← Eesti

2-22-9715/10

Obsah (11)§ 26§ 21§ 2§ 27§ 32§ 35§ 41§ 38§ 54§ 19§ 8

Tsiviilasi nr 2-22-9715 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-9715 Tsiviilasi I.

) § 26 lg 2 alusel. Kohtu põhjendused 1.

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kaheksast võlausaldajast 4

(8)Tsiviilasi nr 2-22-9715 esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kolm võlausaldajat ehk 37,5% võlausaldajatest. 2.

§ 26

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 62,5% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 70%. Seega võib kohus

§ 26lg 2 alusel I.

Z. i võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (Ferratum Bank p.l.c., Omaraha OÜ ja Holm Bank AS) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 3. Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb

§ 21

lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. I. Z. il on rahalisi kohustusi kaheksa võlausaldaja ees kokku 41 532,47 eurot, sh kõrvalnõudeid kokku 3488,98 eurot. Kava kohaselt toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine nii kõrvalnõuete kui põhinõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded ning põhinõuded tasutakse võrdses, so 50% ulatuses. Kavast nähtuvalt tasutakse kõigi võlausaldajate nõuded 54 kuu jooksul 54 osamaksega. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata põhinõuete ümberkujundamist erinevas ulatuses. Kuigi kohustuste rahuldamise määr on võlausaldajatel erinev, jäädes vahemikku 43 kuni 49%, ei seisne võlausaldajate võrdne kohtlemine kohtu hinnangul nõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, sest siis oleks eelisolukorras kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning viivisemääraga laene väljastanud võlausaldajad, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõigi võlausaldajate põhinõuete võrdses ulatuses täitmine. Seetõttu ei saa kavas toodud kohustuste rahuldamise määrasid võrreldes järeldada, et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kohustuste kogusumma vähendamise ja rahuldamise määr ongi võlausaldajatel erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel on teistega võrreldes suured kõrvalnõuded. Kohus leiab, et ümberkujundamiskavas sisalduvad Ferratum Bank p.l.c., Omaraha OÜ ja Holm Bank AS nõuded ei saa teiste võlausaldajate nõuetega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Sarnaselt kõigi teiste nõuetega tasutakse vastuväite esitanud võlausaldajatele 50% põhinõudest. Samuti riivab põhinõude vähendamine 50% ulatuses kõigi võlausaldajate omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole rikutud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ega eelistatud üht võlausaldajat teisele, ei ole põhjendatud Omaraha OÜ taotlus jätta võlgniku ümberkujundamiskava võlgniku taotletud viisil kinnitamata. 4. Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda 5

(8)Tsiviilasi nr 2-22-9715 tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et kava koostamisel on põhinõudeid vähendades arvestatud võlausaldajate huve. Seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema maksetähtaja (intressivaba) edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (

§ 2

lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos kohustustest vabastamise menetlusega). Usaldusisik on toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses peaks võlgnik kolme aasta jooksul võlausaldajate nõuete katteks igakuiselt tasuma 207 eurot. Vara (korteriomand ja sõiduauto) müügist ja töötasust laekuks pankrotipessa kokku 13 450 eurot, mis on 32% koguvõlgnevusest. Lisaks tuleks pankrotivarast katta ka pankrotimenetluse kulud. Samas ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasuks võlgnik 54 kuu jooksul võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 19 026,90 eurot (46% koguvõlgnevusest). Seega arvestab ümberkujundamiskava võlausaldajate õigustatud huve (ka kõrvalkohustuste vähendamisel 100% ja põhinõuete vähendamisel 50%) ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. 5.

§ 27

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest lähtudes ja makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki

§ 21

lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kohtu hinnangul ei ole nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus arvestab siinjuures ka käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10 ulatuses. Kohus märgib, et vastuväite esitanud võlausaldajate (Ferratum Bank p.l.c., Omaraha OÜ ja Holm Bank AS) ettepanekute – tasuda neile kogu põhinõue kava täitmise tähtaja pikendamise teel – rahuldamise korral tähendaks see nimetatud võlausaldajate eelistamist ning muudaks kava täitmise võlgnikule ülejõu käivaks. Võlgnikul peab kava täitmisel säilima huvi selle vastu, et vältida enda pankrotimenetlust. Kui kehtiva seaduse kohaselt tekib võlgnikul kolme aasta möödumisel vastava avalduse esitamisest pankrotimenetluses võimalus võlgadest vabaneda, siis antud juhul on võlgnik nõustunud 54 kuu jooksul elama minimaalse sissetulekuga, et rahuldada võlausaldajate põhinõuded 50% ulatuses. 6. Kokkuvõtteks rahuldab kohus I. Z. i ümberkujundamise avalduse ja kinnitab

§ 26lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.

7. 12.08.2022 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, samuti kohustas kohus kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku 6

(8)Tsiviilasi nr 2-22-9715 pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kohus selgitab, et

§ 32

lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt

§ 32

lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 8.

§ 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 1. detsembriks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (

§ 35lg 3).

Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada

  1. jaanuariks 2023; edaspidi iga aasta möödumisel –
  2. detsembriks 2023 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 41lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (

§ 35lg 4).

9. Kohus selgitab, et

§ 38

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. 10. Usaldusisik on 18.10.2022 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 16 tunni eest 1120 eurot (tunnitasu 70 eurot). Tasu kanda Mittetulundusühingu Majandamisnõustaja AS SEB Pank arvelduskontole nr XXX. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Kuupäev 16.08.2022 13.-14.09.2022 15.09.2022 16.09.2022 19.09.2022 26.09.2022 27.09.2022 17.10.2022 18.10.2022 KOKKU Tunde Kirjeldus 1,5 Tutvumine avalduse materjalidega. Päringute koostamine ja saatmine võlausaldajatele 4 Võla- ja varanimekirjade koostamine 4 Ümberkujundamiskava koostamine 2 Selgituste ja pankrotivõrdluse koostamine 1 Kava ja lisade saatmine võlausaldajatele 0,5 Meeldetuletuste saatmine kättesaamise kinnituste kohta 3,5 Tutvumine võlausaldajate seisukohtadega. Usaldusisiku arvamuse koostamine 0,5 Kava ja lisade kohtule esitamine 16

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

§ 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega käesoleval ajal 130,80 eurot (654 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 16 tunni eest 1120 eurot (70 eurot/tund). Tasu tuleb kanda 7

(8)Tsiviilasi nr 2-22-9715 võlgniku poolt

§ 19

lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 12.

§ 8lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.