Obsah (5)

§ 14§ 105§ 3§ 111§ 119

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-5703 Tsiviilasi Os

) § 2 lg 1 p 1 kohaselt täidetakse

alusel nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas.

§ 14

lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.

§ 105

lg 1 esimese lause alusel jaotab kohtutäitur asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Kohus leidis, et hageja saab

§ 14

lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad

§ 3lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Kohus ei otsusta kohtutäituri asemel, kuidas tuleks hageja nõude suhtes algatatud täitemenetluses täidetavaid nõudeid täita. Kohus ei ole pädev määrama, mis ulatuses saab kohtutäitur saadavast rahast rahuldada sissenõudja või kolmandate isikute nõuded. Nõuete rahuldamine toimub täitemenetluses ja kuulub kohtutäituri pädevusse. Seega ei saa kohus määrata, et ühisvara jagamisest saadud raha arvel tuleb esmalt täita kohustus hageja ees ning kostja I saadavast rahas tuleb rahuldada hageja nõue kostja I vastu, mis tuleneb Pärnu Maakohtu

1. juuli
2. a määrusest tsiviilasjas nr 2-20-120331 ning
3. oktoobri
4. a määrusest tsiviilasjas nr 2-21-
5. Kohus keeldus hagiavalduse osalisest menetlusse võtmisest, kuna kohus ei ole pädev vastava nõude osas asja lahendama ning nõudega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist hagi osalise menetlusse võtmata jätmise osas ja uue määruse tegemist, millega võtta hagi menetlusse täies ulatuses. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja jaoks on maakohtu seisukoht hagi osalise menetlusse võtmata jätmise kohta üllatuslik. Hageja kui võlausaldaja saab ühisvara jagamise nõudeid esitada vaid täitemenetluste raames. Ühisvara jagamise nõue võimaldab sissenõudja rahalise nõude rahuldamise huvides kohtutäituri käsutusse saada tehinguga üleantav vara, kuid olukorras, kus maakohus ei ole sissenõudja nõuet (tulemi arvelt rahuldada sissenõudja nõue) kohtuotsuses kindlaks määranud, ei saa täitur neid sissenõudja nõude katteks kanda. Sissenõudja ainus õigustatud huvi ühisvarasse kuuluva eseme jagamise nõude esitamisel ongi asjaolu, et saaks sissenõude pöörata võlgniku osale ühisomandist. Samuti tekib olukord, kus näiteks müügi tulemi arvelt kaetakse hoopis kolmanda sissenõudja nõuded, kui täitemenetluses on teise sissenõudja nõuded järjekohas eespool. Selliselt tekib olukord, kus hageja on teinud kulutusi ühisvara jagamise hagi esitamisel, kuid tema nõue võib jääda rahuldamata, mis on ebaõiglane ja väär. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus mh otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Iseenesest saab kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra. Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega leiab hageja, et väär on maakohtu seisukoht, et maakohus ei saa 3 täitmise korda kindlaks määrata. Kohtutäiturid täidavad ühisvara jagamise lahendit vastavalt kohtu poolt kohtulahendis kindlaks määratud viisile. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja nõuet rahuldada kostjate ühisvaras oleva korteriomandi müügist saadud tulust kostjate kohustus AS-i SEB Pank ees. Selles osas tuleb asi saata maakohtule nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Osas, milles maakohus jättis menetlusse võtmata hageja nõude rahuldada ühisvara jagamisel kostjale I jääva raha arvel hageja nõue jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
8. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et hageja nõue täita korteriomandi müügist kostjale I kuuluvast osast hageja nõue kostja I vastu, tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada. Maakohus on õigesti leidnud, et

§ 14

lg 2 järgi saab hageja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad

§ 3lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Hageja taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele, sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades. Hageja saab nõuda, et kohtutäitur, kes menetleb täiteasja, kus täidetakse hageja nõuet kostja I vastu, pööraks pärast ühisvara jagamist kostja I osale ühisomandist sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Selleks on kohtutäituril võimalik

§ 111

järgi arestida kostja I nõue ühisvara jagamise tulemusel talle kuuluva osa väljamaksmiseks. Pärast ühisvara jagamist on tegemist kostja I lahusvaraga, millele kohtutäitur saab sissenõude pöörata.

§ 14lg 2 ei reguleeri võlgniku vastu erinevate täitmisnõuete rahuldamise järjekorda.

Seega sellest ei tulene, et kohus saaks otsustada, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostja I lahusvara hageja nõude täitmiseks kasutada. Ringkonnakohus märgib, et hageja nõude puhul ei ole tegemist PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvate kohustustega, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Samuti ei ole hageja vastava nõude puhul tegemist TsMS 445 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusega. Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. Samuti ei ole kohtul võimalik TsMS § 445 lg 1 järgi otsuse täitmise korda määrates kalduda kõrvale seaduses sätestatust. Olukorras, kus nõuete täitmise järjekord täitemenetluses on reguleeritud

-s (hageja soovitud ühisvara jagamise viisi puhul võib eelkõige kõne alla tulla

§ 119

), ei saa kohus otsustada seaduses sätestatust erinevate nõuete täitmise järjekorda. Seega jättis maakohus õigesti selle nõude osas hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

1. Ringkonnakohus leiab aga, et maakohus jättis põhjendamatult menetlusse võtmata hageja nõude rahuldada kostjate ühisvaras oleva korteriomandi müügist saadud tulust kostjate kohustus AS-i SEB Pank ees. Nimelt nähtub hagist, et tegemist on kostjate ühise kohustusega. Seega võib tegemist olla PKS § 33 lg 1 järgi ühisvaral lasuva kohustusega, mis tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamisel täita või abikaasade vahel jagada. Hageja ongi nõudnud ühisvara jagamisel selle kohustuse täitmist. Sel juhul on oma olemuselt tegemist ühisvara jagamise 4 nõude osaga, mitte nõudega määrata kindlaks nõuete täitmise järjekord täitemenetluses, nagu on ekslikult leidnud maakohus.
2. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel lõpplahendis. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin