Obsah (7)

§ 386§ 2§ 449§ 5§ 230§ 231§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL VAHEOTSUS Kohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad ja Viru Maakohus Angelina Abol 6. se

§ 386

lg 4 alusel tühistada Viru Maakohtu 03.07.2019 määrusega käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamise. KOHTU PÕHJENDUSED 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 449 lg 1 kohaselt kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. 4/7 Riigikohus on asunud seisukohale, et kuigi abikaasade ühisvara jagamise hagi on oma olemuselt kujundushagi, on siiski võimalik

§ 2

eesmärki silmas pidades

§ 449

lg-t 1 laiendavalt tõlgendada ning lubada vaheotsuse tegemist ühisvara koosseisu kindlaksmääramiseks. Kohus rahuldas kostja taotluse kinnisasja asukohaga Xxxx ühisvara hulka kuulumise osas vaheotsuse tegemiseks. 14.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuna kohus määrab vaheotsuses kindlaks kinnisasja Xxxx kuulumise poolte ühis- või lahusvara hulka, on asjakohased ja kohus käsitleb üksnes poolte väiteid ja tõendeid, mis puudutavad antud vaidlusküsimust.

1. Pooled on välja toonud, et hageja ja kostja abielu on sõlmitud xxxx ja lahutatud xxxx (abielutunnistus dtl 9, abielulahutuse tõend dtl 10). Ühisvara tuleb 01.07.2010 jõustunud (s.o hetkel kehtiva) perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 ja 211 lg 1 alusel jagada kehtiva seaduse kohaselt, kuid kooskõlas PKS § 210 lg 2 sätestatuga tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud perekonnaseadusest (vt nt RKTKo 3-2-1-38-14, p 13, 3-2-1-31-14, p 12, 3-2-1-42-13, p 9). Viidatud PKS § 210 lg 2 järgi asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kui vara omandati enne
2. aasta
3. jaanuari, kohaldatakse vara kuuluvuse küsimustele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud perekonnaseadust. Kostja on välja toonud ja vaidlus puudub, et kostja ostis ehitised (täpsemalt elumaja, saunpesumaja, kaev, piirdeaed ja väravad) aadressil Xxxxs, 15.02.1990 (ostu-müügileping dtl 181182, tõlge dtl 201-202). Ehitised, s.h elamu, ostis kostja eelmise abielu ajal N. Z.. Rahvastikuregistri andmete päringust (dtl 633) nähtub, et kostja eelmine abielu sõlmiti 15.11.1985 (s.o mitte kostja märgitud xxxx) ja lõppes xxxx (abielu lahutuse tõend dtl 702). Tulenevalt PKS § 210 lg 2
4. lauses sätestatust kuulub ka enne 01.01.1995 omandatud vara suhtes kohaldamisele 01.01.1995 kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadus (edaspidi PKS 1995), kuivõrd nimetatud perekonnaseaduse § 132 sätestas, et lahusvara määratakse kindlaks ja ühisvara jagatakse perekonnaseaduse sätete kohaselt ka siis, kui see oli omandatud enne selle seaduse jõustumist. PKS 1995 § 14 lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Seega olid kostja väljatoodud asjaoludel Xxxx asuvad ehitised tema ja N. Z. kui abikaasade ühisvaraks. Kostja kinnitusel jäid need abikaasade vahel jagamata, hageja ei vaidle sellele väitele vastu. Kohtule esitatust nähtub ja poolte vahel puudub vaidlus, et Xxxx ehitiste juurde kuuluv maa erastati ning kanne kinnistusraamatusse tehti poolte abielu ajal. Kostja erastamisväärtpaberiarve väljavõtte (dtl 188) järgi tasuti 04.11.1998 maa Xxxx erastamisel 12 636 EVP-krooni, 11.03.2002 sõlmiti kostjaga elamumaa Xxxx ostu-müügileping ja asjaõigusleping (dtl 186-187) ning maa kinnistati kostja omandisse 22.10.2002 (kinnistusraamatu väljavõte dtl 25), s.o muutus esmakinnistamisega kinnisasjaks abielu ajal hagejaga. 5/7 Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et PKS 1995 § 14 lg 1 kohaselt tekib abielu kestel elamu juurde maa erastamisel ja kinnistamisel kinnistule abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühele abikaasale lahusvarana (nt RKTKo 2-16-16114 p 25, 3-2-1-77-07 p 11, 3-2-1-164-05 p 8). Üksnes vallasasjaks olnud eluruumi kui ühe abikaasa lahusvara kinnistamisel abielu ajal ei teki eluruumide erastamise seaduse § 21¹ ja PKS § 15 lg 1 koosmõjus abikaasade ühisomandit. Antud juhul puudub vaidlus selles, et Xxxx kinnisasja näol ei ole tegemist korteriomandiga. Kostja leiab, et kinnisasi Xxxx ei ole poolte ühisvaraks, sest ehitised ja rajatised, mille juurde maa erastati, ei kuulunud kostjale lahuvarana, kuna tegemist on kostja ja tema endise abikaasa ühisvaraga. Kohus märgib, et lahusvaraks olnud ehitise juurde maa erastamisel ja kinnistamisel muutus elamu maatüki oluliseks osaks (alates 01.07.2002 kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1) ja lakkas vallasasjana, s.o iseseisva õiguskäibe objektina olemast (TsÜS § 53 lg 1). Kooskõlas Riigikohtu praktikaga, kui ehitis oli abikaasade ühisvara ja vallasasjast sai maa ostueesõigusega erastamisel kinnisasi pärast abielusuhte lõppemist, on kinnisasi (maatükk koos ehitisega) lähtuvalt PKS 1995 § 15 lg-st 1 kinnistusraamatusse kantud abikaasa lahusvaraks. Vallasasja ühisomanikust abikaasale (käesoleval juhul N. Z.le) jääks sellisel juhul õigus nõuda hüvitist omandi kaotamise eest. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on ka antud juhul, kus kostja kinnitusel on ehitised Xxxx tema ja N. Z. veel jagamata ühisvaraks ning arvestamata võimalikke hüvitise nõudeõiguseid (s.h kostja poolt ehitiste ühisomanikuna mõlema abikaasa huvides ja kasuks esitatavaid), võimalik vaadelda 15.02.1990 ostetud ehitisi ka abielusuhtes A. L.iga kostja lahusvarana PKS 1995 § 15 lg 1 tähenduses, s.o tema omandis enne abiellumist oleva varana. Kuna ehitiste alune maa erastati ja kinnistati abielu ajal A. L.iga, tuleb lugeda kinnisasi asukohaga Xxxx hageja ja kostja ühisvaraks. Kohus selgitab, et ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel ei ole oluline, kelle lahusvara arvel see omandati. Asjaolusid, mis annavad aluse osade võrdsusest kõrvale kalduda või millest tulenevalt võivad tekkida hüvitisenõuded, saab arvestada menetluse jätkudes ühisvara jagamisel. Kostja esitatu põhjal saab asjas arvestada PKS 1995 § 19 lg-s 2 sätestatud abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 210 lg 2 alusel saab määrata enne
5. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi nii eseme kuulumise ühisvara hulka kui ka arvestada ühisvara jagades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid juhul, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne
6. juulit 2010 (RKTKo 3-2-1-31-14, p 14).
7. Kuivõrd kohus tuvastas, et kinnisasi Xxxx kuulub poolte ühisvara hulka, tuleb jätta rahuldamata kostja taotlus tühistada Viru Maakohtu 03.07.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Kuna asja menetlus jätkub, ei määra kohus

§ 173

lg-te 1 ja 5 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotust, vaid see määratakse kindlaks asja menetlust lõpetavas lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 6/7 Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2022 kohtuotsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

1. septembri
2. a vaheotsus muutmata. Riigikohtu 09.01.2023 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 06.09.2021 vaheotsus 2-19-3199 jõustus
3. jaanuaril 2023 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 7/7