Obsah (8)

§ 49§ 45§ 46§ 47§ 8§ 54§ 18§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 2. jaanuar 2023, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-17052 Tsiviilasi T.M maksejõuetusavaldus väljakuuluta

) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.

1. Usaldusisik Kristjan Aava esitas 19.12.2022 kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku vara- ja võlanimekirja. 4.
2. Aruande kohaselt on usaldusisik tuvastanud, et võlgniku suhtes on pooleli 9 täitemenetlust, milles menetletavate nõuete kogusumma on 27 995,98 eurot. Võttes arvesse, et usaldusisik teeb ettepaneku võlgniku pankroti välja kuulutamiseks, on täitemenetluste võlgnevused kalkuleeritud ilma kohtutäituri tasudeta. Lisaks pooleliolevatele täitemenetlustele on kolmandatel isikutel võlgniku vastu nõudeid summas 32 308,93 eurot. Kokkuvõttes on kolmandatel isikutel võlgniku vastu nõudeid vähemalt summas 60 304,50 eurot. 4.
3. Võlgnikul on arveldusarve AS-s Swedbank, mille saldo 09.12.2022 seisuga oli 430,12 eurot ja AS-s Coop Pank, mille saldo oli 12.12.2022 seisuga 0,00 eurot. Usaldusisikule avaldatud andmete põhjal on võlgniku töötasuks xxxxxxx juures ca 1200,00 eurot netotasuna, mis laekub võlgniku arveldusarvele AS-s Swedbank. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmetel on võlgniku viimase kolme aasta sissetulek alljärgnev: aastal 2019 summas 12 459,02 eurot, aastal 2020 summas 13 922,75 eurot; aastal 2021 summas 29 052,35 eurot, millest töötasu moodustas 15 352,50 eurot ja II samba tulu enne pensioniiga 13 699,85 eurot; Esitatud andmetest nähtavalt on võlgnikul stabiilne sissetulek, mille arvelt täita kohustusi pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal. 4.
4. Usaldusisik on kontrollinud võlgniku kohta avaldatud andmeid elektroonilisest Kinnistusraamatust, aadressilt rik.ee, millelt nähtuvalt kuulub võlgnikule kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxxxxx. Võlgnik on maksejõuetusavalduses hinnanud vara väärtuseks kokku 50 000 eurot. Usaldusisik leiab, et võlgnikule kuuluva kinnistu väärtus võiks olla 45 000,00 eurot.
5. Usaldusisik on konsulteerinud nii võlgniku kui ka võlgniku võlanõustajaga, teeb ettepaneku võlgniku pankroti välja kuulutamiseks, põhjendades enda seisukohti alljärgnevalt. Kõigepealt soovib usaldusisik esile tuua, et mistahes kohustuste ümberkujundamise liiki käesoleval juhul valida, tuleb kohustuste vähendamiseks võõrandada võlgnikule kuuluv kinnistu, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid täita, mistõttu ei ole pankrotimenetlus kinnistu võõrandamise vaatest võlgnikule koormavam. Täiendavalt soovib usaldusisik esile tuua, et alates 01.01.2023 on töötasu alammäär 725 eurot, mis tähendab, et võlgniku sissetuleku osa, mille arvelt võlausaldajate nõudeid täita, kujuneb suurusjärgus 475 euro suuruseks eeldusel, et võlgniku keskmiseks sissetulekuks jääb minimaalselt 1200 eurot. Kohustustest vabasamise menetluse ootuspäraseks kestvuseks on

§ 49

lg 1 alusel 36 kuud, ehk kolm aastat, mille möödumisel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise. Käesoleval juhul suudaks võlgnik 36 kuu jooksul täita kohustusi 17 100 euro ulatuses, juhul kui võlgniku sissetulek säiliks keskmiselt 1200 euro juures. Samas oleks võlgniku huvid kaitstud pankroti väljakuulutasmiel ka juhul, kui võlgniku sissetulek väheneks, või kui võlgnik kaotaks töö, sest kohustustest vabastamise menetluses tehakse võlausaldajatele väljamakseid võlgniku mittearestitava sissetuleku arvelt, mitte võlausaldajatega kokku lepitud maksegraafiku alusel, mille täitmine võib osutuda menetluse kestel üle jõu käivaks. Tulenevalt eeltoodust, võttes arvesse kohustuste ja varade mahtu, leiab usaldusisik, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja teeb ettepaneku võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. Kohtu seisukoht 6. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 18 lg 2 punktile

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 19.12.2022 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja alusel on T.M sissetulekud kokku umbes 1200 eurot kuus ja talle kuulub kinnistu, mille väärtus võib olla umbes 45 000 eurot. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 60 304,50 eurot. Võlgnik on märkinud oma igakuiste väljaminekutena umbes 650 eurot. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
3. Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Kristjan Aava ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Kristjan Aava on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
4. PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
5. Vastavalt

§ 45

lõigetele 1 ja 2 otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 11. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt

§ 47

lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud andma pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 12.

§ 46

lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks. 13. Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (

§ 49lg 1).

Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. 14.

§ 8

lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda. 15.

§ 54

lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

1. PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Usaldusisiku taotluse esitamise ajal oli tunnitasu ülemmäär 130,80 eurot,
2. aastal 145 eurot.
3. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1098,72 eurot (käibemaksuga).
4. Võlgnik on koos maksejõuetusavaldusega esitanud taotluse saada menetlusabi usaldusisikuja pankrotihalduri tasu ning kulutuste katteks pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluses tulenevalt TsMS § 183 lõikest 2.

§ 54

lõike 7 järgi võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lõike 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 2023. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Advokaadibüroo Palmits ja Partnerid arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik