1-07-5486/178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-5486 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2017 määrus süüdimõistetu J.D ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu J.D XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. juuni 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu J.D määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 19.01.2010 otsusega karistati J.D KarS § 114 p 5 järgi 12 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 järgi arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 04.11.
7. Karistuse kandmise lõpp 04.11.
9. Viru Maakohtu 01.06.2017 määrusega jäeti J.D ennetähtaegselt vabastamata. vangistusest tingimisi 2.
10. J.D käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on 05.04.2017 seisuga 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangla iseloomustuses on märgitud, et J.D näol on tegemist süstemaatilise korrarikkujaga kogu tema vangistuse jooksul. Tema rikkumised on seotud korraldustele mitteallumisega, vanglaametnike solvamisega ja nende suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamisega, isik eirab vangistusseaduses ja vangla sisekorraeeskirjas sätestatud nõudeid. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab süstemaatiliste õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Korduvad korrarikkumised viitavad maakohtu hinnangul sellele, et kinnipeetaval puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. 2.
11. J.D on kriminaalkorras karistatud 7 korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vanglas viibib isik viiendat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kuna varasemad kuriteod olid enamasti varavastased, kuid käesolev on isikuvastane. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. 2.
12. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Narva Sotsiaaltöökeskus ei garanteeri J.D-le elamispinda ning tal ei ole võimalik pärast vabanemist sinna elama asuda, kuna keskuse poolt osutatava teenuse eesmärgiks on iseseisvalt mittetoimetulevate eakate ja puuetega isikute alaline hooldamine. Kinnipeetaval on küll võimalus kasutada Narva kodutute öömaja teenust, kuid see ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes töökoht. Olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul puudub ka ametlikult töötamise harjumus ja kogemus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav on enne vangistust saanud raha sõpradelt ja tema majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Lähedasi, kes saaks isikut vabanemisel materiaalselt toetada, ei ole. Tema suhtlusringkonna moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud ning sõpru tal ei ole. 2.
13. Positiivseks pidas maakohus asjaolu, et kinnipeetav on vanglas erinevatel ajaperioodidel osalenud majandustöödel, alates 15.03.2017 töötab kambrikaaslase hooldajana ja on osalenud riigikeele A1, A2 ning B1 taseme kursustel. Ka läbis J.D vanglas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid programmi läbiviija hinnangul isik ei teadvusta ega tunnista probleeme seoses alkoholi tarvitamisega. Maakohtu hinnangul saab alkoholi probleemi mittetunnistamist ja seetõttu selle tarvitamise võimalikku jätkamist pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 2.
14. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 50% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42%. Vangla iseloomustuse kohaselt on J.D sügavalt välja kujunenud kriminaalsed sotsiaalsed oskused, mistõttu ta ei suuda ega ole motiveeritud oma riskivat ja hoolimatut elustiili muutma. Impulsiivselt võib isik käituda ainuüksi olukorras, kus ta saab vanglaametnikult korraldusi. Kinnipeetaval on põhjendamatult ülikõrge enesehinnang ja ta süüdistab oma probleemides teisi või saatust, sageli tõlgendab teiste tegusid valesti. Isik ei tunneta ennast ühiskonna liikmena ja arvab, et igaüks on ainult iseenda eest väljas. Motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest, hoiakutest ja elustiilist, ei ole näha, tema soovid ja eesmärgid on ebamäärased. J.D kuritegelik käitumine on muutusteta
15. aastast ning ta on korduvalt väljendanud oma väljakujunenud kuritegelikke hoiakuid, mis muuhulgas väljenduvad tööst keeldumises, korraldustele mitteallumises ja ametnike solvamises. Määruskaebus
16. Viru Maakohtu 01.06.2017 määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes nõuab maakohtu määruse tühistamist ning uue õiglase otsuse tegemist. Süüdimõistetule jääb arusaamatuks, kuidas võrreldes varasemate aastatega, kui teda on hinnatud ohtlikuks, on nüüdses vangla iseloomustuses märgitud, et ta on eriti ohtlik. J.D leiab, et maakohus on lahendiga kitsendanud ja diskrimineerinud kaebaja inimväärikust ja tema õigusi. J.D märgib, et maakohus ja vangla paljasõnaliselt väidavad, et süüdimõistetul on 7 distsiplinaarkaristust, sest J.D on kandnud ära kõik 6 karistust, mida ei saa lugeda kehtivaks. Samuti jääb kaebajale arusaamatuks, mida tuleb käsitleda solvamisena, mille eest määrati distsiplinaarkaristusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. 2
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. J.D suhtes esinevad negatiivsed asjaolud kaaluvad üle esinevad ja veelkord määruskaebuses üle korratud positiivsed asjaolud. Ka on formaalselt isiku ennetähtaegne vabastamine välistatud, kuna isikul puudub vabanedes garanteeritud elukoht. J.D oma varasema käitumisega ei veena kohut, et just käesoleval ajal on ta valmis muutuma ning elama seadusekuulekat elu. Varasemad karistused ning väljakujunenud kuritegelik käitumine näitab ilmekalt, et isik ei ole võimeline muutuma. Puudub veendumus, et isik suudaks ka kriminaalhooldusele alluda. Maakohtu istungiprotokollist ei ole võimalik tuvastada, et süüdimõistetu või keegi teine juhiks tähelepanu istungi toimumise tehnilistele puudustele, mistõttu jäävad süüdimõistetu väited selles osas edutuks. Ka ei ole süüdimõistetu taotlenud määruse tõlkimist. Ka jäävad edutuks väited distsiplinaarkaristuste kustumise osas, kuna karistused on kantud. VangS § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus 1 aasta jooksul karistuse määramisest arvates. Ringkonnakohtul puudub siinjuures vajadus selgitada, mida täpselt on konkreetsete distsiplinaarkaristuste all mõeldud, sest kui süüdimõistetu nendega ei nõustunud, oli tal võimalus neid vaidlustada, mida käesoleval ajal toimikust ei nähtu. Veel märgib ringkonnakohus, et riskihindamise tulemused sõltuvad konkreetsest ajahetkest ning süüdimõistetust tulenevatest asjaoludest, mistõttu võib see eri aegade olla erinev. Määruskaebus jääb seega edutuks.
19. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
20. juuni 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 3