Obsah (5)

§ 430§ 431§ 150§ 168§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt Määruse tegemise aeg ja 16. detsember 2022, Tartu koht Tsiviilasja number 2-19-2135 Tsiviilasi M.U.

) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.U. (hageja) esitas
2. märtsil 2019 Tartu Maakohtule hagi I.U. (kostja) vastu, milles palus jagada poolte ühisvara järgmisel viisil: 1) Tallinnas XXXX asuv kinnistu (X kinnistu) jääks hageja omandisse ja hagejat kohustatakse tasuma kostjale omandi kaotuse eest hüvitist 1912 eurot 50 senti; 2) Saaremaal X vallas asuv XXXXXX kinnistu (XXXXXX kinnistu) jääks samuti hageja omandisse ja hagejat kohustatakse tasuma kostjale omandi kaotuse eest hüvitist 3822 eurot; 3) Ühisvaraks olnud mootorpaadi Selva PA XXXXXX (mootorpaat) müügist saadud raha ja sõiduauto Kia Sorento (auto) müügist pärast laenu tasumist saadud raha jagada selliselt, et kostja peab hagejale tasuma 6000 + 283 eurot; 4) Jagada hageja pangakontol olnud 7207 eurot 24 senti ja kostja kontol olnud 62 eurot 50 senti selliselt, et hageja peab maksma kostjale 3572 eurot 37 senti. 2 Hageja palus poolte vastastikused nõuded tasaarvestada, mille tulemusena tuleb hagejal kostjale tasuda 3023 eurot 87 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3. Kostja nõustus sellega, et ühisvara tuleks jagada, kuid leidis, et hageja avaldatud ühisvara koosseis ja väärtus ei ole õiged. Kostja esitas ka vastuhagi ja palus jagada ühisvara selliselt, et 1) Jätta X kinnistu hageja ainuomandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 96 250 euro suurune hüvitis omandi kaotuse eest või alternatiivselt müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel; 2) Jätta XXXXXX kinnistu hageja ainuomandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 6119 eurot; 3) Jätta kostja ainuomandisse elektrilised tööriistad koguväärtusega 650 eurot, mootorsaag väärtusega 200 eurot, trimmer väärtusega 150 eurot, kaks diivanit ja kaks tugitooli väärtusega 300 eurot, kaks seinakella väärtusega 200 eurot ning väiksemad tööriistad (mutrivõtmed, kruvikeerajad jms) väärtusega 150 eurot; 4) Jätta hageja ainuomandisse jalgratas Classic väärtusega 200 eurot, jalgratas Panther väärtusega 400 eurot, kohvimasin Jura väärtusega 400 eurot, pesumasin Electrolux väärtusega 200 eurot, elektripliit Electrolux väärtusega 300 eurot, köögikombain väärtusega 100 eurot, mahlapress väärtusega 70 eurot, külmik väärtusega 150 eurot, kööginõud väärtusega 300 eurot, topis väärtusega 100 eurot, antiikne seinakell väärtusega 100 eurot, tööriistad väärtusega 310 eurot, antiikne puhvetkapp väärtusega 1500 eurot, antiikne serveerimiskapp väärtusega 750 eurot, antiikne serveerimislaud väärtusega 200 eurot, antiikne riidekapp väärtusega 200 eurot, voodi väärtusega 300 eurot, aiamööbel väärtusega 300 eurot, palgist aiakiik väärtusega 300 eurot, kasvuhoone väärtusega 100 eurot, söögilaud väärtusega 100 eurot, teler LG väärtusega 250 eurot, lillealus väärtusega 100 eurot, jalanõude kapp väärtusega 50 eurot, koopiamasin väärtusega 200 eurot, tammepuidust riiul väärtusega 150 eurot; 5) Mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis vähem saadud vallasasjade eest 2890 eurot; 6) Jätta kostja ainuomandisse mootorpaadi müügist saadud 1200 eurot ja auto müügist saadud 566 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 883 eurot; 7) Jätta kostja pangakontol olnud raha 62 eurot 50 eurot kostja ainuomandisse ning hageja pangakontol olnud 7207 eurot 27 senti hageja ainuomandisse ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 3572 eurot 37 senti; 8) Mõista hagejalt kostja kasuks välja kasutuseeliste hüvitis 28 000 eurot; 9) Tasaarvestada poolte vastastikused kohustused ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 135 948 eurot.
4. Tartu Maakohus rahuldas hagi ja lõpetas poolte ühisomandi X kinnistule. Maakohus kohustas kostjat andma tahteavaldused kinnistusraamatusse omanikukande tegemiseks selliselt, et kinnistu jääb hageja omandisse, ja asendas kostja tahteavaldused kohtuotsusega. Samuti lõpetas maakohus poolte ühisomandi XXXXXX kinnistule, kohustas kostjat andma taheavalduse kinnistusraamatu kande tegemiseks, millega XXXXXX kinnistu jääb hageja omandisse, ja asendas kostja tahteavaldused kohtuotsusega. Maakohus jättis mootorsae, trimmeri, kaks diivanit ja kaks tugitooli ning kaks seinakella kostja omandisse. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused hüvitisenõuded ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 2598 eurot 87 senti. Kostja vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda.
5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata, samuti hagejalt kostja kasuks välja mõistetud hüvitise suuruse osas. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. 3
6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu palus jätta selle rahuldamata.
7. Pooled sõlmisid Tartu Ringkonnakohtus
8. detsembril 2022 toimunud kohtuistungil kompromissi. Kostja palus tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Pooled lühendasid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise tähtaja kolmele päevale. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et poolte poolt ringkonnakohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 8.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita (

§ 430lg 3).

Kompromissi kinnitamise tõttu tühistab ringkonnakohus

§ 431lg 2 alusel Tartu Maakohtu 8.

aprilli

1. a otsuse tsiviilasjas nr 2-19-
3. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
4. Kostja palub tagastada talle pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 420 eurot.

§ 150lg 2 p 1 alusel tuleb kostjale tagastada pool sellest ehk 210 eurot.

11.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 12.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad kaebetähtaja kolmele päevale. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin 4 (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt