KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2022, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-7688 (18267000967) Kohtukoosseis kohtunik Indrek Nummert, rahv

§ 1451

lg 3 –

§ 25

lg 1, 2 järgi üldmenetluse korras Prokurör ringkonnaprokurör Olgerd Petersell Kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar, lepinguline Süüdistatav Koit Simson Isikukood või sünniaeg: Elu- või asukoht ja aadress: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht: Kontaktid: Ülalpeetavad: Karistatus: väärteokaristused puuduvad Tõkend: Alaealised kannatanud 37506124222 XXX Eesti XXX eesti XXX X ei ole kehtivad kriminaal- ja ei ole kohaldatud A,B,C,D Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 306 lg 1 p 61, § 311-313, § 315 lg 4, § 180 lg 1 kohus RESOLUTSIOON otsustas: 1. Süüdi tunnistada Koit Simson

§ 1451

lg 3 –

§ 25lg 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust, s.o kergendatud karistus Kr

MS § 306 lg 1 p 61 alusel (ilma mõistliku menetlusaja ületamiseta oleks karistus 5 aastat ja 6 kuud vangistust).

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, juhul kui Koit Simson ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§ 75

lg-ga 1 pandud kontrollnõudeid olles kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 7 ja p 8 alustel Koit Simsonid katseajal samuti kohustada: mitte suhtlema alaealiste isikutega, v.a. lähisugulastega ja kriminaalhooldaja nõusolekul teiste alaealistega; osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 kohaselt katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisest.

1. Menetluskulud 2.
2. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Koit Simsonilt menetluskuluna riigituludesse tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 sundraha summas 1635 eurot ning tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p 2, § 178 lg 1 p 3 tunnistaja H sõidukulu 15 eurot, kokku 1650 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. 2.
4. Koit Simsoni lepingulise kaitsja tasu ja kulud jäävad tema enda kanda.
5. Tõkendit ei ole kohaldatud.
6. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde CD-plaat, millel sideettevõtja päringuga saadud andmed.
7. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
8. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kannatanul on kassatsiooniõigus ning see ulatub lisaks tsiviilhagile ka süüküsimuse ja karistuse vaidlustamiseni (Riigikohtu 27.12.2019 otsus asjas nr 1-18-3901). Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine:
9. mai
10. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates
11. mai 2022 päeva jooksul, s.o avaliku e-toimiku kaudu või Pärnu Kuninga tn 22 kohtumaja kantseleis. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Koit Simsonit süüdistatakse selles, et tema proovis
12. a suvel, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata aegadel, kuid vähemalt kolmel erineval kuupäeval enne 16.08.2018, osta alaealistelt rahalise tasu ning muu hüve eest suguühet ja muu sugulise iseloomuga tegu. 1) Koit Simsoni tegevus seisnes selles, et esiteks
13. a suvel, täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid enne 16.08.2018 õhtusel ajal, sõites X linnas enda sõiduautoga J (registreerimismärk XXX ), tegi temaga koos autos viibinud alaealisele A le (sünd. XXX) tahtlikult ettepaneku, et viib ta W’sisse sööma, kui viimane lubab ennast rindadest katsuda. Kuritegu jäi Koit Simsoni tahtest olenemata põhjusel lõpuni viimata, sest A keeldus tema ettepanekust. 2) Samuti Koit Simson, pärast eelnevalt kirjeldatud tegu, sõites
14. a augustikuus, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid enne 16.08.2018 õhtusel ajal X linnas enda sõiduautoga J (registreerimismärk XXX ), tegi temaga koos autos viibinud alaealistele A le, B le (sünd. XXX), C ile (sünd. XXX) ja D le (sünd. XXX) tahtlikult ettepaneku, et maksab neile 30 eurot oraalseksi tegemise ja 100 eurot suguühte eest. Kuritegu jäi aga Koit Simsoni tahtest olenemata põhjusel lõpuni viimata, kuna A , B , C ja D keeldusid tema ettepanekust. 3) Lisaks Koit Simson, pärast kaht eelnevalt kirjeldatud tegu, sõites
15. a augustikuus, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid enne 16.08.2018 õhtusel ajal enda sõiduautoga J (registreerimismärk XXX ) X ja selle lähistel, pani sõidu ajal oma käe auto katuseluugist kehaga pooleldi väljas oleva alaealise B pluusi alla ning katsus tema rindasid. Samuti tegi Koit Simson temaga koos autos viibinud alaealistele A le, B le, C ile ja D le ettepaneku, et maksab neile 30 eurot oraalseksi tegemise ja 100 eurot suguühte eest. Kuritegu jäi aga Koit Simsoni tahtest olenemata põhjusel lõpuni viimata, kuna A , B , C ja D keeldusid tema ettepanekust. Koit Simson oli kõikide eelpool nimetatud ettepanekute tegemise ajal teadlik A , B , C i ja D alaealisusest. Seega Koit Simson, tahtlikult alla kaheksateistaastase isikuga rahalise tasu ja muu hüve eest suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise katsega, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime

§ 1451lg 3 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Maakohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on seisukohal, et esitatud süüdistused on tõendamist leidnud. Vaidlust ei ole asjaolus, et toona 13-14-aastased A (sünd. XXX), B (sünd. XXX), C (sünd. XXX) ja D (sünd. XXX) tutvusid

1. a suvel, enne X toimunud X festivali süüdistatava, tol ajal 43-aastase Koit Simsoniga. Antud festivali toimumine on tõendatud kohtule esitatud väljatrükiga Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) veebilehelt. Samuti on nimetatu tõendatud nii kõigi kannatanute kui ka tunnistajate E. i, F ja G i, samuti süüdistatava Koit Simsoni enda ütlustega. Kohtusaalis tundsid kõik kannatanud Koit Simsoni nägupidi ära, samuti ei ole süüdistatav eitanud kannatanutega erinevaid kokkupuuteid
2. a suvel. Koit Simsoni poolt toime pandud kuritegude ajavahemikku tõendab lisaks kannatanute ja tunnistajate ning Koit Simsoni enda ütlustele ka 05.11.2021 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos lisadega. Nimetatud protokollist nähtub, et Koit Simson on olnud korduvalt ühenduses kannatanu C ile kuulunud telefoninumbriga ajavahemikul 12.08.2018 – 17.08.2018 ning A kasutuses olnud telefoninumbriga 13.08.
3. Koit Simson on ka enda ristküsitlusel kinnitanud talle kuulunud telefoninumbreid ning nimetatud perioodil kannatanutega telefoni teel suhtlemist. Lisaks eelnevale on tõendatud, et süüdistatav kannatanutele ega tunnistajatele suhtlemise ajal enda pärisnime ei öelnud ning palus ennast kutsuda nende sõnul Suveks, Suvi Rannaks, Xiks vms. Nimetatut ei ole eitanud ka Koit Simson ise. I. Süüdistuse
4. episood – kannatanule ettepanek viia ta W’sisse, kui lubab katsuda rindadest 1.
5. Tutvumine tunnistajatega X juures Kohtuliku uurimisega on esiteks leidnud tõsikindlalt tuvastamist, et süüdistatav Koit Simson tutvus
6. a suvel, sel ajal 15-aaastase F ja 13-aastase G iga õhtusel ajal X rannas asuva ööklubi X juures ning jagas neile mh paberilipikul enda telefoninumbrit, et soovi korral koos välja minna. Samal õhtul helistasid F ja G süüdistatavale ning viimane võttis nad enda auto peale. Koit Simsoni kasutuses oli sel ajal punast värvi maastur J (registreerimismärk XXX ), mida tõendab ka kohtule esitatud väljatrükk ARKist. Koit Simsoni poolt nimetatud auto kasutamine nähtub lisaks tema enda ütlustele veel ka kõikide eelpool nimetatud kannatanute ning tunnistajate ütlustest. Tunnistajate ning ka süüdistatava ütlustest nähtub, et koos sõideti autoga ringi ning mingi hetk võeti X kaubanduskeskuse juurest auto peale ka A . 1.
7. Sõit tunnistajate ja kannatanu A Kannatanu A ütlustega on tõendatud, et autosõidu ajal tegi Koit Simson mh pakkumise, et ta viib neid W’sisse sööma, aga ainult siis, kui nad lasevad ennast katsuda. Süüdistuse kohaselt tehti see ettepanek üksnes A suhtes. Kannatanule kohtus meenus see asjaolu tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste meenutamise kaudu. 1.
8. Kaitsja vastuväited Kaitsja kohtuvaidluses oli arvamusel, et järgmiste asjaolude tõttu siiski ei ole õige tuvastada, et kannatanu ütluste alusel talle antud asjaolu meenus: 1) Kaitsja küsimustele vastates A väitis, et selle sündmusega seonduvalt viis Koit Simson ta W’sisse sööma. 2) Sellega seonduvalt on äärmiselt oluline prokuröri küsimusele esitatud kannatanu vastused, et ta ei mäleta seda päeva (vt 21.02.2022 istungiprotokolli lk 10 all) ja et „ju siis oli selline päev, et pole midagi erilist mäletada“ (sama protokolli lk 11) ning „hetkel ei meenu, et ta oleks sel päeval midagi pakkunud või rääkinud“ ning pärast meenutamist „ilmselt oligi siis nii, et sõitsime ringi, et ta viib meid sööma, aga ainult siis kui lasemе еnd katsuda.“ Kohus on seisukohal, et esiteks süüdistuse seisukohast on oluline tuvastada see, kas Koit Simsoni poolt W’sisse sööma viimist pakuti vastutasuks rindade katsumise eest või mitte. Süüdistuses ei ole väidetud, kas söömaminek sel päeval päriselt ka toimus või mitte, samuti seda, et see asjaolude pinnalt oleks üldse kuidagi oluline. Samuti ei ole midagi imelikku selles, kui kannatanu ei pidanud neid sündmusi eriliselt mäletamisväärseks. Samas on kannatanu siiski piisavalt kinnitanud, et sööma viimist lubati tingimusel, kui ta laseb end rindadest katsuda ja meenutamise järgselt kinnitas kannatanu seda korduvalt (ka 21.02.2022 protokoll lk 13). Kohus on seisukohal, et tuleb arvestada ka kannatanu noort iga ja seda, et ta õpib põhikoolis ja tema väljendusviisi mõistmisel tuleb sellest aru saada. Samuti kaitsja leidis, et õiguskirjanduses peetakse üldteadaolevaks, et varasemalt üle kuulatud tunnistaja on igal järgneval ütluste andmisel pigem mures sellepärast, et antavad ütlused oleksid kooskõlas tunnistaja poolt varasemalt antud ütlustega. Kohtukoosseisul ei kujunenud sellist siseveendumust kannatanu ülekuulamisest, et ta oleks olnud ülemääraselt mures enda ütluste kooskõla üle varasemalt antud ütlustega ja peab seda väidet seega otsitud väiteks. Kannatanu kinnitas süüdistuse asjaolusid nii nagu ta mäletas. Kuna kannatanu korduvalt sellest rääkis, puudub kohtul ka kahtlus, et ta oleks üksnes järeldanud süüdistatava sellist ettepanekut enda varasemast ütlustest. Oluline on seegi, et kannatanu A ütluste kohaselt oli kokkusaamistel läbivaks kontekstiks see, et selliseid sugulise iseloomuga ettepanekuid tehti: Prokurör kannatanule: Kas ta midagi ebasobivat rääkis? - Võib-olla rääkis ja pakkus jälle neid enda pakkumisi. Ta on mitu korda teinud, täpselt ei mäleta ka, et mis päeval ja kus ta neid pakkumisi meile tegi. Mitu korda ta umbes tegi neid? - Suht iga kord, kui kokku saime tahtis midagi. Selline läbiv süüdistatava „ühe teemaga seotud pakkumiste tegemise“ kontekst on kohtu jaoks igati läbinähtav. Kokkuvõtvalt on kannatanu A ütlustega kohtus tõendamist leidnud, et Koit Simson tahtis sööma viimise eest katsuda tema rindu. Sellisest süüdistatava poolsest pakkumisest kannatanu keeldus ja süüdistatava ettekujutus teost jäi seetõttu lõpule viimata. Lisaks eelnevale on nii A , kui ka tunnistajate F ja G i ütlustega tõendatud, et Koit Simson tahtis sõidu ajal, et üks tüdrukutest läheks ette tema kõrvale istuma. Nimetatud pakkumise tegemist on kinnitanud ka süüdistatav ise. Kannatanu ja tunnistajate sõnul ei julgenud keegi ette istuma minna, mispeale lasi Koit Simson nad autost välja ning rohkem edasi ei sõidetud. Kohtus prokuröri küsimuse peale, et miks keegi siis ette istuda ei tahtnud, vastas G ristküsitlusel, et kes ikka tahab võõra mehe kõrval istuda, ma olin siis
9. Oli ju ilmselgelt näha, et inimene on vanem. Prokurör on kohtuvaidluses püüdnud leida selgitusi tunnistajate mälupildi puudustes (prokuröri süüdistuskõne lk 2). Kohus nõustub prokuröriga selles, et tunnistajate G ja F ütluste alusel ei ole võimalik tuvastada, et kannatanu A oleks andnud valeütlusi, sest nad ei suutnud antud sündmust konkreetselt enam meenutada. Kõige olulisem on siinkohal aga asjaolu, et kumbki tunnistaja ei ole väitnud, et kannatanu A poolt viidatud pakkumist süüdistatav autosõidu ajal ei teinud. Vaidlus puudub selles, et tunnistajad kutsuti eeluurimisel ütlusi andma aga ca üks aasta pärast nimetatud põgusat sündmust. Seega võib olla loomulik, et asjakohased mälupildid kaovad. Siinkohal kohus ei jäta aga märkimata seda, et kaitsja poolt on õigesti tõstatatud probleem mõistliku menetlusaja rikkumise seisukohalt. Siiski asjaolu, et antud tunnistajad ei mäletanud sellist vahejuhtumit põgusa autosõidu käigus, ei too iseenesest kaasa kõrvaldamatut kahtlust süüdistatava kasuks ega ei annulleeri muid kaalukaid süüstavaid tõendeid, arvestades inkrimineeritud episoodide arvu ja kogu tõendite kogumit, mis annavad enam kui küllaldase tõenäosuse tõendite alusel, et süüdistuses kirjeldatud teod väljaspool mõistlikku kahtlust on ka aset leidnud. Kohus märgib etteruttavalt, et võtab süüdistatava kasuks tauniva seisukoha menetluse ebamõistliku venimise tõttu ja arvestab seda asjaolu lõppastmes oluliselt karistusotsuse juures süüdistatava kasuks. Vaidlus puudub kaitsja poolt istungil toodud menetlustoimingute aegades (21.02.
10. istungiprotokoll lk 4, 5) ka prokuröri kohtuvaidluses toodud kõnes. 1.
11. Subjektiivne koosseis Kohus nõustub prokuröriga ka selles, et kannatanu A ütluste alusel on arusaadav, et Koit Simsoni poolt autosõidu ajal eelpool nimetatud ebasobivate pakkumiste tegemisele viitab selgelt ka see, et pärast pakkumiste tegemist ning neist loobumist lõpetati koheselt autosõit ning tüdrukutel paluti autost väljuda. Seega Koit Simsoni tahtlus katkes koheselt, kui talle oli selge, et tema ettepanek-pakkumine, mis on süüdistuses, resoluutselt tagasi lükati. Selline käitumine süüdistatava poolt viitab selgelt, et temal oli kindel soov midagi autoga sõidutamise eest ka vastu saada, kuid kuna avaldati keeldumine ettepanekule, siis kadus tal koheselt motivatsioon ka edasi sel korral neid pakkumisi teha ja neid edasi sõidutada. Kohus leiab, et nimetatud tugev soov on kavatsetuse vormis, sest selgelt seatud eesmärgi mittesaavutamisel katkes tahtlus jätkata autos pakkumiste tegemist, kuna ta ei soovinud enam tüdrukuid edasi sõidutada niisama, olla „taksojuht“, nagu Koit Simson viitas küsimusele, miks ta soovis, et üks tüdrukutest sellel sõidukorral autos ette tema kõrvale istuma tuleks. Seega tegu jäi katsestaadiumisse mitte Koit Simsonist sõltuvatel asjaoludel, vaid seoses kannatanu keeldumisega pakkumisest. Eeltoodu kinnitab ka Koit Silmsoni tahtlust inkrimineeritud kuritegu toime panna. Maakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et kõik süüdistuses kirjeldatud Koit Simsoni ettepanekute tegemised ei moodusta isegi kuriteokatse algust. Sellised ettepanekud-pakkumised alaealistele on antud kuriteo koosseisuga kriminaliseeritud. 1.
12. Objektiivne koosseis, õigusvastasus ja süü Karistusseadustik: §
13. Alaealiselt seksi ostmine

§ 1451

lg 1 objektiivne tunnus „tasu eest“ ja rindadest katsumine täidab objektiivse tunnuse „muu suguline iseloom“. Tasu pakkumise ja muu sugulise iseloomuga teo vahel esineb üheselt selge finalistlik seos. Selline ost jäi lõpule viimata üksnes kannatanu keeldumise tõttu, sest muu sugulise iseloomuga teoga ei olnud kannatanu nõus. Kuivõrd subjektiivne koosseis kavatsetuna esineb täielikult, siis on kuriteokatse lõpule viidud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel mõistab kohus Koit Simsoni antud episoodis süüdi

§ 1451lg 1 - § 25 lg 1, 2 alusel.

II. Süüdistuse

1. episood – neljale kannatanule tehtud ettepanek 30 eurot oraalseksi ja 100 eurot suguühte eest 2.
2. Tutvumine alaealiste kannatanutega, kes on nii
3. ja
4. süüdistuse episoodis Eelmises episoodis oli selge, et A tutvus süüdistatavaga tunnistajate F ja 13-aastase G i kaudu, kes esmalt tutvusid süüdistavaga ööklubi X juures. Käesolevas
5. ja
6. süüdistuse episoodis on süüdistuses märgitud kannatanuteks lisaks A le ka B , D ja C . Seega
7. ja
8. episoodis toodud ajal suhtles tollal 43-aastane süüdistatav: 13-aastase kannatanu C iga, 14-aastaste kannatanute A ga, D ga ja B ga ning 13-aastase tunnistaja E. iga. Kohtuliku uurimise käigus on leidnud tuvastamist, et kannatanute B ja D ning tunnistaja E. i ütluste järgi ootasid nad (pärast eelnevalt kirjeldatud juhtumit)
9. a suvel X bussipeatuses bussi ning neist sõitis jalgrattaga mööda süüdistatav. Koit Simson kutsus neid X toimuvale X festivalile (toimumise aeg
10. aastal oli 16.-18.08.2018, tl 83-84) ning andis taas paberilipiku peal enda telefoninumbri. Nimetatu nähtub B , D , E. i ning ka süüdistatava Koit Simsoni ütlustest. B ütluste järgi hiljem suhtlus jätkus, sest esimesel kohtumisel vahetati ka telefoninumbreid. Umbes nädal hiljem hakkas Koit Simson helistama ja kutsus autoga sõitma, samuti hakkas tegema imelikke pakkumisi, s.t. iga kord kui nad autosse läksid, hakkas ta midagi seksiga seoses rääkima. Tegi ka seksiga seoses pakkumisi, nt suuseksi eest, summad olid 30 euro kuni 100 euro piires (21.02.2022 istungprotokoll lk 27). Kohtumisi ja pakkumisi oli B ütluste kohaselt umbes kolmel korral. Esimesel kohtumistel B mäletamist mööda selliseid pakkumisi ta ei teinud, küll aga hiljem. Kannatanu ütluste kohaselt võis sõite olla üldse 5-7, iga kord rääkis ta seksist, kuid konkreetsed pakkumised olid kolmel korral. Tunnistaja E ütluste kohaselt oli temal kokkupuude Koit Simsoniga üldse vaid kahel korral, esimene kord, kui tuttavaks saadi, ja teisel korral, kui autoga sõitma viidi. Tunnistaja E ütlustest tulenevalt tegi Koit Simson pärast seda, kui nad olid autost väljunud, neile kalli ja põsele musi. Kohtu jaoks ei räägi see süüdistatava kasuks, et süüdistatav, nii suure vanusevahega tütarlaste suhtes soovis teisel kohtumisel teha kalli ja põsele musi. Antud asjaolu võimaldab luua konteksti Koit Simsoni suhtumisest ja suhtlemisviisist üldiselt selgelt alaealiste tüdrukutega. E ütluste alusel pärast seda korda süüdistatavaga ta rohkem kokku ei puutunud. Prokurör märkis kohtuvaidluses, et tõenditest nähtub, et Koit Simson pakkus tollal E ja D korduvalt X festivali piletit keeleka, s.o oraalseksi eest. Maakohus lähtub aga inkrimineeritud süüdistuse tekstist. 14.03.2022 süüdistuse muutmisega jäeti süüdistaja poolt X festivali piletiga seotud etteheited süüdistuse tekstist välja, alles jäi üksnes raha pakkumine. Kannatanute B , D ja tunnistaja E. ütluste kohaselt teatud päevade möödudes pärast esmakohtumist võtsid süüdistatav ning B , D ja E. omavahel ühendust. Koit Simsoni punast värvi maasturi X-ga sõideti ühiselt X tänaval asunud X juurde, kust Koit Simson ostis tüdrukutele jäätist ning suitsu. Kannatanu D tõi kohtus välja loogilise järelduse, miks kindlasti süüdistatav sai aru kannatanute alaealisusest – nimelt ei oleks D ütluste kohaselt alaealine saanud suitsu osta ja see oli ka loogiline põhjus, miks ta alguses ülekuulamisel politseis ei tahtnud seda mainida, teades, et suitsetamine on alaealistele väärtegu. Maakohus leiab, et seetõttu on ka loogiline, et Koit Simson, saades teada alaealise huvist suitsu vastu, üritas ka selliste vahenditega populaarsust võita ja seda alaealistele hankida, et näidata end kasulikuna ka selliste alaealiste huvide korral. Kohtuistungil kannatanu D märkis ka seda, et ta sai aru, et see pole normaalne, et täiskasvanud inimene niimoodi alaealistega suhtleb ja räägib, et see pole OK, kuid ta läks lihtsalt sellega kaasa. Viidatud asjaolu ei saa kannatanule ka tema alaealisust arvesse võttes ette heita. Moodustunud on tõendikogum, mille keskmes on täiskasvanud mees ja võõrad lapsed, ning Koit Simsoni keskne roll seisneb selles, et anda tüdrukutele raha, osta jäätist, osta suitsu, viia W’sisse sööma, kostitada pannkookidega, rääkida seksist või üldse sõidutada sinna-tänna. See on maakohtu jaoks selgelt meelitamine, alaealiste võimalike huvide otsimine ja vastutulekute pakkumine (suits, sõit jm) ja suhete loomine selliselt, et kallutada lõpuks alaealisi seksiga seotud ettepanekutega nõustuma. Vastas ju süüdistatav ka rahvakohtuniku küsimusele, miks ta ei saanud keelduda tüdrukutega kokkusaamisest ja nende soovide täitmisest, et ei öelnud tüdrukutele ära, kuna „nad kindlasti arvavad, et kutt laseb üle ja järelikult pole väärt kutt“. See tähendab, et Koit Simson pidas end tüdrukutele võrdväärseks partneriks, hoolimata asjaolust, et vanusevahe tüdrukutega oli ca 30 aastat - lapsed versus täiskasvanu - ning sellest asjaolust pidi Koit Simson ka aru saama. Tõendite kogumit arvestades on see kõik vaadeldav kuriteo ettevalmistava staadiumi ühe osana, sest see on kõik kantud süüdistatava ebaseadusliku eesmärgini jõudmisest. Seega juba tõendite kogumist tekkiv kontekst loob selge tugistruktuuri esitatud süüdistustele. Lisaks on ka kannatanute ütlustest läbivalt näha, et seksiteema oli süüdistatava juttude kaudu läbivalt fookuses. Kannatanu B ütluste kohaselt helistas süüdistav pärast esmakohtumist ja kutsus autoga sõitma, mille kaudu B vahendas teavet E ja teistele kannatanutele. Kannatanu ütlustest kogumis nähtub, et X sõit oli üheks peamiseks ettekäändeks süüdistatavale, kus mh reeglina alustada juttu seksiteemadel ja teha vastavaid ettepanekuid selleks. Samas B ütluste kohaselt, kui tüdrukud tahtsid koos autoga pilti teha nii, et numbrimärk jääks peale, siis selliselt ei lubanud süüdistatav mitte kunagi auto juures pilti teha (21.02.2022 istungiprotokoll lk 28, 34, 40). B ütluste kohaselt on igati arusaadav, et ta soovis pilti teha igaks juhuks ohutuse tagamise mõttes. Läbivalt on kannatanute ütlustest arusaadav, et nad ei pidanud süüdistatava käitumist normaalseks ja täiesti usaldusväärseks, mistõttu kohtuti temaga ka alati koos teiste tüdrukutega. Lisaks on haakuvalt kõneeristustega leidnud kinnitust, et Koit Simson kasutas tüdrukutega suhtlemiseks eraldi telefoni. Seda on kinnitanud ka süüdistatava poolt avaldatu, et ta kasutas
11. aasta suvel kahte telefoni – töötelefoni isiklike asjade ajamiseks ja eratelefoni. Kokkuvõttes maakohus leiab, et nii alaealistele suitsu ostmine, nendega aktiivne suhtlemine, samas enda identiteedi varjamine enda tegeliku nime mitte nimetamisega, sh isegi mitte enda päris eesnime, kui ka vältimaks kasvõi sotsiaalmeediasse tema sõiduauto registreerimisnumbri jõudmist koos kannatanute fotodega, millega saanuks teda seostada kannatanutega, samuti täiesti eraldi (süüdistatav nimetas nuppudega telefoni) telefoni soetamine antud kannatanutega suhtlemiseks, kinnitab süüdistatavale inkrimineeritud koosseisu järgi subjektiivse koosseisu, s.o kavatsetuse esinemist. Kannatanutega suhtlemiseks eraldi abonentnumbri kasutamine on tõendatud Rahvastikuregistrisse kantud Koit Simsoni andmetega, mille kohaselt on tema telefoninumbriks XXX (Koit Simsoni Rahvastikuregistri andmed, tl 82), kuid sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt Koit Simson kordagi viidatud abonentnumbrit tüdrukutega suhtlemiseks ei kasutanud, vaid selleks oli kasutuses abonentnumber XXX. Ka eeltoodu kinnitab, et väljaspool mõistlikku kahtlust on asjaolud, et sellised tegemised olid süüdistataval igati läbi mõeldud ja planeeritud ning ilmselt oli olemas seetõttu ka arusaam teo keelatusest, seetõttu rakendas süüdistatav oma ettenägelikkuse piirides ka konspiratiivseid abinõusid. 2.
12. Inkrimineeritud tegevused ja sõit W’sse Kui esimeses süüdistuse episoodis tehti ettepanek W’sisse viimiseks tingimusel, et kannatanu laseb end rindadest katsuda ja kannatanu keeldumisel lõppes ka kogu sõit, siis selles episoodis on süüdistus taas seotud X linnas oleva W’s-iga, kuid siin enam ei sea süüdistatav oma ettepanekutega W’sisse viimist tingimuseks, vaid teeb ettepanekuid neljale kannatanule ja sõit on kaudselt seotud ka W’s-iga. Selles episoodis on kohtu hinnangul nähtav, et süüdistatav on nii-öelda muutnud strateegiat ja loob pisut tihedamaid suhteid, mille käigus teeb pakkumisi juba raha eest seksi ja oraalseksi saamiseks. Kannatanu C i 14.03.2022 ütluste kohaselt hakkas ta suhtlema süüdistatavaga sõbrannade kaudu. B ütles, kus kohas ta elab ja käidi pannkooke söömas, süüdistatav oli üksi kodus. Külas oldi tund-kaks. Seejärel mindi autoga linnapeale sõitma. C i arvates oli külas kaasas B, E, A ja D. Samuti B ütluste kohaselt oli sellele külaskäigule järgneval sõidul kaasas E (21.02.2022 istungiprotokoll lk 32). Maakohus leiab, et ilmselt on E. eksinud, et temal kohtumisi süüdistatavaga oli üksnes kaks. Pärast külaskäiku ja pannkookide söömisele järgnenud linnas sõitmist seoses W’sisse minekuga mäletasid teised kannatanud B ja A , samuti D kinnitas samaselt teiste kannatanute kohalolu sel korral, kuid märkis, et ei mäleta, kas oli ka E kaasas. Maakohus leiab, et tõendamiseseme seisukohast ei ole tegemist olulise vastuoluga ja tunnistaja E roll süüdistuse seisukohast ei ole määrava tähtsusega olukorras, kus süüdistuses nimetatud kannatanud enda ja teiste kannatanute kohalolu selgelt mäletavad, samuti on läbivalt meeles süüdistuses nimetatud süüdistatava ettepanekud. Süüdistuse seisukohast on oluline, et tõendite kogum kinnitab linnas autoga sõitmist koos teiste kannatanutega, ja seejuures mitte X, mis on juba järgmine süüdistuse episood. Olles veel süüdistatava juures, siis C i ütluste kohaselt ühel hetkel pidi süüdistav ära minema ja viis nad W’sisse. Sellest päevast mäletas tollal 13-aastane C ka seda, et süüdistatav andis neile ka raha kui W’s-i ees nad maha pani. Samuti mäletas kohtus kannatanu, et süüdistatav pakkus neile raha 100 euro piires, et nad temaga vahekorras oleksid. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta süüdistatava autoga sõitnud 3-4 korral ja selliseid pakkumisi oli süüdistatav samuti teinud mitmel korral. Eeltoodu haakub süüdistusega. Kannatanu A kinnitas 21.02.2022 kohtuistungil samuti W’s-is käimist ja korduvalt ka seda, sh kaitsja küsimustele vastates, et iga kord pani ta tähele, et süüdistav tegi mingeid seksuaalse sisuga ettepanekuid (21.02.2022 istungiprotokoll lk 22, 23). Kohtuistungil avaldati kaitsja taotlusel kohtueelsel uurimisel antud ütlusi vastuolu tuvastamise osas, kuid kohtu hinnangul vastuolu ei ole, sest kannatanu ei ole öelnud, et konkreetselt sel korral autos pakkumine tehti, vaid igal kohtumisel süüdistatavaga see ettepanek-pakkumine tehti. Asjaolu, et selline süüdistuses toodud ettepanek tehti autos, nähtub näiteks kannatanu C i ütlustest. Selle kohta, et süüdistuses kirjeldatud pakkumisi süüdistatava poolt tehti reeglina autos, andsid ütlusi ka kannatanu B ja D . Lisaks kinnitasid läbivalt neli kannatanut, et sõidud toimusid reeglina X linnas, mis haakub antud süüdistuse
13. episoodiga ja eraldi toimus sõit nendega ka X (süüdistuse
14. episood). Lisaks märkis ütlustes B , et antud W’s-is käimise järgselt tuli süüdistatav neile järgi ja sõidutas C i X , tema ütluste kohaselt võis X viimine olla ka teisel korral, seega tõendite kogum kinnitab, et sõite oli rohkem, kui on süüdistuses kirjas ja samuti olid sõidud korduvalt seotud W’s-iga. Ka D ütluste kohaselt hakkasid sellised teemad autos tulema, et seks on hea. Samuti rääkis seksist ja oraalseksist raha eest. D ütluste kohaselt olid need pakkumised, kuivõrd ta kogu aeg vihjas nendele, ning oli arusaadav, et need on reaalsed. Seega on arusaamatud kohtuvaidluses kaitsja poolt tehtud tähelepanekud, et justkui D ütluste järgi oleks talle ettepanek tehtud üksnes korra ja telefonitsi seoses X piletiga. Kogumis kõigi kannatanute ütlusi vaagides, on selgelt arusaadav, et süüdistuses toodud
15. ja
16. episoodis süüdistatava poolt ettepanekud tehti kõigi juuresolekul ja korduvalt. Seega on kannatanute ütlustega kogumis üheselt tõendamist leidnud ka süüdistuse
17. episood. Kuivõrd kannatanud keeldusid süüdistuses toodud ettepanekutest ja samas ka kirjeldasid, et need olid reaalsed pakkumised, samuti puudub kohtul alus selles kahelda, kuivõrd süüdistatav on suhetes alaealiste tütarlastega rakendanud ka teatud konspiratiivseid meetodeid, siis esineb siingi täielikult süüdistuse järgi märgitud subjektiivne koosseis kavatsetuse vormis. Kuivõrd oraalseksi ja suguühet ei olnud nõus kannatanud raha eest müüma, jääb antud episood katsestaadiumisse. Kuivõrd tegemist on teistkordse juhtumiga

§ 1451

järgi, on süüdistatav realiseerinud kõik süüteokoosseisu tunnused

§ 1451lg 3 - § 25 lg 1, 2 järgi.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seetõttu tunnistab kohus ka antud süüdistuses süüdistatava süüdi. III. Süüdistuse

1. episood – neljale kannatanule X´is ja selle lähistel tehtud ettepanek 30 eurot oraalseksi ja 100 eurot suguühte eest 3.
2. Sõit X´i Süüdistuses toodud teo toimepanemise kohaks on X piirkond. Üldteada asjaoluna
3. detsembril 2016 kinnitasid X linna, X valla ja X valla volikogud ühinemislepingu, mille tulemusena moodustus uus kohaliku omavalitsuse üksus, mille nimeks on X linn. Kolme süüdistuse episoodi analüüsides on arusaadav, et süüdistuse puhul X linna all peetakse silmas kohta, mis oli ka enne
4. a haldusreformi X linn, kuivõrd
5. episoodis on nimetatud eraldi X ja X. Samuti on üldteada X elanikele, et nii suure territooriumiga linna puhul (territooriumilt suurem kui New York City), on tänini kombeks igapäevases kõnepruugis nimetada X või X eraldi, et oleks selge, mis piirkonnaga linnast on tegemist. Nii kannatanute kui ka süüdistatava ütlustega on tõendamist leidnud, et
6. a augustikuus, täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid enne X festivali, sõitis Koit Simson kannatanutega koos enda autoga ka X lähistel. Kannatanute ja ka süüdistatava ütlustest nähtub, et lisaks ringi sõitmisele lasi Koit Simson tüdrukutel enda süles istudes ka autot juhtida. Lisaks on tõsikindlalt tõendamist leidnud, et Koit Simson palus Xs sõitmise ajal, et tüdrukud paneksid käed auto katuseluugist välja ning seejärel pani Koit Simson oma käe B rindadele ja katsus neid. Nimetatut kinnitavad lisaks B ütlustele ka kannatanu A ütlused. Kaitsja taotlusel avaldati ristküsitlusel usaldusväärsuse kontrolliks kannatanu B kohtueelses menetluses antud ütlusi ning paluti selgitada, miks ei rääkinud B rindade katsumisest politseis ülekuulamisel ning mainis üksnes käe kõhu peale panekut. Kannatanu B põhjendas kohtus, et eeluurimisel ütlusi andes oli ta noorem ja ei julgenud mõningaid asju välja öelda. B lisas, et tegelikkuses oligi nii, nagu ta nüüd kohtus rääkis. Kohus nõustub täielikult prokuröriga selles, et B põhjendus on arusaadav ja loogiline, miks ta politseis ütlusi andes eelnimetatud detaili lisamata jättis. Tegemist oli tol ajal 14-aastase tüdrukuga ning on tema noort iga arvestades arusaadav, et ta ei julgenud politseile rääkida, kuidas üle 40-aastane meesterahvas tema rindu katsus. Lisaks haakuvad tema ütlused igati ka kannatanu A ütlustega, mistõttu puudub igasugune põhjus kahelda B kohtus antud ütluste usaldusväärsuses. Maakohus leiab, et nimetatud rindade katsumise asjaolu kinnitab, et sugulises mõttes füüsilisi ettepanekuid võisid kannatanud pidada tõesteks. Modus operandi esimese episoodi järgi on ka näha, et näiteks siingi tegi süüdistatav ettepanku rindade katsumiseks tasu eest, mis luhtus. Soovi füüsiliseks kontaktiks viis edaspidiselt süüdistatav ellu juba teisiti. Käesoleval juhul kasutas süüdistatav ise juhust, kasutades tema sõnade kohaselt liiklusohtlikku olukorda enda kasuks, ilma tasu ettepanekut tegemata. Seega tollal 43-aastane süüdistatav sõitis lastega X kandis, sh üks lastest oli 13-aastane ja ülejäänud 14 aastat vanad, ning otsis lisaks tehtud seksuaalse sisuga ettepanekutele ka nendega füüsilist kontakti – süüdistatav lubas enda sülle istuda ja neil autot juhtida, samuti leidis võimaluse sõidu ajal rindade katsumiseks. 3.
7. Inkrimineeritud tegevused Kannatanute ütlustest nähtub üheselt, et süüdistusega igati haakuvalt tasu eest seksi ostmise teemad tulid päevavalgele, kui tüdrukud süüdistatava autos olid: 1) kannatanu A on andnud ütlusi, et iga kord, kui nad Koit Simsoniga ringi sõitsid, tegi ta neile pakkumisi. Kannatanu sõnul pakkus Koit Simson talle ja sõbrannadele 30 eurot keeleka eest ja 100 eurot seksi eest; 2) kannatanu B sõnul alguses Koit Simson ei teinud mingeid imelikke pakkumisi, aga hiljem hakkas imelikke pakkumisi seksiga seoses tegema iga kord, kui nad läksid autosse. Kannatanu sõnul pakkus ta raha nt suuseksi ja seksi eest, 30-100 euro piires; 3) kannatanu C andis kohtus ütlusi, et Koit Simson on talle ja sõbrannadele autos olles raha pakkunud selle eest, et nad temaga vahekorras oleksid. Kannatanu sõnul oli Koit Simsoni poolt pakutav summa kusagil 100 euro piires; 4) kannatanu D andis kohtus ütlusi, et kohe alguses hakkasid Koit Simsonil autos seksiteemad tulema. Näiteks rääkis Koit Simson, et seks on hea, aga see pole nii vajalik ja selliseid asju. Seda lauset rääkis ta kannatanu sõnul kogu aeg. D sõnul pakkus ta ka raha eest seksi ja oraalseksi. Kõikide kannatanute ütlustest nähtub, et nad keeldusid iga kord Koit Simsoni pakkumistest. Seega on ka selle süüdistuse puhul tõendatud kavatsetus kõigi objektiivsete koosseisu asjaolude suhtes ja kuivõrd säärane tehing jäi sõlmimata ainuüksi kannatanute keeldumise tõttu, on tegu kvalifitseeritud süüdistuses õigesti katsena. Igati on tõendamist leidnud, et Koit Simsoni poolt tehtud pakkumised tundusid kõigile kannatanutele, s.o B le, C ile, D le ja A le reaalsed, nimelt: 1) B on muuhulgas andnud ütlusi, et alguses ei teinudki nad otseselt pakkumistest välja, aga lõpuks ei suhelnud nad enam temaga tänu sellele. B sõnul mõtlesid nad lõpuks, et see ei ole ikkagi normaalne, et ta on pervert või midagi sellist; 2) C i sõnul oli tegemist tõsiste pakkumistega ning kui ta oleks 100 euroga nõus olnud, siis oleks see tähendanud temaga vahekorda minemist. C i sõnul oli see veits vastik, kui mingi vana mees sellist asja pakub; 3) D ütluste järgi tundusid Koit Simsoni pakkumised talle tõsised ja reaalsed. Tema pakkumiste tõsidusele viitavad selgelt ka kannatanu D ütlused, et temal ja B l oli süüdistatavaga viimane kokkupuude X mnt X kaupluse juures X Festivali toimumise ajal või vahetult enne seda. D sõnul pidid nad minema Koit Simsoniga X jooma ja ta sõber pidi ka olema, aga nad said juba aru, et see on kahtlane, sest esiteks on see nii kaugel ning kui midagi juhtub, siis kuidas nad ära lähevad ning tõestada ei saa ka näiteks, kui vägistamine on, sest vesi on kohe kõrval ja nad said aru, et see pole üldse hea mõte. Maakohus nõustub prokuröriga, et kannatanute ütlustest võib aru saada, et ühel hetkel katkestasid nad süüdistatavaga suhtluse, süüdistatava soovid olid selgelt ühesed ja oli näha, et süüdistatav enam ei soovinud üksnes meelitada sõidutamiste, raha andmise ja välja tegemisega, vaid soovid olid tungivamaks muutnud, mida näitab ka B rindadest katsumine ja 14-aastasel D l tekkinud kahtlused Koit Simsoni ja tema sõbraga kodust kaugele randa jooma mineku osas. Seega süüdistuses toodud ettepanekud olid väljaspool kahtlust tõsiseltvõetavad ja kannatanutele sellistena ka tajutavad. Käesolevas asjas uuritud süüstav tõendite kogum haakub omavahel piisavalt ja täielikult kõigis süüdistuse episoodides ehk kuriteoga otseselt seotud küsimustes ja seda vaatamata teatud ajalisele tegurile, mis puudutab kuriteo toimepanemise aega. Kannatanud andsid kohtus lisaks ütlusi, et praegusel ajal, s.o ca 3,5 aastat pärast Koit Simsonile etteheidetavaid kuriteosündmusi nad omavahel sisuliselt ei suhtle. Kannatanute ütlustest nähtub, et praegusel ajal suhtlevad omavahel veel üksnes B ja A . C ja D ei ole teistega enam mitu aastat läbi käinud. D ei ole enda sõnul suhelnud ühegi teise kannatanuga aastast
8. või
9. Oluline on siinkohal märkida, et D andis käesolevas kriminaalasjas esmakordselt oma ütlused alles
10. aastal. C andis ütlusi, et tema ei suhtle teiste kannatanutega umbes aastast 2019 või
11. Nimetatud asjaolud kinnitavad omakorda kannatanute ütluste usaldusväärsust ning lükkavad ümber süüdistatava poolt välja käidud seisukoha, nagu oleks keegi tahtlikult algatanud mingisuguse plaani, et võiks talle süüdistuse esitada. Seega kohtul puudub alus kahelda kannatanute ütlustes, mis valdavalt haakuvad ka tunnistajate ütlustega. Vaidlus puudub iseenesest selles, et süüdistatav nendega suhtles, samas kinnitab kannatanutega suhtlust süüdistuses toodud ajal üheselt ka 05.11.2021 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Kannatanute ütlused haakuvad omavahel rõhuvalt ja läbivalt kõikides olulistes tõendamiseseme asjaoludes, samuti puudub kannatanutel ka igasugune põhjus niisama Koit Simsoni peale valetada. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kannatanute ja tunnistajate ütlustes on teatud kerged ebakõlad süüdistuse koha pealt ebaolulistes detailides kannatanute lapseealisust ning suhtlemisja käitumisstiili, samuti haridust arvestades mõistetavad. See, kuidas lapsed hiljem mäletavad teatud asju, sõltub väga palju nende individuaalsetest omadustest. Lisaks on kõik eeluurimisel antud ütlustes tõusetunud ebakõlad kohtulikul uurimisel kannatanute poolt ammendavalt selgitatud ning kohus saab lugeda kohtueelsel uurimisel antud ütlusi igati usaldusväärseteks, et võtta neid kohtuotsuse aluseks. Mis puudutab süüdistatava poolt kohtus antud ütlusi, siis sisuliselt klapib süüdistatava jutt suures osas kõigi kannatanute ning tunnistajate poolt kohtus räägituga, välja arvatud seksi või muu sugulise iseloomuga teo osas ettepanekute tegemises, samuti rindade katsumise osas, mida süüdistatav eitab. Käesoleval juhul tuleb kindlasti arvestada aga asjaolu, et süüdistatav andis oma ütlusi olukorras, kus kõik kannatanud ja tunnistajad olid oma ütlused andnud, st olukorras, kus tal oli võimalik enda poolt antavaid ütlusi kannatanute ja tunnistajate kohtus kõlanud ütlustega sobitada. Süüdistatava ütlused otseselt kuriteo toimepanemise eitamise kohta ei ole usaldusväärsed, sest rõhuv tõendite kogum lükkab need ümber. Põhimõtteliselt ainus, mille osas kannatanute ja tunnistajate jutt süüdistatavast erineb, on see, mis puudutab Koit Simsoni poolt kannatanutele suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo eest raha ja muude hüvede pakkumist, samuti kannatanu B rindade katsumist. Kokkuvõtvalt, kuivõrd subjektiivne koosseis kavatsetuna esineb täielikult koos osaliselt objektiivse koosseisuga, siis on kuriteokatse lõpule viidud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel mõistab kohus ka antud episoodis Koit Simsoni süüdi

§ 1451lg 3 - § 25 lg 1, 2 alusel.

IV. Karistus 4.1.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Koit Simsonit ei ole 19.07.2021 Karistusregistri andmetel varem kriminaalkorras karistatud. Tema käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). Arvestades asjaolu, et Koit Simson on käesolevaga subjektiivselt kavatsetult sooritanud kolm kuriteo episoodi, esiteks ühe kannatanu vastu ning teisel ja kolmandal korral juba nelja kannatanu vastu, iseloomustab see negatiivselt tema väljakujunenud väärtushinnanguid alaealise enesemääramisõigusesse, tervisesse ja normaalsesse arengusse, mis on talle inkrimineeritud kuriteokoosseisuga kaitstavad õigushüved. Ehkki inkrimineeritud episoodid on katsestaadiumis, siis muu suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu jäi ära tollal 43-aastasel Koit Simsonil 13-14-aastaste kannatanutega üksnes viimaste keeldumise tõttu. Täiskasvanud inimene peaks reeglina andma eeskuju lastele või vähemalt mitte mõjutama tahtlikult arengut ja kasvatuslikku mõju negatiivselt. Selline on olnud ka seadusandja tahe teatud kriminaaliseerimisel. Kohtuvaidluses pidas süüdistatav vajalikuks ka ära märkida, et kohtuistungil vaatas pidevalt kannatanu A tema poole meeldiva naeratusega. Maakohtu hinnangul eeltoodud suhtumine näitab, et vaatamata episoodidest möödunud ajale, ei ole Koit Simson ka ainuüksi kriminaalmenetluse pikast kulgemisest piisavaid järeldusi teinud ning mõistnud enda tegude tähendust ehk keelde, kuidas alaealistega suhelda ei tohi. Seega kolme episoodilise süüdistuse suhtes on jätkuvalt tema eripreventsioon negatiivne, ehkki kuriteosündmused leidsid aset augustis 2018.a. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud ka kriminaalhooldaja poolt piiritletud ettepanek katseaja kohaldamise korral lisakohustuste panemiseks, sh suhtlemiskeeld alaealistega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusraamiks antud kuriteo puhul

§ 1451lg 3 - § 25 lg 1, 2 alusel on kaks kuni kaheksa aastat vangistust.

Kui puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud, siis kohtupraktikas võetakse aluseks üldreeglina sanktsiooni keskmine määr, mis on antud juhul viis aastat vangistust. Käesolevas asjas on kolm kuriteoepisoodi, ning seetõttu leiab kohus, et asjaoludest tuleneva süü alusel peab olema karistusraam mõnevõrra üle keskmise ja Koit Simsonile tuleb mõista karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. 4.

1. Kaitsja viited mõistliku menetlusaja puudustele Maakohtu hinnangul väärivad kaitsja argumendid selles osas osaliselt arvesse võtmist. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul asjaoludest tulenevalt välistatud kaitsjaga nõustumine selles osas, et Koit Simson tuleks täielikult karistusest vabastada. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud KrMS § 306 lg 61 alusel karistuse kergendamine. Riigikohus on märkinud, et kui kohus otsustab süüdistatava karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada, peab kohtuotsusest selgelt nähtuma, millises ulatuses kohus seda teeb ning vähemalt neil juhtudel, mil kohus kuulutab KrMS § 315 lg 4 kohaselt üksnes kohtuotsuse resolutiivosa, peaks karistuse kergendamine KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel nähtuma vahetult resolutiivosast (RKKKo
2. juuni 2015 asjas nr 3-1-1-42-15 p 69). Hinnang mõistlikule menetlusajale tuleb anda igas asjas eraldi, selle erisusi ja eripärasid silmas pidades: hinnates asja keerukust, menetlusosalise käitumist, ametiasutuste või menetlejate tegevust ja kaebuse esitaja jaoks menetluses kaalul olevaid hüvesid (Riigikohtu üldkogu
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3-3-1-85-09, p 78). Mõistliku menetlusaja hindamisel tuleb lähtuda nii Riigikohtu kui ka EIK varasemast praktikast tulenevatest kriteeriumitest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks menetluses kaalul (RKKKo asjas nr 3-1-1-14-14). Isiku õigus kriminaalmenetlusele mõistliku aja jooksul tähendab õigust, et mõistliku ajaga saaksid otsustatud kõik selle kriminaalmenetluse esemesse kuuluvad isiku subjektiivseid õigusi puudutavad küsimused (RKKKm
5. aprill 2017 asjas nr 3-1-1-4-17). Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul kaaluda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas (RKKKo
6. veebruari 2016.a otsus kriminaalasjas nr 3‑1‑1‑109‑15, p 133). Kriminaalmenetluse lõpetamine kohtueelses menetluses seoses menetluse mõistliku aja möödumisega võib olla õigustatud üksnes erandlike asjaoludega, milleks on asja lahendamise äärmuslik venimine või viivitus, mis on süüdistatavale erakordselt kahjustav, ning tingimusel, et menetluse selline lõpetamine ei mõjuta avalikku huvi ebasoodsalt (EIKo 10.05.2011, Dmitrov ja Hamanoc vs Bulgaria, p 129). Kohtuasjas tuleb keerukuse seisukohalt märkida seda, et kuivõrd tegemist on alaealistega seotud kriminaalasjaga ja kolme episoodiga, milles osaliselt isikulised tõendiallikat kattuvad, ning kriminaalasi põhineb paljuski ütlustel, on tegemist keskmise raskusastmega kriminaalasjaga. Süüdistaja ei ole esile toonud fakte kohtueelsest menetlusest ega ole neid ka kohtul kohtumenetlusest selle kohta, et süüdistatav ise oleks pahatahtlikult menetlust venitanud ja kohtul puuduvad ka igasugused alused sellist tegevust süüdistatavale ette heita. Avalikud menetlustoimingud on kahtlustatava jaoks alanud alates tema ülekuulamisega 16.07.
7. a, samas eeskätt enne seda on menetluses olnud põhjendamatuid viibimisi. Prokurör ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid kaitsja poolt toodud menetlusaja pikkust iseloomustavate faktide osas, põhjendades eeskätt seda, et riigi poolt ei olnud menetluse venimine pahatahtlik. Maakohtu hinnangul ei ole tähtsust, kas venimine on otseselt pahatahtlik või hooletu, mõlemal juhul tuleb teatud ajahetkest asuda olukorda tõlgendama süüdistatava kasuks, sest igal juhul mõjutab selline venimine negatiivselt süüdistatava õigust mõistlikule menetlusajale. Samas on kohtumenetluse poolteks ka neli kannatanut, kel on selles osas samuti huvid ja õigused. Õigus mõistlikule menetlusajale on kõigile kohtumenetluse pooltele ja selles on nad võrdses positsioonis, sest ka kannatanutel on ootus, et ühel hetkel peavad nad minema kohtusse ja see ootus ei saa kesta liigselt. Samuti peaksid eelduslikult olema alaealistega seotud süüteomenetlused, iseäranis esimese astme kuriteod, prioriteetsed ja neid peaks menetlema ainuüksi alaealiste eest seismise eesmärgil kiiresti. Käesolevas asjas on menetluse rikkumise mõjude osas süüdistatav ja kannatanud selles osas võrdses positsioonis, samas kannatanud on juba varasemalt olnud menetlusse kaasatud ja alles oluliselt hiljem on kahtlustatav üle kuulatud. Prokurör ei ole vaidlustanud kaitsja poolt mõistliku menetlusaja probleemi kajastavates taotlustes välja toodud narratiivi: Oktoober 2018 Kriminaalmenetlust alustati 09.10.2018, mil kuulati üle kannatanu A , viitab nii C kui ka D enda ütlustes; äratundmiseks esitamisel on aru saada, et Koit Simsonit käsitletakse kahtlustatavana 10.10.2018 kuulati üle kannatanu B , äratundmiseks esitamisel on aru saada, et Koit Simsonit käsitletakse kahtlustatavana. Paus: ca 7 kuud. Mai 2019 07.05.2019 kuulati üle tunnistaja F Paus: ca 3 kuud Juuli-september 2019 31.07.2019 kuulati üle tunnistaja G 09.08.2019 teostati päring sideettevõtjatele, koostati vastav protokoll 02.09.2019 kuulati üle kannatanu C ; äratundmiseks esitamisel on aru saada, et Koit Simsonit käsitletakse kahtlustatavana Paus: ca 1 aasta 8 kuud Aprill 2021 26.04.2021 kuulati üle tunnistaja E. 27.04.2021 kuulati üle kannatanu D ; äratundmiseks esitamisel on aru saada, et Koit Simsonit käsitletakse kahtlustatavana 28.04.2021 kuulati üle kannatanu B ema S 29.04.2021 kuulati üle kannatanu A esindaja 29.04.2021 kuulati üle kannatanu D ema Paus ca 2,5 kuud Juuli 2021 16.07.2021 kuulati üle kahtlustatavana Koit Simson 19.07.2021 teostati karistusregistri väljavõte Paus: ca 2 kuud September 2021 21.09.2021 tehti kaitsjale nähtavaks kriminaaltoimik Paus: 2 kuud November 2021 11.11.2021 koostati süüdistusakt Mõistliku menetlusaja algust ei saa alati automaatselt lugeda kriminaalmenetluse alustamisest, sest üldjuhul peetakse menetluse alguseks hetke, kui pädev ametiisik isikut ametlikult teavitab kahtlustusest või süüdistusest, samuti võib olla selleks vahistamise kuupäev või kodu läbiotsimise aeg (nt EIK otsuse analüüsi kohta vt Põhiõigused kriminaalmenetluses. Uno Lõhmus. Teine täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne, lk 251, 252). Kaitsja leidis, et oktoobris 2018 oli äratundmiseks esitamisel näha, et K. Simson on menetluse subjekt ja vaieldamatult on menetlus hakanud K. Simsonit mõjutama alates 09.08.2019, mil teostati päring sideettevõtjale tema mobiiltelefonide kõneeristuste saamiseks. Kokkuvõttes ei ole maakohtu hinnangul võimalik õigustada kohtueelses menetluses olnud enam kui kahe kuu pikkuseid pause kokku ca 3 aasta vältel, sest ilmselgelt on need tekitanud olulisi riiveid isiku õigusele mõistlikule menetlusajale ning see on menetleja hooletu tegevuse tulemus, sest seda ei ole kohtule suudetud teisiti põhjendada. Kohtule ei ole esitatud argumente, mis põhjusel pikemad pausid on aset leidnud. Üldteada asjaoludena võivad eluliselt olla pausid põhjendatud seoses puhkuste ajaga ja erinevate tööde ümberkorralduste vajadusega, mis ilmselt võivad põhjendatult teatud pikema perioodi jooksul (samas ei pea menetlust siis nii pikalt läbi viima, et see probleem tekiks) menetluse ajutiselt seisata, samas ka n-ö kahekuised pausid ei saa muutuda süstemaatiliseks, sest see viitab süsteemi veale ja seeläbi riigivastutuse tekkimise vajadusele. Kohus leiab, et arvestades kannatanute ülekuulamisega seotud toiminguid ja kõneeristust, võib pidada süüdistatavat mõjutavaks ajaks kõneeristuste tegemise aega. Loomulikult süüdistatavat ei olnud informeeritud sellisest tegevusest, kuid osaliselt kannatanute ütluste analüüsi koos kõneeristusega ei saa pidada põhjendatuks teostada järgneva 1 aasta ja 8 kuu jooksul, mil oli menetluses täielik paus, kuigi süüdistatav oli juba võetud piisava kahtlusega teravdatud uurimise alla. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtueelsel uurimisel kokku ca kahe aasta vältel on olnud menetluses põhjendamatud pausid, mis on rikkunud süüdistatava õigust mõistlikule menetlusajale. Maakohtu hinnangul mitte iga paus menetluses ei tähenda automaatselt mõistliku menetlusaja rikkumist ja selle heastamise meetmeid, kuid arvestades antud kohtuasja raskusastet, võinuks ja saanuks need rikkumised olemata olla ja kaks aastat on piisavalt pikk periood. Kohus leiab, et kokkuvõttes ei ole aga siiski tegemist süüdistatava õiguste kohaselt niivõrd erakordse rikkumisega, mis peaks kaasa tooma täielikult karistusest vabastamisega seotud variandid. Antud kuriteokoosseisu puhul ei saa ära mõelda asjaolu, et tegemist on esimese astme kuriteoga, kolme inkrimineeritud episoodiga ja kokku nelja kannatanuga. Seadusandja on pidanud vajalikuks näha kõnesoleva kuriteo eest sanktsioonina ette kaks kuni kaheksa aastat vangistust. Üldreeglina pedofiila kuritegusid on ka keerukam uurida ja need on selles mõttes aeganõudvamad. Konkreetsel juhtumil ei nähtu aga kohtu jaoks indikatsioone, et just antud menetluse keerukus oleks olnud takistuseks tõhusalt ja oluliselt kiiremini menetluse läbiviimiseks. Kannatanud on lapsed, kellele pandud ootused arenenud ühiskonnas on alati kõrged ja nende eest ka seistakse arenenud riikide õiguspraktikas tõhusalt (ehkki antud kohtueelne menetluskäik konkreetses asjas seda kahjuks ei kinnita). Eeltoodut ei pruugi alati oluliselt üles kaaluda kõikvõimalikud argumendid kaitseõigusega seoses, isegi kui mõistliku menetlusaja rikkumine on kohtumenetluse poolte jaoks olemas. Kaalumise tulemusena võib olla tegemist ka olukorraga, kus mõistliku menetlusaja rikkumisele tuleb reageerida, kuid kohane on seda teha karistuse vähendamisega, mis oleks kõiki olulisi asjaolusid arvesse võttes proportsionaalne. Lisaks süüdistatava õigustele tuleb arvesse võtta ka kannatanute huvi ja kaitset riigis ning sellega avalikkusele antavaid signaale. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni (edaspidi Konventsioon) kohaselt laps vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt. Konventsiooni art 34 kohaselt osalisriigid kohustuvad kaitsma last igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest. Selleks võtavad osalisriigid tarvitusele vastavad riiklikud, kahe- ja mitmepoolsed abinõud, vältimaks: a) lapse ahvatlemist või sundimist osalema ükskõik millises ebaseaduslikus seksuaaltegevuses; b) lapse kasutamist prostituudina või mõnel muul ebaseaduslikul seksuaalsel eesmärgil; c) laste kasutamist pornograafilistes etendustes ja materjalides. Konventsiooni art 19 kohaselt osalisriigid rakendavad kõiki seadusandlikke, administratiivseid, sotsiaalseid ja haridusalaseid abinõusid, et kaitsta last igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise, kaasa arvatud seksuaalse kuritarvituse eest, kui laps viibib vanema(te), seadusliku hooldaja või seaduslike hooldajate või mõne teise lapse eest hoolitseva isiku hoole all. Käesolev kohtuasi ei ole seega seotud üksnes süüdistatava huviga, vaid ka kannatanute huvidega, samuti avalikkuse, sh üldpreventiivse huviga, sest alaealised ei suuda end kaitsta nii nagu täiskasvanud, sh kohtuvõimu tasandil, kes nende eest seisma peavad. Maakohtu hinnangul on selleks käesoleval juhul vajalikud argumendid ka süüdistatava karistuse eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Kokkuvõttes kõike eeltoodut kaaludes ja karistuse mõistmise reegleid arvesse võttes, tuleb süüdistatavale Koit Simsonile mõista karistuseks

§ 1451

lg 3 - § 25 lg 1, 2 alusel 5 aastat ja 6 kuud vangistust, kuid arvestades süüdistatava suhtes mõistliku menetlusaja rikkumist, tuleb ja saab seda arvestada oluliselt karistuse juures, kergendades tema karistust selliselt, et lõplikuks kergendatud karistuseks lugeda temal 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Arvestades mõistliku menetlusaja rikkumist ja selle perioodi ning Koit Simsoni varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste puudumist, on kohtu hinnangul võimalik kohaldada antud karistus täies ulatuses tingimisi.

§ 74

lg 1-3 alusel tuleb jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata, juhul, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täites kontrollnõudeid ja kohtu poolt määratud kohustusi. Maakohtu hinnangul, vaatamata mõistliku menetlusaja rikkumisele käesolevas asjas, ei nähtu kohtu jaoks, et süüdistatava suhtes eripreventiivselt oleks võimalik reageerida üksnes tingimisi karistusega

§ 73sätete alusel.

Antud kaasusest ei ole kuskilt näha, et süüdistatav oleks teinud oma tegevusest positiivseid seaduslikke järeldusi ja oma suhtumist muutnud. Teoreetiliselt on võimalik, et mõistliku menetlusaja rikkumisega ajas, kui kohus karistust vähendab, saab ta tuvastada ka seda, kas menetluse pikkus on isikule põhjustanud selliseid läbielamisi, mis iseenesest on vaadeldavad juba elulise karistusena, millest isik on õppinud selliselt, et karistamatusetunne on lahtunud. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei ole. Seega oleks ka üldpreventiivses mõttes võimatu põhjendada karistust

§-st 73 lähtudes, kui õiguskorra kaitsmise huvidega on selgelt kooskõlas hoopis

§-s 74 ja 75 toodud süüdimõistetut positiivselt mõjutavad meetmed. Lähtuvalt kriminaalasja asjaoludest ja kooskõlas kriminaalhooldaja kohtueelse ettekandega tuleb määrata Koit Simsonile katseajaks ka lisakohutused. Kriminaalhooldaja on leidnud sisuliselt, et Koit Simson tuleb allutada käitumiskontrollile ja määrata lisakohustused. Kohus peab asjaoludest tulenevalt vajalikuks keelata katseajal Koit Simsonil temale võõraste alaealistega suhtlemine. Seetõttu

§ 75

lg 2 p 7 alusel tuleb Koit Simsonit kohustada katseajal mitte suhtlema alaealistega, v.a. lähisugulastega ja kriminaalhooldaja nõusolekul teiste alaealistega. Samuti

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades Koit Simsoni suhtumist kuritegudesse, milles ta on süüdi mõistetud, on vajalik eripreventsiooniks ka sobilik sotsiaalprogramm. Võimalusel sobilik programm süüdimõistetule, kel esineb seksuaalne tung alaealiste suhtes (pedofiilia). V. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleva kriminaalasja menetluskulud on järgmised: 1) KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 2 ja § 178 lg 1 p 3 alusel kannatanu C i seaduslikul esindajal H seoses kohtueelses menetluses tunnistajana ülekuulamisel osalemisega tekkinud sõidukulu summas 15 eurot (tl 88-90); 3) Koit Simsoni lepingulise kaitsja tasu ja kulud 13.04.2022 kohtule esitatud kliendilepingu lisa 1, 21.07.2021, 10.01.2022 ja 29.03.2022 arvete kohaselt kogusummas 5814 eurot (kliendilepingu lisa 1 kohaselt aprillis tekkinud kulu ja tasu kogusummas 1692 eurot, 21.07.2021 arve nr XXX kohaselt 318 eurot, 10.01.2022 arve nr 2021202 kohaselt 750 eurot, 01.04.2022 arve nr XXX kohaselt 3054 eurot). Lepingulise kaitsja tasu ja kulud on esitatud koos käibemaksuga (tl 175-180). Kuivõrd Koit Simson mõisteti kogu talle esitatud süüdistuses süüdi, tuleb temalt esmalt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteos süüdimõistmise korral 1635 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 2 ning § 178 lg 1 p 3 alusel kuulub Koit Simsonilt väljamõistmisele ka alaealise kannatanu C i seadusliku esindaja H sõidukulu summas 15 eurot X politseijaoskonnas tunnistajana ülekuulamisel osalemise eest. Kaitsja küll vaidles nimetatud menetluskulule vastu, tuues 22.02.2022. a kohtuistungil välja, et tunnistaja kuulati kohtueelses menetluses üle, kuid mitte keegi pooltest ei ole taotlenud selle tunnistaja küsitlemist. See näitab seda, et see toiming ei andnud tulemust ehk et see kulu ei peaks küll jääma K. Simsoni kanda. See on sama põhimõte nagu DNA-ekspertiisis neid reaktsioone, mis süüstavat tulemust ei andnud, ei peaks isik hüvitama. Sarnaselt prokuröriga kohus kaitsja sellise vastuväitega ei nõustu – alaealiste kannatanute puhul on loomulik, et muu hulgas tehakse kindlaks, kas ja mida võisid alaealise kannatanu vanemad asjast teada, mida võis nende laps toimunu kohta edasi rääkida. Asjaolu, et seaduslik esindaja midagi ei teadnud, ei tähenda, et tema ülekuulamine kohtueelses menetluses poleks olnud vajalik ja põhjendatud ning vajadus tema ülekuulamiseks oli tekkinud just Koit Simsonil lasuvast kahtlustusest tulenevalt. Seega tuleb Koit Simsonilt välja mõista ka tunnistaja H tekkinud sõidukulu 15 eurot. Süüdimõistmise tõttu Koit Simsoni lepingulise kaitsja tasu ja kulud tuleb kogu ulatuses jätta Koit Simsoni kanda. VI. Tõkend ja asitõendid Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendina tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tl 80 asuv CD-plaat, millel sideettevõtja päringuga saadud andmed. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik Kristel Tael Rahvakohtunik Teet Tärgla Rahvakohtunik