja väide, et tal ei ole võimalik esitada oma majandusliku seisu kohta mitte ühtegi tõendit peale ettevõtte XXX) väljastatud palgatõendi (tl 11). Nii kohus kui vastaspool on hageja tähelepanu pööranud asjaolule, et hagejal on võimalik näiteks esitada asjakohaste registrite väljavõtteid (tl 8 pöördel, tl 155 pöördel). Samuti ei ole usutav, et hagejal ei ole võimalik esitada tõendeid oma ettevõtte majandusliku seisu kohta.
10. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (Riigikohtu
11. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 14). Vanema osa lapsele elatise andmise arvestamisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte vähendada tema osa seetõttu, et tal sissetulek puudub või see on liiga väike (Riigikohtu
12. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 14). Arvestades, et hageja eelnev majandustegevus seondus Venemaaga, on usutav kostja väide, et hageja jätkab tegevust vähemalt osaliselt Venemaa äriühingute kaudu. Pooled on kohtule teada andnud, et hageja tegutseb seal enda omandis oleva ettevõtte Kover Rus kaudu, samuti on kostja esitanud kohtule info, et hageja tegutseb ka sealses FIE vormis. Hageja ei eita äritegevusega tegelemist. Seejuures ei ole kohtule esitatud infot, et hageja oleks lõpetanud äritegevuse Eesti ettevõtte kaudu ning seda ei nähtu ka Äriregistrist, mille andmetel on hagejale kuuluv Hansa Aluproduct OÜ endiselt tegutsev.
13. Arvestades, et ka varasemalt on hageja tegelenud äritegevusega nii Eestis kui Venemaal, ei ole kohtu hinnangul oluliselt muutunud Tartu Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr XXX tuvastatud asjaolud seoses hageja võimalustega ettevõtluse kaudu tulu teenimiseks. Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamiseks tähtsust asjaolu, et hageja on vahetanud elukohta. Hageja on tööealine ja töövõimeline isik, kelle tervislik seisund, võimed ja oskused võimaldavad teenida tulu oma alaealiste laste ülalpidamiseks nii Venemaa Föderatsioonis kui ka Eesti Vabariigis, arvestades, et tegemist on Eestis sündinud, elanud ja siin ka majandustegevusega tegelenud Eesti kodanikuga.
14. Viimase kohtulahendi tegemisest on hagejal lisandunud üks ülalpeetav. Tartu Ringkonnakohus on juba tuvastanud, et hageja tegevusala arvestades ei takista lapsed temal tulu teenimist (Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2015 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 11). Hageja hinnangul tuleb arvestada, et ülalpeetava lisandumine mõjutab kõigi hageja ülalpeetavate, sh kostja elustiili. Hageja ei ole aga esitanud infot oma perekonna 5 majandusliku seisundi kohta ning kostja on seadnud kahtluse alla hageja väite igasuguste sünni- või peretoetuste puudumise kohta Venemaal, viidates avalikele internetiallikatele. Seega ei ole hageja veenvalt põhistanud ega ka tõendanud, et elatise tasumise tõttu jäävad tema teised ülalpeetavad ilma vajalikust ülalpidamisest. Kohus märgib, et kostja esitatud pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt on hageja tasunud ja olnud seega ka võimeline tasuma hagejale
15. aastal 250 eurot kuus (tl 140) ja
16. aastal 200 eurot kuus (tl 137).
17. Seega ei ole hageja veenvalt põhistanud ega tõendanud, et tal puudub vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks, võime tulu teenida ja et tema tegelik varaline seisund ei võimalda kostjale elatist maksta seadusega ettenähtud miinimummääras.
18. Teiseks tugineb hageja õigusliku olukorra muutumisele alates
19. jaanuarist
20. Kohus loeb selle üldteadaolevaks asjaoluks. Õigusliku olukorra muutumine tõi tagajärjena kaasa tõendamist mittevajava miinimumelatise summa muutumise. See tähendab, et kui kostja soovib elatist summas 292 eurot kuus, tuleb tal ka tõendada, et lapse vajadused on vähemalt 584 eurot kuus (Riigikohtu
21. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 14.2). Kostja on esialgu vaielnud vastu elatise vähendamisele ja palunud jätta summa muutmata, kuid menetluse kestel nõustunud elatise vähendamisega kehtiva miinimummäärani (tl 136, tl 145-146, tl 157). Kostja on esitanud tabeli igakuistest kulutustest kogusummas 630,40 eurot, kuid selgitanud, et tal ei ole võimalik neid tõendada, kuna ta ei ole kogunud kulutšekke (tl 183). Seega ei ole kostja tõendanud, et tema tegelikud vajadused ületavad kehtivat miinimummäära.
22. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt kostjale makstavat elatist tuleb vähendada kehtiva miinimummäärani, mis arvutatakse PKS § 101 lõigete 3-5 alusel järgnevalt: Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
23. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
24. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel, mistõttu tuleb elatist vähendada poole peretoetuse ulatuses perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimese lause mõttes.
25. Vaidlust ei ole selle üle, et laps ei viibi isa juures, seega puudub alus elatise summa vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel. PKS § 101 lg 7 sätestatud vähendamise alus ei ole samuti antud juhul asjakohane.
26. Hageja igakuine elatis alates
27. jaanuarist 2022 kuna
28. märtsini 2022 on seega 213,44 eurot, mis on arvutatud järgmiselt: 200 eurot on baassumma PKS § 101 lg 3 mõttes, millele on liidetud 43,44 eurot, mis on Statistikaameti andmetel kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast
29. aastal PKS § 101 lg 4 mõttes ning millest on maha arvatud 30 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes.
30. Hageja igakuine elatis alates
31. aprillist 2022 kuna
32. märtsini 2023 on seega 225,64 eurot, mis on arvutatud järgmiselt: 209,20 eurot on baassumma PKS § 101 lg 3 mõttes, millele on liidetud 46,44 eurot, mis on Statistikaameti andmetel kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast
33. aastal PKS § 101 lg 4 mõttes ning 6 millest on maha arvatud 30 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes.
34. Edaspidi kuni lapse täisealiseks saamiseni arvutatakse elatise suurus lähtuvalt PKS § 101 lg-tes 3-5 sätestatust. Kohus selgitab, et vanemad saavad kasutada elatise suuruse arvutamiseks Justiitsministeeriumi kodulehel oleva elatiskalkulaatori abi (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
35. Kostja seaduslik esindaja on
36. juuli 2022 esitanud taotluse määrata kindlaks elatise tasumise tähtaeg iga kuu
37. kuupäev. Kohus rahuldab kostja taotluse.
38. Vastavalt

§ 164

lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7