← Eesti

2-19-3390/64

Obsah (7)§ 691§ 231§ 631§ 4§ 5§ 436§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-3390 Otsuse kuupäev Tartu, 24. jaanuar 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Kaupo Paal ja Kalev Saare

) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata

§ 691p 2 järgi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse. 4

(7)2-19-3390 10. Kostja heidab ringkonnakohtule põhjendatult ette seda, et ringkonnakohus ei kontrollinud, kas kostja avaldus jõudis teda hageja juhatuse liikmeks määranud organini. Ringkonnakohus leidis, et kostja see väide tuleb jätta tähelepanuta, sest kostja esitas sellise väite esimest korda apellatsioonkaebuses. Lisaks leidis ringkonnakohus, et kuna kostja ei vaielnud maakohtus vastu hageja väitele, et kostja esitas avalduse hagejale, sai maakohus

§ 231lg 4 alusel eeldada, et kostja on selle väite omaks võtnud.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu eeltoodud järeldustega. 10.

  1. Hageja tugines sellele, et kostja esitas hagejale
  2. augusti
  3. a avalduse
  4. mai
  5. a menetlusdokumendis (I kd, tl 51). Kostja avaldas
  6. juuni
  7. a menetlusdokumendis, et ta koostas eelnimetatud avalduse (I kd, tl 109 pöördel), kuid väitis, et ta täitis hageja juhatuse liikme ülesandeid edasi kuni
  8. novembrini
  9. Samuti väitis kostja, et hageja on olnud ebajärjekindel selles, millal kostja lõpetas hageja juhatuse liikmena tegutsemise. 10.
  10. Kostja juhatuse liikme kohalt tagasiastumise avaldus on käsitatav tahteavaldusena, mis muutub TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 esimese lause järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt selle kohta Riigikohtu
  11. veebruari
  12. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-6269/54, p 14). TÜS § 61 lg 4 esimese lause järgi võib juhatuse liige juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Kuna hageja väitis, et kostja teatas talle oma tagasiastumisest, pidi maakohus hindama selleks, et kostja avaldusel oleks õiguslik tähendus TÜS § 61 lg 4 esimese lause mõttes, et see tehti TsÜS § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2 järgi kättesaadavaks organile, mis oli kostja määranud hageja juhatuse liikmeks. 10.
  13. Omaks saab

§ 231mõttes võtta üksnes faktilisi asjaolusid (vt Riigikohtu 4.

jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p 12). See, kas kostja järgis TÜS § 61 lg 4 esimeses lauses sätestatut, kui tegi oma avalduse teatavaks hageja juhatuse liikmetele, on õiguse kohaldamine, mitte faktilise asjaolu tuvastamine. Järelikult see, kas kostja on juhatuse liikme kohalt kehtivalt tagasi astunud, sh kas kostja tegi oma tagasiastumise avalduse teatavaks õigele isikule, ei ole faktiline asjaolu, mille maakohus sai

§ 231lg 4 järgi lugeda omaks võetuks.

10.4. Eelnevast tulenevalt on ekslik ka ringkonnakohtu seisukoht, et kostja väide, et tema avaldus ei ole teda juhatuse liikmeks määranud organile teatavaks tehtud, on uus faktiline asjaolu, mis tuleb jätta tähelepanuta. Kuna apellatsioonimenetluses saab isik tugineda sellele, et maakohus on materiaalõigust valesti kohaldanud, sh ei ole tuvastanud õigusliku järelduse tegemise eelduseks olevaid asjaolusid (

§ 631lg-d 1 ja 2, vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.

veebruari

  1. a otsus asjas nr 3-4-1-28-12, p 17), siis pidi ringkonnakohus hindama, kas kostja avaldus on nõuetekohaselt (s.o kostja hageja juhatuse liikmeks määranud organile) teatavaks tehtud.
  2. Ringkonnakohus leidis oma otsuse p-s 10.3, et TÜS § 61 lg 4 (ringkonnakohus on ekslikult viidanud TÜS § 60 lg-le 1) ja TsÜS § 69 lg 1 mõttes ei pidanud kostja avaldust esitama kõigile hageja liikmetele või nõukogule, sest hagejal on palju liikmeid ning hagejal puudus sellel hetkel nõukogu. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellisel juhul pidada kostja avalduse kui tahteavalduse kehtivuseks piisavaks seda, kui selle said kätte ülejäänud hageja juhatuse liikmed. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 5

(7)2-19-3390 11.
  1. Kolleegium on varem aktsiaseltsi juhatuse liikme kohta leidnud, et tulenevalt aktsiaseltsi juhatuse liikme pädevusest on oluline, et juhatuse ja äriühingu vahelised suhted oleksid õiguslikult selged. Vältida tuleks olukordi, kus on ebaselge, kas juhatuse liikmel on õigus äriühingut esindada või mitte (vt Riigikohtu
  2. juuni
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-12, p 13). Samuti on kolleegium aktsiaseltsi kohta leidnud, et aktsiaseltsi juhatuse liikme tagasiastumine on kujundusõigus ja õigussuhe loetakse lõpetatuks alates ajast, mil ülesütlemisavaldus jõustub, ehk ajast, mil õigussuhte teine pool (äriühing oma nõukogu kaudu) avaldusest TsÜS § 69 lg 2 mõttes teada saab (Riigikohtu
  4. märtsi
  5. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11889/42, p 22). Kolleegiumi hinnangul kohalduvad need põhimõtted ka TÜS § 61 lg 4 esimese lause puhul. 11.
  6. Eelnevast tulenevalt ei piisa juriidilise isiku juhatuse liikmel tagasiastumiseks üldjuhul sellest, kui juhatuse liige saadab avalduse teistele juhatuse liikmetele. Avaldus tuleb saata juhatuse ametisse määranud organile, milleks praegusel juhul oli hageja liikmete üldkoosolek. Kolleegiumi hinnangul ei oleks mh vaba eneseteostuse õigusega (põhiseaduse § 19) kooskõlas see, kui tulundusühistu juhatuse liige saaks tagasi astuda üksnes juhul, kui ta suudab tagasiastumise avalduse kõigile enda määranud organi liikmetele kätte toimetada. See ei pruugi igal juhul (nt organi liikme surma või organi liikmete suure arvu korral) olla mõistlikult võimalik. Seetõttu tõlgendab kolleegium TÜS § 61 lg-t 4 selliselt, et olukorras, kus juhatuse oli määranud tulundusühistu liikmete üldkoosolek, peab juhatuse liige oma tagasiastumise avalduse tegema teatavaks kõigile tulundusühistu liikmetele, kuid see avaldus jõustub siiski ajast, mil vähemalt üks tulundusühistu liige on avalduse TsÜS § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2 kohaselt kätte saanud. 11.
  7. Kolleegium märgib, et tulundusühistu liikmete üldkoosoleku või nõukogu määratud juhatuse liikme tagasiastumine on võimalik ka sellekohase avalduse esitamise teel teistele juhatuse liikmetele, kuid ka sellisel juhul muutub tagasiastumisavaldus kehtivaks üksnes juhul, kui vähemalt üks juhatuse liige on oma hoolsuskohustust (vt TÜS § 631 lg 1) järgides teinud tagasiastumise avalduse esitanud juhatuse liikme avalduse TsÜS § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2 järgi teatavaks vähemalt ühele tulundusühistu liikmele või selle nõukogu liikmele. Ka siis jõustub tagasiastumise avaldus ajast, mil see on teatavaks tehtud vähemalt ühele tulundusühistu liikmele või nõukogu liikmele. 11.
  8. Kuivõrd tulundusühistu juhatuse liige võib olla samas ka tulundusühistu liige, ei ole välistatud, et TÜS § 61 lg 4 esimeses lauses sätestatut on järgitud sellega, et kostja tegi oma avalduse teatavaks hageja liikmeks olevale juhatuse liikmele. Seetõttu oleks maakohus pidanud selgitama, kas hageja juhatuse liikmed, kellele kostja avalduse esitas, olid ühtlasi ka hageja liikmed. Ringkonnakohtul on võimalik asja uuel läbivaatamisel maakohtu eelviidatud rikkumine kõrvaldada. Juhul kui ükski hageja juhatuse liikmetest, kellele kostja oma avalduse saatis, ei olnud hageja liige, sai kostja avaldus jõustuda ajast, mil keegi hageja juhatuse liikmetest tegi kostja avalduse TsÜS § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2 kohaselt teatavaks vähemalt ühele hageja liikmele (vt käesoleva otsuse p-d 11 ja 11.2).
  9. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et maakohus ei pidanud selgitama ja hindama, kas kostja täitis ka pärast
  10. augustit 2015 hageja juhatuse liikme ülesandeid ning kas kostjal võis seetõttu olla hageja vastu käsundita asjaajamise sätetest tulenev hüvitisnõue, sest kostja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuvalt tal oleks võinud olla hageja vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue. 12.
  11. Kostja tugines hagile vastu vaieldes sellele, et ta tegi tasaarvestusavalduse põhjusel, et tema kui hageja juhatuse liikme staatus kestis pärast tema avalduse hageja juhatusele teatavaks tegemist edasi, st et tema avaldus ei toonud kaasa selles soovitud õiguslikku tagajärge, kuna seda ei tehtud teatavaks hageja liikmetele. Seega ei tuginenud kostja maakohtus sellele, et ta täitis hageja juhatuse liikme kohustusi olukorras, kus ta tegelikult ei olnud hageja juhatuse liige. Ka oma apellatsioonkaebuses 6
(7)2-19-3390 tugines ta vaid sellele, et tema kui hageja juhatuse liikme staatus ei lõppenud tema avalduse tõttu ja et ta täitis pärast avalduse tegemist hageja juhatuse liikme ülesandeid edasi. 12.2.

§ 4

lg 1 esimene lause sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus.

§ 4

lg 2 sätestab, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 5

lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kolleegium on selgitanud, et kui hageja on tuginenud sellele, et ta soovis lisakulutuste tegemisel täita lepingulist kohustust, ning ta ei ole tuginenud sellele, et ta soovis kostjat soodustada lepinguväliselt, ei olnud kohtutel alust ega kohustust kontrollida, kas hageja võis ajada kostja asja ja poolte vahel tekkis käsundita asjaajamise võlasuhe. See, kas hageja soovis kostjat VÕS § 1018 lg 1 mõttes soodustada, on faktiline asjaolu, millele pool peab tuginema selleks, et kohus saaks seda asja lahendamisel arvestada (vt

§ 5

lg-d 1 ja 2), ehk see ei ole poole õiguslik seisukoht, millega kohus ei ole

§ 436lg 7 järgi seotud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4.

mai

  1. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-121704/50, p 11). 12.
  2. Kolleegiumi arvates tuleneb

§ 4

lg 1 esimesest lausest, lg-st 2 ja

§ 5

lg-st 1 ka see, et kui kostja tugineb hageja rahalisele nõudele vastu vaieldes oma rahalisele nõudele, mida ta on väidetavalt hageja rahalise nõudega tasaarvestanud, siis on kohus seotud kostja nõudega ja faktiliste asjaoludega, millega kostja oma nõuet põhjendab. Kostja ei ole tuginenud maakohtus hagile vastu vaieldes VÕS § 1018 kohaldamiseks vajalikele asjaoludele. Selleks oleks kostja pidanud tuginema sellele, et ta, olemata hageja juhatuse liige, tegi midagi hageja kasuks (soodustas hagejat) tahtega tegutseda hageja kasuks ning et selline tegutsemine toimus kas hageja heakskiidul, tema hästi mõistetavates huvides ning tema tegeliku või eeldatava tahte kohaselt või oli selline tegutsemine oluline avalikes huvides (vt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-1663/127, p 20;
  3. detsembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 31). 12.
  5. Maakohtul ei olnud olukorras, kus kostja ise tugines asjaolule, et tema juhatuse liikme staatus kestis vaatamata tema avaldusele edasi, ning ta oli sellele asjaolule tuginenud ka oma tasaarvestusavalduses, kohustust kostjale selgitada võimalust põhjendada oma rahalist vastunõuet alternatiivselt asjaoludega, mille alusel võiks tema rahalise nõude rahuldada käsundita asjaajamise sätetele tuginedes juhul, kui kohus leiab, et kostja kui hageja juhatuse liikme staatus lõppes tema avalduse alusel (vt ka Riigikohtu
  6. mai
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-16, p 14;
  8. aprilli
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 57).
  10. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse rahaline kindlaksmääramine

§ 173lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel alama astme kohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.