Tõlge vene keelest KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuaril 2010.a Narva linn Kriminaalasja number 1-07-5486 (06233002198) Kohtukoosseis Koht

§ 139

lg 2 p.2,3 järgi 2 aastat vabadusekaotust; - 07.09.1992.

§ 139

lg 2 p.1,2 järgi trahviga 900 krooni; - 22.05.1995.

§ 139

lg 2 p.1,2,3 järgi ja 141 lg 2 p.1,2,3,4 järgi 6 aastat vabadusekaotust; - 21.02.2001.

§ 15

lg 2 – 139 lg 2 p.1,2,3 järgi 9 kuud vabadusekaotust katseajaga 2 aastat; 9 kuuline karistus on pööratud täitmisele 23.05.2002 .a; - 12.07.2006.a Narva Kohtu KarS § 199 lg 2 p.4,7 ja 121 järgi 7 kuud vangistust. Tõkend – vahi all pidamine alates 04.11.2006.a. Vandeadvokaat Vladimir Rogulski Kaitsja Süüdistatav R.H puudub kindel elukoht, IK xxx, Eesti kodanik, algharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kohtu poolt karistatud kolm korda: - 14.01.1991.a KrK § 139 lg 2 p.2 järgi 1 aasta 1 vabadusekaotust 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga; 21.02.1997.

§ 139

lg 2 p.1,2,3 ja § 140 lg 2 p.1,2,4 järgi 2 aastat vabadusekaotust; - 16.11.1999.

§ 140lg 2 p.1,2,3 järgi ja 141 lg 2 p.1,3,4,4-1 järgi 7 aastat vabadusekaotust.

Tõkend – vahi all pidamine alates 23.juulist 2008.a. Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina - Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja D.U Elukoh txxx, isikukood xxx, Venemaa kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kohtu poolt karistamata. Tõkend – vahi all pidamine alates

1. juunist 2009.a. Vandeadvokaat Galina Tšelnokova Tatjana Vassiljeva Elukoht: xxx, isikukood 45802273720, kodakondsuseta, haridus- kesk, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kohtu poolt karistamata. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta alates 26.06.2009.a. Vandeadvokaat Valentina Manjuk Juhindudes KrMS § 238, 311-313 järgi RESOLUTSIOON S.V KarS § 114 p.5 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 12 (kaksteist) aastat vangistust. KarS 68 lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda 04.11.2006.a, tõkend – vahi all pidamine - jätta muutmata. R.H KarS § 306 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt, arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 04.11.2006.a kuni 03.05.2007.a ja alates 23.07.2008.a kuni 19.01.2010.a, kokku 1 aasta 11 kuud 27 päeva, ja lugeda karistus ära kantuks alates
2. jaanuar 2010.a. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata. D.U KarS § 306 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt, arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates
3. juuni 2009.a kuni 19.01.2010.a. Kohaldada KarS § 73, mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui 3 aastase katseaja jooksul süüdimõistetu ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend muuta tõkendi – elukohast lahkumise keelu vastu, mis tühistada peale kohtuotsuse jõustumist, vabastada kohtusaalis. 2 Tatjana Vassiljeva KarS § 307 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistada 1 aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 kohaselt, arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates
4. juulist 2008.a kuni
5. juuni 2009.a. Kohaldada KarS § 73, mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui 3 aastase katseaja jooksul süüdimõistetu ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista Streltsovilt riigituludesse kohtukulud: 17558,40 (seitseteist tuhat viissada viiskümmend kaheksa) krooni 40 senti advokaadi Vladimir Rogulski poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest ja 11 218.00 (üksteist tuhat kakssada kaheksateist) krooni sama advokaadi poolt kohtus osutatud õigusabi eest; 256.90 (kakssada viiskümmend kuus) krooni 90 senti kaitsjale toimikumaterjalidest valguskoopiate tegemise eest ja sundraha, esimese astme kurteo eest, summas 10875.00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Samuti mõista välja R.H-lt riigituludesse kohtukulud: 9912.00 (üheksa tuhat üheksasada kaksteist) krooni advokaadi Jekaterina Jevšina poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest ja 11 218.00 (üksteist tuhat kakssada kaheksateist) krooni sama advokaadi poolt kohtus osutatud õigusabi eest; 256.90 (kakssada viiskümmend kuus) krooni 90 senti kaitsjale toimikumaterjalidest valguskoopiate tegemise eest ja sundraha, teise astme kurteo eest, summas 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Samuti mõista välja D.U-lt riigituludesse kohtukulud: 7363.20 (seitse tuhat kolmsada kuuskümmend kolm) krooni 20 senti advokaadi Galina Tšelnokova poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest ja 11 218.00 (üksteist tuhat kakssada kaheksateist) krooni sama advokaadi poolt kohtus osutatud õigusabi eest; 256.90 (kakssada viiskümmend kuus) krooni 90 senti kaitsjale toimikumaterjalidest valguskoopiate tegemise eest ja sundraha, teise astme kurteo eest, summas 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Samuti mõista välja Vassiljevalt riigituludesse kohtukulud: 1982.40 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks) krooni 40 senti advokaadi Valentina Manjuk poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest ja 11 218.00 (üksteist tuhat kakssada kaheksateist) krooni sama advokaadi poolt kohtus osutatud õigusabi eest; 256.90 (kakssada viiskümmend kuus) krooni 90 senti kaitsjale toimikumaterjalidest valguskoopiate tegemise eest ja sundraha, teise astme kurteo eest, summas 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
6. Vabatahtlikul täitmisel võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise hetkest, märkides maksekorraldusele, et tasutakse kohtukulud või sundraha, samuti kriminaalasja number ja isiku nimi, kes tasub kohtukulusid või sundraha, või isiku nimi, kelle eest tasutakse. 3 Kui süüdlane ei ole riigi nõudeid, vabatahtlikult täitmiseks määratud tähtaja jooksul, tasunud, siis nõue suunatakse peale kohtuotsuse jõustumist 30 päeva möödumisel täitmiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord KrMS § 319 lg 1 alusel, kui pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, siis peab ta sellest teatama Narva kohtumajale kirjalikult (või faksi teel) 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise hetkest, s.t. kuni
7. jaanuarini 2020.a, kaasaarvatud. KrMS § 315 lg 8 alusel, kui pool ei ole loobunud apellatsiooniõigusest, siis kohtuotsusega tervikus on võimalik tutvuda kohtu kantseleis, 15 päeva pärast, peale apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamist kohtule, s.t. alates
8. veebruar 2010.a. KrMS § 319 lg 2 alusel, apellatsioonkaebus esitatakse Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult (või faksi teel) 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtuotsusega tutvuda. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon: S.V süüdistatakse selles, et tema, 31.10.2006.a ajavahemikul kella 17-19, olles alkoholijoobe seisundis, ühes tühjadest hoonetest Narva jaama raudteedepoo territooriumil (Raudtee tn. 12, Narva), võõra vara äravõtmise eesmärgil, nõudis Xxxilt raha, lüües viimast rusikaga näkku. Seejärel, tegutsedes Xxxi tapmise eesmärgil, pigistas kätega viimase kaela, mille tagajärjel kannatanu suri mehhaanilisest lämbumisest kohapeal. Oma tegevusega A.Streltsov pani toime teise isiku tapmise, millega kaasnes röövimine, st, pani toime KarS § 114 p.5 ettenähtud kuriteo. R.H süüdistatakse selles, et tema, olles ühes tühjadest hoonetest Narva jaama raudteedepoo territooriumil (Raudtee tn. 12, Narva) S.V poolt 31.10.2006.a toimepandud Xxxi tapmise pealtnägijaks, olles alkoholijoobe seisundis, tegutsedes koos Anatoli Solovjovi ja D.U-ga, süüdioleva isiku paljastamise ning toimepandud tapmise avastamise raskendamise eesmärgil, 31.10.2006.a ajavahemikul kella 17-19 kandis Xxxi laiba välja hoonest, kus too oli tapetud, tänavale. Oma tegevusega R.H pani toime esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise, s.t. KarS § 306 lg 1 ettenähtud kuriteo. D.U süüdistatakse selles, et tema, olles ühes tühjadest hoonetest Narva jaama raudteedepoo territooriumil (Raudtee tn. 12, Narva), S.V poolt 31.10.2006.a, toimepandud Xxxi tapmise pealtnägijaks, olles alkoholijoobe seisundis, tegutsedes koos Anatoli Solovjovi ja R.H-ga, süüdioleva isiku paljastamise ning toimepandud tapmise avastamise raskendamise eesmärgil, 31.10.2006.a ajavahemikul kella 17-19, kandis Xxxi laiba välja hoonest, kus too oli tapetud, tänavale. Oma tegevusega D.U pani toime esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise, s.t. KarS § 306 lg 1 ettenähtud kuriteo. 4 Tatjana Vassiljevat süüdistatakse selles, et tema, olles ühes tühjadest hoonetest Narva jaama raudteedepoo territooriumil (Raudtee tn. 12, Narva), S.V poolt 31.10.2006.a toimepandud Xxxi tapmise pealtnägijaks, ei teatanud sellest riiklikele organitele. Oma tegevusega, T. Vassiljeva pani toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise, s.t. KarS § 307 lg 1 ettenähtud kuriteo. Süüdistatav A.Streltsov, oma süüd KarS § 114 p. 5 järgi ei tunnistanud, ütles kohtus, et süüdistatavatega on tal suhted head ja
9. oktoobril 2006.a, kolmekesi koos R.H ja A.Solovjoviga, liikusid kaubakeskuse poolt Narva jaama raudteedepoo suunas. Tee peal,
10. kooli lähedal kohtasid Xxxi ja Xxxit, astusid nende ligi, ajasime juttu, seejärel läksime depoosse, kus hakkasime odekolonni tarvitama. Alkohol sai otsa ja Xxx andis Xxxile raha, sest neil ei olnud raha. Xxx aga andis selle üle R.H-le. Peale seda, ta läks koos R.H ja Anatoli Solovjoviga poodi, kus ostsid viina, džinni ja sakuskat. Enne seda oli Xxxil ja Xxxil pool pudelit viina. Täpselt ei oska öelda, kas nad jõid selle kooli juures tühjaks või võtsid kaasa. Depoos olid koos temaga R.H, Anatoli Solovjov, Xxx, Xxxa, Xxx. Täpselt ei mäleta, millal ilmusid Vassiljeva ja D.U. Peale poes käimist, raha jäi alles temal, Solovjovil ja R.H, 100 krooni, poest tagastatud rahana. Xxx ütles neile, et poest tagasi saadud raha võivad endale jätta, ta arvestas, et nad raiskavad poes rohkem ära. Ta ei tahtnud raisata R.H poolt antud raha. Xxxi tuju halvenes, ta tõusis püsti ja läks magama. Nagu ma aru sain sellesse hoonesse, mille kõrval ta oli leitud. See oli ajavahemikul kella 17.00 kuni kella 19.00 õhtul. Tema läks depoost minema ajavahemikul kella 18.00 kuni 19.30, kui kõik laiali läksid ja R.H ka enam kohal ei olnud. Prokuröri taotlusel ja Streltsovi ütluste õiguspärasuse kontrollimiseks avaldati tema eeluurimisel antud ütlused: köide 2 t.lk.11 alates
11. reast ülevalt lause:“ me hakkasime koos R.H-ga nõudma …“ ja kuni 8.reani alt samal leheküljel, kus Streltsov tunnistas, et nad hakkasid eakalt meesterahvalt nõudma raha, kuid ta ei andnud. Ta võttis tal jope seljast kontrollis taskud läbi, kuid raha ta sealt ei leidnud ja viskas jope nurka. Seejärel meesterahvas lõi teda rusikaga näkku, Streltsov viskas meesterahva pikali, seljaga vastu põrandat, istus temale peale ja kontrollis läbi püksitaskud, kuid raha ei leidnud. Meesterahvas lõi teda veel kord vastu nägu, ta vihastus ja pigistas parema käega tema kõri ja hoidis 2-3- minutit selles asendis. Meesterahvas vastupanu ei osutanud, keegi seltskonnast katsus meesterahva pulssi ja teatas, et ta on surnud. Solovjovi ettepanekul, nemad neljakesi koos R.H-ga ja keegi oli veel, kandsid meesterahva tänavale. Nende ütluste kohta Streltsov teatas kohtule, et uurija Jakovleva kirjutas seda, mida ta tahtis ja need ei ole tema ütlused, vaid uurija tunnistused. Ta seletas uurijale, et seda ei saanud olla, tema aga ütles Streltsovile, et kõik ülejäänud osalised viitavad tema peale. Ja et lühimetsluse korras antakse 2 aastat. Ta nõustus, ja tegi uurijale ettepaneku, et too kirjutaks kõike mida tahab. Ta tundis end tol hetkel halvasti. Süüdistatav R.H, oma süüd KarS § 306 lg 1 järgi ei tunnistanud, ta tunnistas, et ta tunneb kõiki süüdistatavaid, kuid mingeid suhteid tal nendega ei ole. Samuti ei tundnud kannatanut Xxxit. 30.oktoobril 2006.a nad läksid koos Streltsovi ja Anatoli Solovjoviga Kreenholmi kaubakeskuse juurest depoosse. Kella 11.00 paiku päeval. 4.kooli rajoonis kohtasid istuvaid D.U ja Xxxit, kes palusid end kaasa võtta, sest oli jahedavõitu, ja me läksime koos nendega depoosse alkoholi tarvitama. Neil Streltsoviga oli kaasas 3 või 4 pudelit odekolonni, nad jõid selle koos ära. Xxxil ja Xxxil oli kaasas pool pudelit viina, nad jõid selle tühjaks. Xxxi tundsid kõik, Xxxit keegi ei tundnud, kuid just tema oli see, kes andis Xxxile alkoholi ostmiseks 500 krooni. Xxx andis raha tema kätte ja nad läksid koos Solovjovi ja 5 Streltsoviga Joala 3 asuvasse kauplusse, kus ostsid õlut, viina ja sakuskat. Seni kuni nad poes käisid, Xxx koos Xxxiga jäid depooruumidesse – vasakut kätt teine ruum, see on midagi baraki taolist, akendeta mitteeluruum. Pärast tulime depoosse tagasi. Xxx ja Xxx ootasid neid seal, hiljem tulid ka Solovjov, Vassiljev ja D.U. Peale kella 2 ta läks depoost minema Daumani rajooni, soojussõlmes oli diivan ja ta jäi sinna öömajale. Ta läks minema, kuna oli juba piisavat purjus. Xxxi tapmisest sai teada järgmisel päeval, kui ta depoosse tuli, sest ta käib seal iga päev. Talle teatasid sellest Anatoli Solovjov ja tema ema – Xxx. Seletasid, et vanaisa oli tapetud ja neid kõiki viidi öösel politseisse. Seda, kuidas ta tapeti ja kes tappis, sellest nad ei rääkinud. Ta kuulas praegu D.U ja Vassiljeva tunnistusi ja ei saa aru, miks nad ütlesid, et ta oli tapmise ajal depoos ja viis Xxxi laiba ruumist tänavale. Prokuröri taotlusel ja R.H tunnistuste õiguspärasuse kontrollimiseks, olid avaldatud tema ütlused t.lk. 232 esimesest lausest – teine rida ülalt ja kuni
12. reani alt, kus R.H ütles, et neljapäeval 02.11.2006.a kohtas Gerassimovi tänaval Xxxt ja tema poega Anatolit, kes ütlesid temale, et ta oli peale seda, kui Streltsov Xxxi ära tappis, aidanud Xxxi laiba tänavale viia, kuid neid asjaolusid ta ei mäletanud ja ta ei arva ka seda, et Solovjovid teda laimavad. Nende tunnistuste kohta R.H ütles kohtus, et ta tarvitas alkoholi juba pool aastat ja oli pidevalt alkoholijoobe seisundis. Ja vist ei teadnud isegi, mida rääkis. Prokuröri taotlusel ja R.H tunnistuste õiguspärasuse kontrollimiseks, avaldati tema ütlused, mis olid antud eeluurimise ajal toimunud teisel ülekuulamisel: köide 1 t.lk.238 alates viimasest lausest ja jätkub t.lk.239 kuni 10 reani, kus R.H näitas, et kõik olid purjus, ja Streltsov hakkas Slava käest alkoholi jaoks veel raha küsima. Kuid too keeldus. Peale seda Streltsov lükkas Slava põrandale, tema ja Anatoli ees, ning hakkas tema riiete taskuid läbi otsima. Slava ei saanud vastupanu osutada, kuna oli vana ja purjus. Nende tunnistuste kohta R.H seletas kohtule, et ei näinud midagi, kuna läks depoo ruumidest minema kell 14.00 päeval, operatiivtöötajad petsid teda, teatades talle, et Streltsov tunnistas kõik üles. näitasid talle pilte ja öeldi temale, et ta räägiks ainult tõtt, tegelikult ta aga midagi ei näinud. Süüdistatav D.U tunnistas oma süüd KarS § 206 lg 1 järgi osaliselt, nagu tema arvab, tema tegevus seisnes ainult selles, et ta aitas Xxxi laiba ruumist tänavale kanda. Kohtuistungil ta keeldus tunnistuste andmisest ja kohus avaldas tema poolt uurimisel antud ütlused, milles ta näitas, et 31.10.2006.a õhtusel ajal, läksid koos Vassiljevaga Narva jaama raudteedepoo lähedal asuvasse tühjasse hoonesse, kus tol hetkel elasid kõik Solovjovid. Seal olid juba ees Streltsov ja tundmatu vanemas eas meesterahvas, kelle Streltsov nende juuresolekul läbi peksis ja nõudis sellelt meesterahvalt raha. Meesterahvas vastas Streltsovile, et tal ei ole raha, siis Streltsov lükkas meesterahva selili põrandale, istus tema peale. Meesterahvas lebas peaga akna suunas ja Streltsov hakkas teda kätega kägistama. Algul meesterahvas tõmbles jalgadega ja siis jäi vagaseks. Peale seda, Vassiljeva astus meesterahva juurde, võttis tal käest kinni, ütles kõigile, et ta on surnud. Seejärel Streltsov tegi ettepaneku meesterahva laip ruumist välja viia. Kes konkreetselt laipa vedas, ta ei mäleta, kuid tema aitas välja viia ja hoidis laipa jalast kinni. Ta aitas laiba viia üle ukseläve ja tuli ruumi tagasi. Siis nad korjasid omad asjad kokku ja läksid Vassiljevaga teise hoonesse. Hoonest väljudes laipa ei olnud enam. Tapmisest politseisse ei teatanud, kuna Streltsov ähvardas reaalsete sõnadega, vihjates tapmisele (köide 1, t.lk.208-219); 6 Süüdistatav Vassiljeva oma süüd KarS § 207 lg 1 järgi ei tunnistanud, keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ja kohus avaldas tema poolt uurimisel antud ütlused, milles Vassiljeva näitas, et 31,10.2006.a kella 17.00 paiku läksid koos D.U-ga Narva jaama raudteedepoo lähedale asuvasse hoonesse, kus oli kogu Solovjovide perekond. Seal jõid nad odekolonni, sisenes kannatanu-meesterahvas, ta istus sissekäigu lähedale, tema järel tuli veel üks meesterahvas, keda Solovjova tundis ja ta jäi sissekäigu juures oleva kannatanu kõrvale seisma. Poole tunni pärast sisenesid ruumi Strelets koos Romaga, ja Strelets läks kohe kannatanu juurde ja hakkas raha nõudma. Roma seisis Solovjovi juured. Kannatanu raha ei andnud ja Strelets hakkas teda läbi otsima, kiskus jope seljast, ning leidmata raha, viskas selle nurka. Siis lükkas meesterahva selili pikali ja ise istus talle peale. Kontrollis tema püksitaskud, kuid ei leidnud midagi ja hakkas teda kägistama, pigistades mõlema käega kannatanu kõri. Kui ta surnuks kägistas, siis tegi ettepaneku kanda laip ruumist tänavale, ähvardades käituda teistega nii nagu kannatanuga. Laiba kandsid välja Solovjov Anatoli, D.U ja Roma, kuna Strelets ei väljunud ruumist. Peale seda nad läksid koos D.U-ga kõrval olevasse hoonesse, kuid tänaval nad kannatanu laipa ei näinud (k.1 t.lk.169-173; Kohus avaldas kohtuistungil süüdistatava Anatoli Solovjovi ütlused, kuna tema, asja läbivaatamise käigus, suri ja kohtus teda üle ei kuulatud. Uurimisel ta näitas, et 31.10.2006.a. kella 12.00 paiku ta tuli raudteedepoo juures asuvasse tühjasse hoonesse. Seal olid Tatjana, D.U, tema ema Natalja, Roma, Saša Strelets, ja temale tundmatu, vanem meesterahvas. Kõik tarvitasid tunni aja kestel odekolonni ja õlut. Kui kõik sai otsa, Strelets hakkas vanemalt mestrahvalt alkoholi ostmiseks raha nõudma, kuid too keeldus, peale seda Strelets kontrollis taskud, seejärel lükkas meesterahva selili põrandale ja nõudes raha, hakkas teda kägistama. Meesterahvas hakkas vastu ja Streletsi eemale lükkama, siis aga jäi vait. D.U kontrollis tema pulssi ja ütles, et meesterahvas on surnud. Seejärel, Strelets ja Roma, palusid teda ja D.U, meesterahva laiba tänavale kanda. Nad nõustusid, tema võttis kinni vasakust jalast, D.U paremast jalast, Strelets koos Romaga võtsid kätest ja koos kandsid laiba üle ukseläve tänavale. Strelets koos Romaga ütlesid neile, et nad läheksid majja, ise aga jäid tänavale. Nad tulid ärast majja, ütlesid neile, et leidsid meesterahva taskust mõned kopikad ja läksid odekolonni järele. Tulles tagasi, jõid ära nende poolt toodud odekolonni, seejärel Strelets ja Roma läksid minema (k.1 t.lk.148-159). Kohtuistungil on ülekuulatud: Tunnistajana Xxx kes töötas 2006.a politseiinspektorina Narva osakonna kriminaaltalituses ja tema ülesandeks oli uurimise läbiviimine, väljasõit kuriteo toimepanemise kohale, kriminaalasja alustamine. Oli hilissügis, novembri algus, oli külm ja väga hilja. Valgustus oli nõrk. Avastati meesterahva laip ja nad sõitsid sündmuskohale. Oli hiline aeg, võib öelda, et peale 9 õhtul. Meesterahvas oli vöökohani paljas. Laip lebas ühekordse mahajäetud maja kõrval. Kõrval oli mitu samasugust maja. See oli kunstikooli vastas, varem oli seal laste kauplus. Hoone oli teele kõige lähemal. Laip lebas peaga maja poole, mitte väga kaugel sellest, natuke põiki. Tal olid jalas püksid ja seljas alussärk, vasakul käel oli särk ja õhuke sviiter. Lebas selili (või kõhuli). Nad vaatasid laiba üle koos ekspert Xxxiga, kellega sõitsid kuriteopaigale. Ta nägi esimest korda kägistamise tagajärjel surnud inimest, selgeid vägivalla tunnuseid ei olnud näha. Ei olnud selge, mis värvi oli ihu, sest oli külm ja laibaplekid ei olnud tugevasti väljendunud. Ta kutsus välja veel ühe eksperdi – Xxxi, nad vaatasid laiba veel ükskord üle, ja ekspert ei suutnud samuti midagi neile midagi kindlat öelda, et leidis aset tapmine. Sündmuskoha kõrval tarvitas grupp isikuid alkoholi, nad istusid umbes 10 meetrit eemal kõrvalmajas, kohast kus oli laip avastatud. Ma ise ei kontakteerunud nende isikutega, kuna nad olid kõik alkoholijoobe seisundis. Kui palju neid seal konkreetselt oli, ei oska öelda. 7