Obsah (4)

§ 205§ 203§ 206§ 204

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-12045 Kohtu

) § 203 lg-d 1 ja 2). Puudutatud isikul I esineb sünnist alates nõrgamõistuslikkus (kerge vaimne alaareng). Puudutatud isik I ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama või neid juhtima ning oma elu iseseisvalt korraldama. Isiku 5 2-22-12045 vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid ning teostada valimisõigust. Vaimne seisund ei võimalda isikul anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes. Eestkostja peab puudutatud isiku I eest tegema kõik juriidilised toimingud ja rahalised tehingud ning kindlustama isiku toimetuleku igapäevaeluga. Eestkoste vajadus on vähemalt viis aastat. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isik I tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik puudutatud isiku I huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste ja määrata isikule eestkostja. Eestkostja saaks puudutatud isikule I korraldada vajaliku ravi ja hoolduse. Puudutatud isik I ei ole võimeline ise enda eest hoolitsema, täitma hügieeninõudeid, käima arstil ja tarvitama ravimeid. 8. Puudutatud isiku I eestkostjaks tuleb määrata avaldaja, kuivõrd kohtule ei ole teada ühtegi füüsilist isikut, kes oleks sobiv täitma puudutatud isiku I eestkostja ülesandeid (

§ 205lg- d 1 ja 3).

Kuna puudutatud isiku I ema on ise invaliidsuspensionär ja vajab abi, siis leiab kohus, et mõistlik ei ole määrata puudutatud isiku I ema tema eestkostjaks. Kuna puudutatud isik I elab ja on elanud suurema osa ajast Türi vallas, siis on põhjendatud määrata puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja.

1. Puudutatud isiku I eestkostja ülesandeks tuleb jätta tema esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti puudutatud isiku I esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik I ei ole ise võimeline enda eest seisma ning tagama endale elamisväärseid tingimusi. Kuna puudutatud isikule I tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lg-s 5 sätestatule tunnistada puudutatud isik I ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Puudutatud isik I ei ole ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
2. Kooskõlas

§ 203

lg-s 4 sätestatuga tuleb puudutatud isikule I eestkostja määrata viieks aastaks, s.o kuni 28.10.2027. 11. Vastavalt

§ 206

lg-le 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.

1. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg- st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele.
2. Puudutatud isiku I riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest jäävad riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute kanda (TsMS § 172 lg 3). Määruskaebus
3. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles märgib, et ta ei ole nõus, et avaldaja on tema eestkostjaks. Puudutatud isik I saab ise hakkama enda eluga ja raha kasutamisega. Hetkel on kõik puudutatud isiku I võlad makstud ja ta elab ema juures, kes aitab ajada asju, mida puudutatud isik ei oska. Avaldaja on puudutatud isiku I pere suhtes ülekohtune. Puudutatud isik I soovib, et tema eestkostjaks oleks tema ema ning ema on sellega nõus. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
4. Avaldaja leidis, et puudutatud isik I vajab oma igapäevatoimingute ja õiguste kaitseks eestkostet. Puudutatud isiku I ema ega teised pereliikmed ei ole sobilikud eestkostjaks. Hetkel on kohtus pooleli puudutatud isiku I isa üle eestkoste seadmine. Avaldaja eestkostespetsialist 6 2-22-12045 on puudutatud isikuga I kohtunud korduvalt. Esialgu oli koostöö saavutamine ning kokkulepete tegemine äärmiselt keeruline. Puudutatud isik I ähvardas, sõimas ja karjus. Ta ähvardas ka eestkostespetsialisti perekonda ja elamist hävitamisega ja tapmisega. Hetkel on eestkostespetsialistil puudutatud isikuga I väga hea kontakt ning puudutatud isik I on järginud kokkuleppeid. Eelarve koostamine toimub koostöös puudutatud isikuga I ning paika on pandud toidu ja esmatarbekaupade ostmise graafikud ja summad. Puudutatud isik I saab käia kaks korda nädala toidupoes, ostusumma maksimaalselt 15 eurot kord. Puudutatud isik I on olnud väga kohusetundlik. Siinkohal saab järeldada, et ilma eestkosteta ei ole puudutatud isiku I igapäevane toitumine regulaarne – elatakse raha saamise päeval kallitest toitudest ning tal ei ole aimu eelarve planeerimisest. Samuti on puudutatud isikule I ostetud ravimid, mis pärsivad alkoholi tarvitamist. Avaldaja esitas Sotsiaalkindlustusametile erihoolekandeteenuse taotluse ning loodab koostöös Sotsiaalkindlustusametiga suunata puudutatud isiku I tema igapäevaoskuste parandamiseks sobilikule teenusele. Puudutatud isik I on teavitanud, et tema suhted emaga on väga halvad ning ta soovib kodust lahkuda ning asuda teise elukohta elama.
5. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toetanud määruskaebust. Puudutatud isik I ei ole vaimse tervise tõttu enda tegudest ja nende tagajärgedest võimeline aru saama ega enda elu iseseisvalt korraldama. Puudutatud isik I on ema mõju all, kes sooviks ise olla tütre eestkostjaks. Esindaja on vestelnud puudutatud isiku I emaga ja vestluses kujunenud arvamuse kohaselt ei ole isik võimeline eestkostja kohustusi täitma. Isa on paigutatud hooldekodusse ja kohtu menetluses on ka talle eestkoste seadmise avaldus. Puudutatud isiku I eestkostjaks tuleb määrata avaldaja.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega seati puudutatud isiku I üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja tunnistati ta valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ning seati puudutatud isiku I üle eestkoste tähtajaliselt kuni 28.10.
8. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega annab puudutatud isikule I õiguse teha eestkostja nõusolekuta rahalisi pisitehinguid 50 euro ulatuses kuus. Samuti tuleb tunnistada puudutatud isik I valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isiku I määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
9. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus leidis, et puudutatud isik vajab oma isiklike ja varaliste õiguste kaitseks eestkostet. Kohus määrab

§ 203

lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (Riigikohtu 23.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika).

1. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisiakti kohaselt esineb puudutatud isikul I sünnist alates nõrgamõistuslikkus (kerge vaimne alaareng, F 70.0), mille tõttu ei ole puudutatud 7 2-22-12045 isik I võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning oma elu iseseisvalt korraldama. Avaldaja esitatud andmete (sh avaldaja, Türi Päevakeskuse ja Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja hinnang) alusel esineb käesoleval juhul eestkoste seadmise vajadus. Puudutatud isik I ei suuda hinnata adekvaatselt oma võimeid ning võib oma lihtsameelsuse ja ebaadekvaatse ohu tajumise tõttu sattuda kergesti ärakasutamise ohvriks. Puudutatud isik I on andnud heauskselt nii võõrastele kui ka tuttavatele oma ID-kaardi ning lubanud enda nimel laene võtta. Puudutatud isik I vajab igapäevaselt välist tuge päevakava planeerimisel, ametiasutustes asjaajamisel ja rahaasjade planeerimisel. Puudutatud isik I ei suuda eelarvet planeerida ega arvestada igakuiseid väljaminekuid. Isik ei oska hinnata oma tervislikku seisundit ega saa aru ravi vajalikkusest ning vajab kõrvalist abi, kes suunaks isiku vajadusel arsti juurde. Isik ei oska iseseisvalt planeerida igapäevatoiminguid ning saab lihtsamate asjaajamistega hakkama ainult teiste suunamisel. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti kohaselt vajab isik eestkostet, sest ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama ja probleemide ja rahaliste vahenditega toime tulema. Puudutatud isiku I kriitikavõime oma võimete, oskuste ja toimetuleku osas on vähene. Eestkostevajaduse on tuvastanud ka maakohus puudutatud isiku ärakuulamisel. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et puudutatud isik I ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama ja oma igapäevaste toimingutega toime tulema ning oma huve kaitsma. Seega ei kinnita menetluses esitatud teave ja maakohtu poolt tuvastatu määruskaebuse väited, mille kohaselt saab puudutatud isik I ise hakkama enda eluga ja raha kasutamisega.
2. Arvestades eeltoodut, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et puudutatud isiku I huve ei saa käesoleval juhul kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu (

§ 203lg 2 II lause).

Asja materjalidest nähtuvalt vajavad puudutatud isiku I pereliikmed ka ise tuge igapäevatoimetustega toimetulekuks (vt käesoleva määruse põhjenduste p 26). 22. Ringkonnakohus ei nõustu siiski, et eestkoste tuleb seada kõigi puudutatud isiku I asjade ajamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul võib praegusel juhul puudutatud isikule jätta õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

§ 203

lg 2 I lause kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste seadmise korral tuleks eestkostetava teovõimet piirata nii vähe kui võimalik ning austada isiku õigust vabale eneseteostusele neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida (Riigikohtu 09.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 32-1-87-11, p 19). Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p-le 4 märgitakse eestkostja määramisel määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta.

1. Käesoleval juhul ei ole riigi õigusabi korras määratud esindaja arvates välistatud, et puudutatud isikule I võiks jääda pisitehingute tegemise õigus. Asja materjalidest nähtuvalt esineb puudutatud isikul I raskusi eelarve planeerimisega, kuid siiski on isik võimeline tegema iseseisvalt poes sisseoste. Vastuses määruskaebusele on avaldaja välja toonud, et puudutatud isik käib kaks korda nädalas poes (ostusumma on maksimaalselt 15 eurot kord) ning puudutatud isik I on selles osas olnud väga kohusetundlik. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta puudutatud isikule I õigus teha iseseisvalt rahalisi pisitehinguid. Kohtule 30.11.2022 esitatud eestkostja aruandest nähtub, et puudutatud isiku I igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 317,91 eurot (osalise töövõimetuse toetus ja sotsiaaltoetus). Puudutatud isiku I igakuised kulutused on kulud toidule 120 eurot kuus ning kulud teleteenusele ja telefonile kokku 28,77 eurot kuus. Eeltoodud kuludele lisanduvad veel vajadusel kulud ravimitele, riietele ja hügieenitarvetele. Arvestades puudutatud isiku I sissetulekute ja kulude suurust, on ringkonnakohtu hinnangul 50 eurot kuus mõistlik summa igakuiste pisitehingute tegemiseks. 8 2-22-12045
2. Kolleegium märgib ka, et kui eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes (Riigikohtu 19.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-17, p 16). Seega tuleb puudutatud isik I lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks.
3. Puudutatud isik I toob määruskaebuses välja, et ta ei ole nõus, et tema eestkostjaks on avaldaja ning isik soovib, et tema eestkostjaks oleks tema ema.

§ 204

lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Seejuures on füüsilise isiku kui eestkostja sobivuse hindamisel oluline, et isik soovib ja ka suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi (Riigikohtu 08.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-12-16865, p 12.2). Kui sobivat isikut ei leita, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus (

§ 205lg-d 1 ja 3).

1. Ringkonnakohus märgib, et eestkostja valik on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi käesoleval juhul maakohtule ette heita ei saa. Asja materjalide kohaselt ei ole puudutatud isiku I ema sobiv isik puudutatud isiku I huve kaitsma. Nimelt on ambulatoorse kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisiakti kohaselt puudutatud isiku I vanematele ja vennale määratud töövõimetus. Riigi õigusabi korras määratud esindaja on vastuses määruskaebusele selgitanud, et esindaja on vestelnud puudutatud isiku I emaga ja vestluses kujunenud arvamuse kohaselt ei ole isik võimeline eestkostja kohustusi täitma. Puudutatud isiku I isa on paigutatud hooldekodusse ja kohtu menetluses on ka temale eestkoste seadmise avaldus. Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isiku I pereliikmed võimelised puudutatud isiku I huve kaitsma, kuna pereliikmed ise vajaksid kaitset ja tuge igapäevatoimetustega toimetulekuks. Pereliikmed on kergesti mõjutatavad, neil on probleemid alkoholi tarbimisega ja puudulik haigusteadlikkus. Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja Sigrid Sorg, kes on korduvalt suhelnud puudutatud isiku I ema ja vennaga, leiab, et puudutatud isik I perekonnalt vajalikku tuge ei saa ning kogu pere vajaks spetsialistide võrgustiku tööd. Arvestades, et puudutatud isiku I ema on riigi õigusabi korras määratud esindajale avaldanud, et tema arvates saab puudutatud isik I ise kõigi asjaajamistega hakkama ja ei vaja eestkostet, siis ei oska ema ringkonnakohtu arvates hinnata ka eestkostetava vajadusi ega toimetulekut igapäevaeluga. Eestkostjaks määratud isik peab suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset. Kuivõrd puudutatud isiku I eestkostja kandidaadiks ei ole ühtki sobivate iseloomuomadustega füüsilist isikut, siis on maakohus õigesti eestkostjaks määranud avaldaja.
2. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse täisealisele isikule eeskostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 3 tulenevalt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates.

§ 203

lg-st 4 tulenevalt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Ka Riigikohus on leidnud, et

ega TsMS ei näe ette eestkoste seadmist tähtajalisena, vaid TsMS § 526 lg 2 p 5 järgi tuleb eestkostja määramise määruses üksnes märkida aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise (vt Riigikohtu 04.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-12, p 8). Maakohus on seadnud puudutatud isiku I üle eestkoste tähtajalisena kuni 28.10.

1. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus vajalikuks tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus seadis puudutatud isiku I üle eestkoste tähtajalisena kuni 28.10.
2. Maakohtu 9 2-22-12045 määrus jääb kehtima osas, milles maakohus määras, et kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 28.10.2027 (maakohtu määruse resolutsiooni p 3).
3. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
4. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda.
5. TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 10