Obsah (4)

§ 204§ 205§ 197§ 194

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 3. jaanuar 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-12-9978 Kohtuas

§ 204

lg-s 1 sätestatud eestkostjale esitatavatele nõuetele, sest on teadlikult kohtule jätnud esitamata eestkostja aruanded ja andis mõista, et ei kavatsegi seda teha. Lisaks avaldas puudutatud isik II, et eestkostjana ta jätkata ei soovi. Kuna käesoleval juhul ei ole võimalik esitada konkreetset füüsilist ega juriidilist isikut, keda eestkostjaks määrata, siis tuleks eestkostjaks määrata puudutatud isik III. Maakohtu määrus

1. Harju Maakohus pikendas
2. mai
3. a määrusega puudutatud isiku I üle seatud eestkostet, vabastas puudutatud isiku II eestkostja ametist ning määras puudutatud isiku I eestkostjaks kuni
4. maini
5. a Tallinna Linnavalitsuse. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus selgitas järgmist: eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides; eestkostja ülesanneteks on puudutatud isiku I esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine; puudutatud isik I ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest; puudutatud isik I on jätkuvalt teovõimetu valimisõiguse tähenduses; eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta
6. juuniks.
7. Maakohus tugines puudutatud isiku I suhtes läbi viidud
8. aprilli
9. a kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisile, lisaks märkis maakohus, et kuulas puudutatud isiku I ning tema poja, puudutatud isiku II esimese elukohas ära. Maakohus leidis, et kuivõrd puudutatud isiku I tervislik seisund ei ole muutunud, ei ole põhjendatud viia asjas läbi uut ekspertiisi. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes puudutatud isiku I tervislikku seisu kajastavatele andmetele ning tema ärakuulamisel vahetult saadud muljele ja teabele, asus maakohus järeldusele, et eestkoste vajadus puudutatud isiku I suhtes ei ole ära langenud, mistõttu tuleb pikendada tema üle seatud eestkostet. Maakohus selgitas, et kohtu ette toodud asjaolude pinnalt ja ärakuulamisel saadud info kohaselt ei vasta senine eestkostja

§ 204lg 1 sätestatud eestkostjale esitatavatele nõuetele.

Puudutatud isik II on teadlikult kohtule jätnud esitamata eestkostja aruanded, lisaks on puudutatud isik II avaldanud, et ei soovi jätkata ema eestkostjana ning tõenäoliselt ei pikendata tema Eestis viibimise aluseks olevat elamisluba. Kuivõrd menetluse käigus on leidnud tuvastamist, et puudutatud isikul I puuduvad need lähedased või muud isikud, kes sobiksid eestkostjaks või sooviksid enda määramist puudutatud isiku I eestkostjaks, 3 vabastas kohus senise eestkostja ja määras puudutatud isiku I eestkostjaks kuni

1. maini
2. a puudutatud isiku III. Määruskaebus
3. Puudutatud isik II (eestkostja) esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus määruse tühistada osas, milles maakohus vabastas puudutatud isiku II puudutatud isiku I eestkostja ametist ja milles määrati puudutatud isiku I eestkostjaks puudutatud isik III ning palus teha uue määruse, millega määrata puudutatud isiku I eestkostjaks puudutatud isik II.
4. Puudutatud isik II heitis maakohtule ette, et maakohus ei protokollinud
5. mail
6. a toimunud ärakuulamist. Puudutatud isik II märkis, et kuivõrd ta ei valda eesti keelt ning ärakuulamisel ei olnud tõlki, toimus ärakuulamine kohtuniku ja määruskaebuse esitaja vahel vene keeles. Arvestades, et vene keel ei ole kohtuniku emakeel, võis kohtunik puudutatud isiku II ütlustest valesti aru saada või küsida midagi valesti, mille peale puudutatud isik II ei vasta nii, nagu tegelikult tahab.
7. Puudutatud isik II tõi välja, et on olnud enda ema eestkostjaks 10 aastat, neil on tugev emotsionaalne side. Juhul, kui puudutatud isik II vabastatakse eestkostja ametist, ei pikendata tõenäoliselt tema elamisluba, mille tagajärjel peab ta suunduma tagasi Venemaale ning arvestades poliitilist olukorda on ka viisa saamine ebatõenäoline. Arvestades, et puudutatud isikul ei ole rohkem teisi lähedasi, jääks puudutatud isik I ilma igapäevasest hoolest ja toetusest. Lisaks heitis määruskaebuse esitaja maakohtule ette, et maakohus ei ole põhjendanud, miks puudutatud isik II ei vasta

§ 204lg 1 eestkostjale esitatavatele nõuetele.

Puudutatud isik II on seadusekuulekas, elab enda emaga ning abistab teda alati; perekonnaliige, kellega eestkostetaval on soojemad suhted, on parem valik eestkostja ülesandeid täitma kui seda on linnaosa valitsus. Määruskaebuse esitaja tunnistas, et on põhjendamatult jätnud aruanded esitamata, kuid lubab seda kohustust edaspidi täita. Puudutatud isiku III seisukoht

1. Põhja-Tallinna valitsus jäi enda
2. veebruaril
3. a kohtule esitatud arvamuses märgitud seisukohtade juurde ning leidis, et puudutatud isik II ei ole sobilik eestkostja ülesandeid täitma. Määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
4. Tallinna Ringkonnakohus kuulas
5. detsembril
6. a puudutatud isiku II (elamisluba XXXXXXXX) koosseisulise tõlgi Zemfira Lampmanni ning lepingulise esindaja Vladimir Sadekovi juuresolekul ära. Y avaldas, et on siin selleks, et saaks jätkata oma ema eestkostjana. Ta hoolitseb ema eest 10 aastat, tuli selleks omal ajal Peterburist Eestisse. Ema vajab praegu tema tähelepanu. Hetkel viibib Järve hooldushaiglas, külastamine keelatud covidi tõttu. Y selgitab, miks ema haiglasse sattus. Ema tõusis öösel üles ja kukkus – murdis kaks roiet. Y elab emaga, kutsus kiirabi. Emale tehti EMO-s uuringud mõne tunni jooksul. Y tellitud spetsiaalse transpordiga sõideti tagasi koju. Y helistas õendusabi teenust osutavatesse haiglatesse, talle pakuti Järve hooldushaiglat, kus pidid kohad vabanema. Y pöördus ema perearsti dr T poole (XXX), et saada saatekiri hooldusele. Seejärel pöördus sotsiaalosakonda, et vormistataks dokumendid. Sotsiaalosakond korraldas transpordi ja selle eest tasuti ema pangakontolt Y arvates. Ema on alates 11.11 Järve hooldushaiglas. Kuna emal oli 10.12 4 sünnipäev, siis arst lubas vaatama sel puhul. Ema hooldatakse, aga ema avaldab soovi koju tulla. Hooldushaiglas sai viibida 21 päeva ja siis tuli otsustada, kas ema tuleb koju või läheb hooldusele XXXs. Y soov oli, et ema koju tuleks, sest see on ema soov. Raviarst, pereõde ja perearst soovitasid, et ema siiski XXXsse viia. Seetõttu otsustas Y, et ema saab seal hooldada. XXXs saab teda külastada. XXXga tegeleb Q, Y-l ei ole juriidiliselt õigusi seda teha. Eile rääkis Y Q-ga ja tuleb oodata esmaspäevani (19.12), kui selgub, kuhu majja ema saab paigutada. Ema pension võib olla 1100-1200 eurot, täpselt Y ei teadnud. Emal on arveldusarvel suur summa raha. Kõik on eraldi. Y avaldas, et ei ole kunagi öelnud, et keelduks ema eestkostjaks olemisest või, et ta ei hoolitseks ema eest. Y tunnistas, et aruanded jäid esitamata – samas jätkas ema eest hoolitsemist. Emal on eestkostet vaja. Eestkostjana teeb Y esimesena selle, et viib ta üle XXXsse. Kui ema ei rahulda hooldekodu tingimused, saaks Y ise asju ümber korraldada (nt et ei peaks olema suuremas kui kahetoalises toas). Y avaldas, et töötab kojamehena ametlikult, Z KÜ, XXX. Lapsed aitavad lisaks rahaliselt. Venemaa pensioni annavad üle, kui siin käivad. Ema korteri majandamiskulude eest elektri ja kaabeltelevisiooni eest maksis LOV ema arvelt. Y saadab neile arved. Praegu, kui ema on hooldusel, rohkem kulusid ei ole. Y-l endal on tervis korras, saab ülesannetega hakkama. Elamisloa pikendamine ei ole seotud enam ema eestkostjaks olemisega. Kuigi alguses tuli Y Eestisse, et ema hooldada, siis tänasel päeval soovib Eestis edasi elada.
7. Ringkonnakohus võttis
8. jaanuaril
9. a telefonitsi ühendust ka Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eestkoste sektori spetsialisti Q-ga, kes tegeles vahetult X eestkostja ülesannete täitmisega. Q kinnitas, et kõik X puudutavad otsused on tehtud Y-ga koostöös ning viimane on ema käekäigust igati huvitatud. Pojaga kooskõlastatult on X hooldusel XXX, 2-kohalises toas. Ei näe praegu põhjust, miks poeg ei võiks ema elu korraldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega puudutatud isik II vabastati puudutatud isiku I eestkostja ametist ja määrati puudutatud isiku I eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus ning teha asjas uus määrus, millega pikendada puudutatud isikule I määratud eestkostja puudutatud isiku II ametiaega kuni
11. maini
12. a. Määruskaebus rahuldatakse.
13. TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik II vaidlustas maakohtu määruse osas, milles maakohus vabastas puudutatud isiku II eestkostja ametist ning määras eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse. Muus osas maakohtu määrust ei vaidlustatud. Arvestades määruskaebuse väiteid kontrollib kolleegium, kas esines alus puudutatud isiku II eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks ning seda, kas puudutatud isik II vastab

§ 204lg-s 1 sätestatud nõuetele.

18. Kolleegium selgitab esmalt, et

§ 204

lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.

§-de 204 ja 205 mõtte järgi tuleb eestkostjat määrates eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 22). Üksnes juhul, kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist ega juriidilist isikut, määrab kohus

§ 205lg 3 järgi eestkostjaks valla- või linnavalitsuse, millega täisealine eestkostetav on kõige tugevamalt seotud. Ts

MS § 530 lg 1 kohaselt võib 5 kohus eestkostja ametist vabastada mõjuval põhjusel.

§ 197

lg 1 alusel võib kohus eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Mõjuva põhjuse hindamine eestkostja ametist vabastamiseks on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse ringkonnakohus saaks sekkuda üksnes siis, kui maakohus on otsustamisel ületanud diskretsiooni piire.

1. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on määruskaebuse väited, mille kohaselt vabastas maakohus ebaõigesti puudutatud isiku II eestkostja ametist ning määras puudutatud isiku I eestkostjaks elukohajärgse kohaliku omavalitsuse.
2. Puudutatud isik II avaldas nii määruskaebuses kui ka ringkonnakohtus
3. detsembril
4. a toimunud ärakuulamisel, et soovib ja suudab eestkostetava huve kaitsta, mõistab eestkostja ametiga kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi, on teadlik eestkostetava tervislikust seisundist ja rahalistest seisust. Puudutatud isik II on puudutatud isiku I poeg, kes on elanud koos puudutatud isikuga I ja teostanud eestkostet 10 aasta vältel. Puudutatud isik II on abistanud eestkostetavat hügieenitoimingute sooritamisel, riietumisel ja söömisel; puudutatud isik II kutsus eestkostetavale kiirabi, kui viimane
5. a novembri alguses kodus kukkus; on külastanud eestkostetavat haiglas, suhelnud arstide ja sotsiaaltöötajatega ning soovib tagada eestkostetavale parima võimaliku hoolduse ning paigutada ta XXX hooldekodusse. Erinevalt maakohtu ja linnaosa valitsuse etteheidetest puudutatud isiku II ükskõiksuse kohta on kolleegium seisukohal, et puudutatud isik II hoolib oma ema käekäigust, suudab kaitsta eestkostetava huve ning lähtub oma tegevuses eestkostetava huvidest, lisaks on puudutatud isikul II eestkostetavaga lähedane side, mis koostoimes annavad alust arvata, et puudutatud isik II on

§ 204

lg 1 järgi sobiv isik eestkosteülesannete teostamiseks nii oma isikuomadustelt kui ka võimetelt. 21. Kuigi iseenesest on õige maakohtu kaalutlus, et eestkostja peab olema suuteline kaitsma eestkostetava varalisi huve ning puudutatud isik II oli aruandekohustuse jätnud täitmata (

§ 194

lg 2), ei ole kõnealuse kohustuse täitmata jätmine arvestades puudutatud isiku II isikuomadusi, varasemalt eestkostja ülesannetega hakkamasaamist ning puudutatud isiku I ja II omavahelisi suhteid kolleegiumi hinnangul TsMS § 530 lg 1 ja

§ 197lg 1 mõttes aluseks puudutatud isiku II eestkostja ametist vabastamiseks.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikule II oleks etteheidetav eestkostetava hooletusse jätmine, tegevusetus, pikaajaline eemalolek, puudulik hoolitsemine eestkostetava eest või eestkostetava vara kasutamine oma huvides. Puuduolevad aruanded esitas puudutatud isik II tagantjärele

1. juulil
2. a ning on avaldanud, et mõistab aruandekohustuse sisu ning täidab seda edaspidi.
3. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohtus toimunud ärakuulamise protokollimata jätmine ei ole maakohtule etteheidetav, kuivõrd TsMS § 477 lg 8 kohaselt protokollib kohus hagita menetluses menetlustoiminguid üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks.Kuigi ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määrust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud vastavalt TsMS § 172 lg 1 II lausele menetlusosaliste endi kanda. Seega ei ole vajalik menetluskulusid kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 6