← Eesti

1-22-7960/2

1-22-7960 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2023. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-7960 Kohtunik Anu Tammeniit Menetlustoiming Kriminaalmenetluse lõp

§ 4271ja § 202 lg 2 p 2 kohus määras: 1.

Rahuldada Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlus.

  1. Vabastada T. K Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 09.06.2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-22-1661 talle kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud kohustusest – teha 24 tundi üldkasulikku tööd.
  2. Määrus saata T. K, prokurörile ja teadmiseks isiku elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Pärnu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud ja menetluse käik 09.06.2022 lõpetas Pärnu Maakohus kriminaalmenetluse nr 1-22-1661

(18267000215)

§ 202lg 1 ja 2 alustel T. K süüdistuses Kar

S § 201 lg 1 ja § 209 lg 1 järgi. Menetluse lõpetamisel pandi isikule kohustus hüvitada kriminaalmenetluse kulud summas 446 eurot ning teha 24 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuste täitmise lõpptähtajaks määrati 6 kuud alates kohtumääruse 1 1-22-7960 tegemise kuupäevast, s.o 09.12.2022. 08.12.2022 sai Lääne Ringkonnaprokuratuur Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnast kinnituse, et T. K on sooritamata kõik 24 üldkasuliku töö tundi. Maksu- ja Tolliametilt sai Lääne Ringkonnaprokuratuur kinnituse, et T. K on tasunud kriminaalmenetluse kulud summas 446 eurot täies ulatuses.

§ 202

lg 6 sätestab, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.

§ 4271

kohaselt juhul, kui pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ning isikule

§ 202

lg-s 2 sätestatud alustel kohustuse panemist ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuse täitmist, võib prokuratuur või kohus isikule määratud kohustust tema nõusolekul määrusega muuta või ta kohustusest vabastada. T. K andis 13.12.2022 toimunud telefonivestluses prokuratuurile teada, et ta tasus 08.12.2022 kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses, kuid tal ei ole olnud võimalik täita teist määratud kohustust – teha 24 tundi üldkasulikku tööd. Peamiseks raskuseks üldkasulike tööde sooritamisel sai see, et T. K töötab X, mis tegeleb elamute ja mitteeluhoonete ehitusega. On arusaadav, et Pärnus sooritada üldkasuliku töö tunde on raskendatud, kui isik viibib töö tõttu enamik ajast teises riigis. Ka kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et T. K kokkulepitud vastuvõtuaegadele ja tööle mitteilmumise selgitused olid seotud isiku viibimisega X (sh ei jõudnud X õigeaegselt laeva peale).

§ 427

1 kohaselt kui pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ning isikule käesoleva seadustiku § 201 lõikes 2, § 202 lõikes 2 või § 2031 lõikes 3 sätestatud alustel kohustuse panemist ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuse täitmist, võib prokuratuur või kohus isikule määratud kohustust tema nõusolekul määrusega muuta või ta kohustusest vabastada. T. K inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 5 aasta. Selle aja jooksul ei ole T. K suhtes uusi kriminaalmenetlusi alustatud ning T. K puuduvad kehtivad karistused. Ta on tasunud kriminaalmenetlusega tekitatud kulud täies ulatuses. Tegemata on üksnes üldkasuliku töö tunnid, mis on marginaalne osa määratud kohustusest. Ühtlasi hüvitas isik vabatahtlikult kannatanule tekitatud kahju summas, mis on hõlmatud esitatud süüdistuse ulatusega s.o summas 1896,93 eurot. Lähtudes eeltoodust ning asjaolust, et isik on talle määratud kohustused osaliselt täitnud ning isikule määrati kohustuste täitmiseks maksimaalne ehk 6 kuu pikkune tähtaeg ja tähtaega pikendada ei ole võimalik, leiab prokurör, et põhjendatud on T. K vabastamine määratud kohustusest sooritada 24 tundi üldkasulikku tööd ja lugeda kohustused täidetuks kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse täitmisega. Juhindudes

§-dest 4271 ja 202, taotleb prokurör kohtult vabastada T. K talle kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud kohustusest – teha 24 tundi üldkasulikku tööd. Kohtu selgitus

§ 427

1 kohaselt kui pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ning isikule käesoleva seadustiku § 201 lõikes 2, § 202 lõikes 2 või § 2031 lõikes 3 sätestatud alustel kohustuse panemist ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuse täitmist, võib prokuratuur või kohus isikule määratud kohustust tema nõusolekul määrusega muuta või ta kohustusest vabastada. Prokuratuur on esitanud taotluse vabastada T. K Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 09.06.2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-22-1661 talle kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud kohustusest – teha 24 tundi üldkasulikku tööd. Prokuröri taotluse kohaselt peamiseks raskuseks 2 1-22-7960 üldkasulike tööde sooritamisel sai see, et T. K töötab X, mis tegeleb elamute ja mitteeluhoonete ehitusega. On arusaadav, et Pärnus sooritada üldkasuliku töö tunde on raskendatud, kui isik viibib töö tõttu enamik ajast teises riigis. Ka kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et T. K kokkulepitud vastuvõtuaegadele ja tööle mitteilmumise selgitused olid seotud isiku viibimisega. Kohus nõustub prokuröriga, et T. K on olnud mõjuv põhjus, miks ta üldkasulikku tööd ei ole saanud teha ning on põhjendatud talle määratud kohustust muuta. Kohustuse muutmisel võtab kohus arvesse ka, et T. K inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 5 aasta. Selle aja jooksul ei ole T. K suhtes uusi kriminaalmenetlusi alustatud ning T. K puuduvad kehtivad karistused. Ta on tasunud kriminaalmenetlusega tekitatud kulud täies ulatuses. Tegemata on üksnes üldkasuliku töö tunnid, mis on marginaalne osa määratud kohustusest. Ühtlasi hüvitas isik vabatahtlikult kannatanule tekitatud kahju summas, 1896,93 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab prokuröri taotluse ja vabastab T. K Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 09.06.2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-22-1661 talle kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud kohustusest – teha 24 tundi üldkasulikku tööd. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.