S.I on süüdi tunnustatud Viru Maakohtu 19.01.2010.a otsusega nr 1-07-5486
p 5 järgi ja karistatud 12 aastase vangistusega.
lg 1 alusel karistuse hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 04.11.2006.a. Kohtuotsus jõustus 09.06.2010. Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2010 kohtuotsusega jäeti ülalmainitud Viru Maakohtu 19.01.2010.a kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 1 Sama Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2010 kohtuotsusega mõisteti S.I-lt välja kaitsjatasu summas 4034 krooni 40 senti s.o. 257,85 eurot. Ülalmainitud summa sissenõudmiseks edastati kohtuotsus sundtäitmisele ning kohtutäitur Natalja Malahhova algatas täiteasjas nr 042/2010/2748 täitemenetluse. Täitemenetlusregistri väljatrükist nähtuvalt alustati täiteasjas nr 042/2010/2748 menetlust 30.09.2010 täitmisavalduse alusel Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2010 kohtuotsusega S.I-lt välja mõistetud kaitsjatasu sissenõudmiseks. Kriminaalasja menetluskulude nõue, so kaitsjatasu nõude jääk 257,85 eurot on täitmisele kuuluv. Kohtutäituri tasu nõude jääk - 99,70 eurot - täitmisele kuuluv. Menetluse algatamise tasu nõude jääk – 19,17 eurot - täitmisele kuuluv. Täitekulu – 4,45 eurot – täitmisele kuuluv. Kohus tutvunud esitatud avaldusega, kohtuotsusega ja elektroonilise täitetoimiku materjalidega, leiab, et
MS § 423 kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
lg 1 p 1 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
lg 5 sätestab, et täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Viru Maakohtu 19.01.2010 otsusega on S.I süüdi tunnistatud
Otsus jõustus 09.06.2010.
lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.
p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Seega S.I on süüdi tunnistatud esimese astme kuriteo toimepanemises. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kriminaalasjas välja mõistetud menetluskulude sissenõudmiseks 2010.aastal alustatud täitemenetluse nr 042/2010/2748 puhul on tegemist täitmisele kuuluva nõudega. Peale seda vastavalt Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 210 kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §des 207 ja 208 sätestatut. TMS § 207 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 2 Lähtudes ülaltoodust
sätestatud aegumise tähtaja saabumisel lõpetab täitemenetluse kohtutäitur mitte kohus. Kriminaalmenetluse seadustik ei anna täitmiskohtunikule õigust lõpetada täitemenetlust. TMS § 48 kohaselt on täitemenetluse lõpetamine kohtutäituri pädevuses. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 431 kohaselt lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega kriminaalmenetluse seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab täitmiskohtunik käesoleva asja määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. S.I kaebusest tuleneb, et ta esitab kaebuse Narva kohtutäitur Andrei Kreki tegevuse peale viidates kaebuses muu hulgas ka täitemenetlusele nr 042/2010/2748, mis on kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses. Peale seda kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul tegemist ei ole kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste, kahtluste või ebaselgustega, mille lahendamine on KrMS § 431 kohaselt täitmiskohtuniku pädevuses. Kriminaalmenetluse seadustik ei anna täitmiskohtunikule õigust lahendada kaebust kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib võlgnik kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib võlgnik kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. S.I kaebuse sisu ja vormi arvestades ei ole seda võimalik lahendada kui kaebust kohtutäitur Natalja Malahhova tegevuse peale. Kaebusest ei nähtu, et S.I oleks pöördunud kohtutäitur Natalja Malahhova poole ja millise kohtutäituri otsuse või tegevuse ta vaidlustab. S.I on ekslikult seisukohal, et täitemenetluse 042/2010/2748 puhul on tegemist Narva kohtutäitur Andrei Kreki menetluses oleva täiteasjaga. Seega ei ole S.I kaebusega võimalik saavutada tema taotletavat eesmärki, mistõttu kohus jätab kaebuse läbi vaatamata. Kohus peab siinkohal võimalikuks analoogia alusel kohaldada TsMS §-s 371 lg 2 p 2 sätestatut, mille kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Kohtunik Loretta Pikma 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.