Obsah (5)

§ 75§ 424§ 65§ 76§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6868 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalas

) § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Tarmo Meister peab: 4.

1. elama aadressil xxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
7. Keelata

§ 75lg 2 p 2 alusel Tarmo Meistril käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

6. Kohustada

§ 75lg 2 p 9 alusel Tarmo Meistrit alluma elektroonilisele valvele 3 kuu jooksul.

Elektroonilise valve kohaldamise tähtaeg hakkab kulgema elektroonilise valve seadme kinnitamisest Tarmo Meistri keha külge. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 21.01.2022. a otsusega tunnistati Tarmo Meister süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning talle mõisteti

§ 65lg 2 ja § 69 lg 7 alusel liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud ja 19 päeva vangistust.

Kohtuotsus jõustus 10.05.2022, T. Meistri karistuse algusajaks loeti 26.07.2021 ja karistuse tähtaeg saabub 14.02.

2. Tartu Vangla esitas 07.11.2022 Tartu Maakohtule T. Meistri vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab T. Meistri tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 2.
3. T. Meistrit on kriminaalkorras karistatud 10 korda (kehtivaid karistusi 2) ja ta kannab vangistust
4. korda. Varem on T. Meistrit karistatud korduvalt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Praegu kannab ta vangistust samuti joobes juhtimise eest. Nii varasemate kui ka praeguste kuritegude soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine, kehv probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus ja mõtlematu käitumine. 2.
5. T. Meister viibib vanglas alates 26.07.2021 ning teda karistati 21.
6. ja 31.03.
7. a käskkirjadega noomitusega kambris keelatud eseme (isevalmistatud veekeeduseade) hoidmise eest. T. Meister läbis 19.07.-01.08.2022 struktureeritud vestlused alkoholi tarvitamise teemal, osaleb alates 05.08.2022 majandusabitöödel ja viibib alates 05.09.2022 avavanglas. Vestluste käigus avaldas T. Meister, et ta ei tunne, et ta on alkoholisõltlane, sest on olnud perioode, mil ta pole mitu aastat alkoholi tarvitanud. T. Meister põhjendab alkoholi tarvitamist igavuse ja tegevuse puudumisega ning selgitas, et mootorsõiduki juhtimiseni viivad suures koguses alkoholi tarvitamised. Mõistlikus koguses juues ei asu mootorsõidukit juhtima. T. Meister ei tunne vajadust alkoholi tarbimist täielikult lõpetada ja vestluste käigus arutati lahjema alkoholi peale üle minekut, et vältida olukordi, mis väljuvad kontrolli alt. T. Meistril pole avavanglas probleeme esinenud, samuti pole olnud probleeme ametnike ja kaaskinnipeetavatega. 2.
8. T. Meister on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises ning on kõige tõenäolisem, kui T. Meister liigtarvitab alkoholi ja talle tundub, et tal on vaatamata alkoholijoobele vaja kindlasti sõita. Ohtu suurendab kalduvus riskida ning käituda hoolimatult ja impulsiivselt, samuti ükskõikne suhtumine ühiskonna turvalisusesse ja kehtestatud normidesse, kuritegelikud hoiakud ja ebapiisav motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. 2 2.
9. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest korduvad joobes juhtimised viitavad teadlikule riskeerimisele ja riskeerivale elustiilile. T. Meistri lähedaste hulka kuuluvad 4 täisealist last, kellega on head suhted. Noorim tütar on valmis isa vabaduses toetama. T. Meister ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud tuttavatega. 2.
10. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest T. Meister kuritarvitab alkoholi ja teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. T. Meister läbis
11. aastal sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid jätkas alkoholi tarvitamist ja juhtis katseajal uuesti alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Kuna sotsiaalprogramm ei avaldanud soovitud mõju, pole T. Meister motiveeritud alkoholist loobuma. T. Meistril pole diagnoositud alkoholisõltuvust, kuid esineb viiteid pikaajalisele alkoholi tarvitamisele ja ka T. Meister tunnistab, et ta on palju aastaid alkoholi tarvitanud. T. Meister arvab, et suudab alkoholi tarvitamisest loobuda, nimetades motivaatoritena vanaisaks olemist ja lapselapsi. Samas oli T. Meistril kõik eelnev olemas ka enne praegust vangistust, kuid ei hoidnud siiski ära uut kuritegu. Praeguse vangistuse ajal läbis T. Meister struktureeritud vestlused alkoholi tarvitamise teemal tagasilanguse ennetamiseks. T. Meister ei tunne vajadust täielikult alkoholi tarvitamist lõpetada ja soovib pigem muuta seda, et ta ei asuks alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima. Ta pole täiesti kindel, kas ta saab sellega hakkama. 2.
12. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest T. Meistrit on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Ta tunnistab probleeme, kuid on nende lahendamiseks kasutanud alkoholi. Samuti näeb T. Meister alkoholi kuritarvitamisest tingitud probleeme, kuid peab neid paratamatuseks ning on veendunud, et suudab nüüd alkoholist loobuda, sest lapsed ja pere toetavad teda. T. Meistri eesmärgid (s.o teha tööd, toetada lapsi ja lapselapsi ning elada rahulikku pereelu) on realistlikud, kuid tal pole nende saavutamiseks kindlat plaani. T. Meister väljendab sõnades motivatsiooni, kuid tema teod ei kinnita seda. Mõtlematus ja kehv probleemide lahendamise oskus on T. Meistri puhul uue kuriteo risk. 2.
13. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest T. Meistri tegevus väljendab järjekindlalt ja veendunult kriminaalset käitumist pooldavaid ja õigustavaid seisukohti. T. Meistrit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on varem püüdnud oma kuritegusid õigustada ja vastutust vähendada (nt väites, et hakkas alkoholi tarvitama alles pärast politsei kutsumist joobes juhtimise sündmuskohale). T. Meister on korduvalt ja pikka aega puutunud kokku nii kriminaalhooldusametnikega kui ka vanglaametnikega, suhtub neisse viisakalt ja on alati olnud koostööaldis (sh praeguse vangistuse ajal distsiplinaarmenetluste raames). T. Meister on viibinud 6 korda kriminaalhooldusel ja kannab praegu vangistust viimasel katseajal toime pandud kuriteo eest. Kuigi T. Meister on varem läbinud 2 korda sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja 1 kord programmi „Liiklusohutusprogramm“, on ta jätkanud alkoholi tarvitamist ja alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimist. T. Meister on korduvalt avaldanud, et mõistab joobes juhtimise ohtlikkust, ja on tunnistanud kaine eluviisi eeliseid, kuid pole suutnud alkoholist loobuda. Samuti viitab korduv karistatavus ükskõiksele suhtumisele õiguskorda ja ühiskonnas kehtivatesse väärtushinnangutesse. Varasemad karistused pole suunanud T. Meistrit õiguskuulekale teele ja tema kuritegelik aktiivsus ei näita vaibumise märke. T. Meister väljendab sõnades soovi muutuda, kuid korduvad süüteod viitavad sellele, et ta võib jätkata kontrollitud keskkonnast lahkudes uute süütegude toimepanemist. 2.
14. Seoses T. Meistri eluaseme, hariduse, töö, majandusliku toimetuleku, muude kuritarvituste, tervise ja emotsionaalse seisundiga riski ega ohtlikkust pole. T. Meistril on ennetähtaegse vabanemise korral võimalik asuda elama noorima tütre juurde aadressile xxxx3 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. See elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. T. Meistril polnud enne praegust vangistust püsivat ja ametlikku töökohta ning tal oli tuvastatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, millega kaasnes töövõimetustoetus. T. Meistri sõnul teenis ta lisaraha juhutöödega ja tuli majanduslikult toime. Tal pole võlgasid ja ta müüs oma sõiduauto ära. 2.
15. Juhul, kui kohus otsustab T. Meistri tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata T. Meistrile katseaeg kuni karistusaja lõpuni (s.o kuni 14.02.2025), allutada ta käitumiskontrollile 24 kuuks ja kohaldada elektroonilist valvet esimeseks 3 kuuks.

§ 75lg 2 p 2 alusel keelata T.

Meistril käitumiskontrolli ajaks alkoholi tarvitamine. Alkohol mõjutab negatiivselt T. Meistri käitumist ja igapäevaelu ning ta on pannud alkoholijoobes olles toime kuritegusid. Alkoholist loobumine on tema puhul seaduskuuleka eluviisi eeldus.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi T. Meistri tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ja toetab T. Meistri vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
2. T. Meister ütles kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda. T. Meister ei tunne, et ta tarvitas nii palju alkoholi nagu nähtub kinnipeetava iseloomustusest, kuid nõustub, et probleem oli. Ta tuleb edaspidi paremini toime. T. Meister pani kuriteod toime, sest kui ta on alkoholi tarvitanud, tekivad need probleemid. Ta on vanglas läbi mõelnud, et lahenduseks on alkoholi vältimine. T. Meister kahetseb, et ta viimasel katseajal rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja pani toime uue kuriteo. Ta tarvitas tookord alkoholi, sest sai töökoha. Uue kuriteo tõttu kaotas ta aga selle töövõimaluse. Kui T. Meister ei tarvita alkoholi, siis pole vajadust alkoholi järele. Vajadus tekib siis, kui ta on juba mingil määral tarvitanud. Seega tuleb end täielikult kätte võtta ja esimest pitsi mitte võtta. Võib-olla on T. Meister tänu vanglas viibimisele saanud täielikult aru, kuidas tuleb käituda. On vaja tõuget, et asi toimiks. Nüüd on T. Meister aru saanud ja lubab, et ei pane uusi rikkumisi toime. Ta on ka lastega korduvalt läbi rääkinud, et ta peab muudatuse tegema, et mitte peret kaotada. T. Meister nõustub vangla ettepanekutega katseaja tingimuste osas. Kohtu seisukoht
3. T. Meister kannab alates 26.07.2021 vanglas karistust teise astme kuriteo (

§ 424

lg 2) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

T. Meister on talle mõistetud 3 aasta 6 kuu ja 19 päevasest vangistusest praeguse kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära veidi enam kui 1 aasta ja 5 kuud (s.o enam kui 1/3) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 1 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 6.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja süüdimõistetu allutatakse

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni 24 kuuks. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on T. Meistril võimalik ennetähtaegse vabastamise 4 korral asuda elama aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. See elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt on täidetud formaalsed eeldused T. Meistri vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 7. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.

1. a määrus asjas nr x-xx-xxxxxx 9).
2. Nagu märgitud, on T. Meister käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks viibinud vanglas veidi enam kui 1 aasta ja 5 kuud ning kinnipeetava iseloomustuse kohaselt karistati teda 21.
3. ja 31.03.
4. a käskkirjadega noomitusega kambris keelatud eseme (isevalmistatud veekeeduseade) hoidmise eest. T. Meister läbis vanglas 19.07.-01.08.2022 struktureeritud vestlused alkoholi tarvitamise teemal, osaleb alates 05.08.2022 majandusabitöödel ja viibib alates 05.09.2022 avavanglas. Tal pole avavanglas probleeme esinenud, samuti pole olnud probleeme ametnike ja kaaskinnipieetavatega. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et T. Meister on käitunud vanglas ülekaalukalt (s.o v.a 2 võrdlemisi vähetähtsat distsiplinaarrikkumist) nõuetekohaselt. Samuti on ta tegelenud oma alkoholiprobleemi ja tagasilangusega. Selline käitumine vangistuse ajal räägib T. Meistri ennetähtaegse vabastamise kasuks.
5. Lisaks positiivsele käitumisele vanglas on T. Meistril ka vabaduses head elutingimused. Nähtuvalt kinnipeetava iseloomustusest saab ta asuda elama noorima tütre ja viimase pere juurde ning tütar on valmis T. Meistrit vabaduses toetama. T. Meister selgitas kohtuistungil, et ta plaanib tütre juures lastega tegeleda. Kohus toob välja, et seega on T. Meistril vabaduses heal tasemel tugivõrgustik ning lastelastega tegelemine vähendaks igavuse või tegevuse puudumise tõttu alkoholi tarvitamise tõenäosust. 5
6. Kõige probleemsem T. Meistri puhul on tema varasem elukäik ja suutmatus alkoholist loobuda. Nimelt on karistusregistri väljavõtte ja kinnipeetava isiklikku toimikusse lisatud kohtuotsuste kohaselt T. Meistril 2 kehtivat kriminaalkaristust ja ta kannab
7. vangistust. Mõlemad karistused on mõistetud korduva alkoholijoobes juhtimise eest. Kõigepealt tunnistati T. Meister süüdi Pärnu Maakohtu 30.11.
8. a otsusega nr-20-8440 (s.o veidi enam kui 2 aastat ja 1 kuu tagasi)

§ 424

lg 2 järgi, kusjuures karistuseks mõistetud vangistus asendati 720 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Samuti allutati T. Meister üldkasuliku töö tegemise perioodiks kriminaalhooldusele, tal keelati ära alkoholi tarvitamine ning teda kohustati osalema kriminaalhooldusametniku sotsiaalprogrammis ja tegema regulaarselt vereanalüüse, mis pidid näitama, et T. Meister ei tarvita alkoholi. Vaatamata eelnevale, juhtis T. Meister 26.07.2021 (s.o veidi enam kui 7 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) uuesti alkoholijoobes olles mootorsõidukit, mistõttu ta vahistati, tunnistati Tartu Maakohtu 21.01.2022. a otsusega

§ 424

lg 2 järgi teist korda süüdi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud ja 19 päeva vangistust. Seda vangistust T. Meister praegu kannabki.

1. Kokkuvõtlikult ei suutnud T. Meister loobuda katseajal alkoholist vaatamata kriminaalhooldusele, üldkasulikule tööle, sotsiaalprogrammile, alkoholikeelule ega vereanalüüside tegemise kohustusele. Kuna T. Meistri lapsed on täisealised, ei piisanud nendestki, et T. Meister muudaks oma käitumist ja hoiduks riskikäitumisest. Alkoholi tarvitamine viis aga uue samasuguse kuriteo toimepanemiseni. Arvestades eelnevat, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et T. Meistri puhul on kuritegude jätkamise oht kõige suurem, kui ta suhtub ükskõikselt kehtestatud reeglitesse (sh kriminaalhooldusesse), tarvitab edaspidigi alkoholi ja asub alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima. Kohtu arvates on see oht senise vangistuse tulemusel aga piisavalt maandatud.
2. T. Meister selgitas kohtuistungil, et ta on vanglas läbi mõelnud, et lahenduseks on alkoholi vältimine. Kui T. Meister ei tarvita alkoholi, pole vajadust alkoholi järele. Vajadus tekib siis, kui ta on juba mingil määral tarvitanud. Seega tuleb end täielikult kätte võtta ja esimest pitsi mitte võtta. Võib-olla on T. Meister tänu vanglas viibimisele saanud täielikult aru, kuidas tuleb käituda. On vaja tõuget, et asi toimiks. Nüüd on T. Meister asu saanud ja lubab, et ei pane uusi rikkumisi toime. Ta on ka lastega korduvalt läbi rääkinud, et ta peab muudatuse tegema, et mitte peret kaotada. T. Meister nõustub vangla ettepanekutega katseaja tingimuste osas. Kohus märgib, et kuigi T. Meistri varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus, on ta vahepeal viibinud vanglas enam kui 1 aasta ja 5 kuud, mis on üsna pikk aeg. Samuti kirjeldas T. Meister istungil vangistuse ajal tehtud järeldusi ja lastega sõlmitud kokkuleppeid. Arvestades T. Meistri äratuntavat motivatsiooni edasist vangistust vältida, võib erinevalt varasemast suhtuda selle nimel nüüd oma alkoholiprobleemi tõsisemalt. Kuna kriminaalhooldaja järelevalve toetab täiendavalt T. Meistri toimetulekut vabaduses, võib kriminaalhooldus kujuneda ennetähtaegsel vabastamisel edukaks.
3. Eeltoodud põhjustel vabastab kohus T. Meistri talle Tartu Maakohtu 21.01.
4. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 14.02.2025, s.o karistusaja lõpuni.

§ 76lg 5 teise lause alusel tuleb T.

Meister katseajal allutada käitumiskontrollile 24 kuuks alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Käitumiskontrolli ajal kohustatakse T. Meistrit järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid.

Lisaks keelab kohus

§ 75lg 2 p 2 alusel T.

Meistril käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise ja paneb

§ 75

lg 2 p 9 alusel talle kohustuse alluda elektroonilisele valvele 3 kuu jooksul.

§ 751

lg 4 järgi hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse T. Meistri keha külge. 6 (allkirjastatud digitaalselt) 7