1-21-7076/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-7076 Kohtunik Anu Vilt Kriminaalasi Marju Malsi taotlus menetluskulude tasumise tähtaja ajatamiseks Taotluse esitaja Marju Mals Isikukood: 45906215717; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Marju Malsi taotlus ja võimaldada Marju Malsil tasuda Tartu Maakohtu 23.11.
3. a otsusega välja mõistetud sundraha 859,64 eurot ositi 12 kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks alates 28.02.2023 selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 71,64 eurot ja viimasel
4. kuul tuleb tasuda 71,60 eurot.
5. Kui Marju Mals ei tasu osamakseid ettenähtud tähtajaks, muutub sundraha sissenõutavaks täies ulatuses ja sundraha hakkab sisse nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud
6. Tartu Maakohtu 23.11.
7. a otsusega tunnistati Marju Mals süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 1 järgi 5-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 4 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Sama otsusega mõisteti M. Malsilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 876 eurot, mis võimaldati tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. M. Mals pidi tasuma igal kuul 73 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 81,60 eurot jäeti riigi kanda. Kohtuotsus jõustus 09.12.
9. M. Mals esitas 05.12.2022 kohtule taotluse pikendada menetluskulude tasumise tähtaega 1 aasta võrra, sest tal on tuvastatud puuduv töövõime ja talle on määratud keskmine liikumispuue 1 kuni 20.12.2023 ning ta ei suuda kohtu määratud tähtajaks 31.12.2022 tasuda menetluskulusid. M. Malsi sissetulekuteks on töövõimetuspension umbes 500 eurot kuus ja sotsiaaltoetus umbes 45 eurot kuus. M. Malsil kulub kütuse peale palju raha, sest ta on ema korduvalt viinud oma autoga arstide juurde. M. Mals tasub ka elektri, telefoni ja interneti eest, ta maksis kevadel umbes 10 m2 küttepuude eest alla 700 euro ja kõrgete hindade tõttu kulub oluliselt rohkem raha toidule. M. Malsil pole sääste. Ta käib regulaarselt hambaarsti juures ja novembris kulus hambaarsti vastuvõttude peale umbes 40 eurot. Kohtu seisukoht
10. Kohtu hinnangul on M. Malsi menetluskulude tasumise tähtaja ajatamine põhjendatud. Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 423 ja 424 võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni 1 aasta võrra menetluskulude tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa mõjuvate põhjuste olemasolu korral. Kohus leiab, et mõjuvad põhjused menetluskulude tasumise tähtaja ajatamiseks eksisteerivad juhul, kui süüdimõistetu sissetulekust ei piisa menetluskulude tasumiseks ja tal pole muud vara, mille müügist saadava raha arvel menetluskulusid tasuda.
11. M. Malsi taotluse kohaselt on tema igakuisteks sissetulekuteks töövõimetuspension umbes 500 eurot kuus ja sotsiaaltoetus umbes 45 eurot kuus. Ka taotlusele lisatud M. Malsi arvelduskonto väljavõttest nähtub, et M. Malsi igakuisteks sissetulekuteks on vaid töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus. Tartu Maakohtu 23.11.
12. a otsusega mõisteti M. Malsilt menetluskuluna välja sundraha 876 eurot. Kuna M. Malsilt välja mõistetud menetluskulu on suurem kui tema igakuine sissetulek, pole M. Malsil võimalik tasuda menetluskulu ühe maksega.
13. M. Malsi taotlusest nähtub ka, et ta peab tasuma elektri, telefoni ja interneti eest, ta maksis kevadel alla 700 euro küttepuude eest, tal kulub kütuse peale palju raha, sest ta on viinud ema korduvalt arstide juurde, kõrgete hindade tõttu kulub tal senisest rohkem raha toidule ja ta käib regulaarselt hambaarsti juures. Kuna M. Mals ostab küttepuid korra aastas, kulub tal ühes kuus küttepuude peale 58,33 (700 : 12) eurot. Taotluses pole märgitud, kui palju kulub M. Malsil telefonile ja internetile ühes kuus. Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul jaanuar kuni oktoober 2022 maksis M. Mals telefoni ja interneti eest 33 kuni 36 eurot ja novembris 2022 maksis M. Mals telefoni ja interneti eest 70 eurot. Seega on M. Mals enamasti maksnud interneti ja telefoni eest 36 eurot kuus. Kui võtta M. Malsi igakuisest sissetulekust maha küttepuude kulu ja interneti ja telefoni kasutamise eest makstud tasu, jääb järele 450,67 (545 – 58,33 – 36) eurot. Sellest rahast peab M. Mals tasuma elektri, kütuse, toidu ja vajadusel hambaarsti vastuvõttude eest. Tartu Maakohtu 23.11.
14. a otsuse järgi oli sundraha igakuine osamakse 73 eurot. Seega on M. Malsi majanduslik olukord raske ning ta pole ootamatute kulutuste korral võimeline tasuma menetluskulusid osamaksetega ettenähtud tähtajaks.
15. M. Malsi taotluse järgi on M. Malsi ainsaks varaks sõiduauto. Kuna M. Mals elab maal ja peab autoga viima ema arstide juurde, on auto tarbeese ning seda ei saa menetluskulude katteks müüa. Seega pole M. Malsil ka vara, mille müügi arvel ta saaks menetluskulud tasuda.
16. Tartu Maakohtu 23.11.
17. a otsusega võimaldati M. Malsil tasuda sundraha 876 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest ja M. Mals oli töövõimetuspensionär juba kohtuotsuse kuulutamise ajal. Kuigi kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses ning M. Mals võttis seega teadlikult ja vabatahtlikult kohustuse tasuda menetluskulud ettenähtud tähtajaks, polnud samas otsuse kuulutamise ajal teada, et M. Mals peab käima hambaarsti juures ja toidukaupade 2 hinnad tõusevad
18. aastal olulisel määral. Arvestades M. Malsi rasket majanduslikku olukorda, polnud tal võimalik hambaarsti vastuvõttudega seotud kulude lisandumise ja toiduga seotud kulude suurenemise tõttu tasuda sundraha osamaksetega kohtu määratud tähtajaks. M. Malsi taotlusest nähtub, et seda aitas koostada kriminaalhooldusametnik. Menetluskulude tasumisega seotud probleemide rääkimine kriminaalhooldusametnikule ja menetluskulude tasumise tähtaja ajatamise taotluse esitamine kriminaalhooldusametniku abiga näitab, et M. Mals tahab menetluskulud tasuda. Seega on menetluskulude tasumise tähtaja ajatamine põhjendatud.
19. M. Mals taotleb menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist 1 aasta võrra. Kohtu hinnangul on see taotlus põhjendatud. Kuna M. Malsi sissetulekuteks on vaid töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus, on mõistlik ajatada menetluskulude tasumine KrMS §-s 424 sätestatud maksimaalse tähtaja, s.o 12 kuu võrra. Tartu Maakohtu 23.11.
20. a otsusega mõisteti M. Malsilt menetluskuluna välja vaid sundraha. Taotlusest ei nähtu, millises ulatuses on M. Malsil sundraha tasumata. Kohtute infosüsteemist nähtub, et M. Malsil on sundraha tasumata 859,64 euro ulatuses. Arvestades ülal toodut, ajatab kohus sundraha tasumise 12 kuu peale ja võimaldab M. Malsil tasuda sundraha osamaksetega 12 kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks alates 28.02.2023 selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 71,64 eurot ja viimasel
21. kuul tuleb tasuda 71,60 eurot.
22. Juhul, kui M. Mals ei tasu osamakseid kohtu määratud tähtajaks, muutub sundraha sissenõutavaks täies ulatuses ja sundraha hakkab sisse nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) 3