) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (käesoleva seadustiku § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Sama paragrahvi teine 3 lõige näeb ette, et õigusnormi on rikutud, kui materiaalõiguse või menetlusõiguse normi on ebaõigesti kohaldatud või kui õigusnorm on jäetud osaliselt või täielikult kohaldamata, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama. Apellatsioonkaebuses märgitakse muu hulgas apellatsioonkaebuse põhjendus (
Apellatsioonkaebuse põhjenduses tuleb märkida, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud ning millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine (
Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Kaebaja ei ole tuginenud ühelegi maakohtupoolsele rikkumisele ning apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus kontrollis nõuetekohaselt kostja poolt maakohtus esitatud väiteid, kohaldas õigesti materiaalõigust ega rikkunud menetlusõigust. Kostja tugines apellatsioonkaebuses vaid väitele, et tal polnud võimalik hageja nõuet tasuda, sest tal puudusid selleks rahalised vahendid. Selline vastuväide ei välista materiaalõiguslikult hageja põhinõude ja kõrvalnõuete rahuldamist. Seega puuduvad maakohtupoolsed rikkumised ja kostja kaebust ei saaks rahuldada. Ringkonnakohus selgitab kostjale täiendavalt, et pooltel on võimalik täitemenetluse raames sõlmida maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks osade kaupa. Kuivõrd apellatsioonkaebus ei kuulu menetlusse võtmisele
lg 1 p 6 alusel, siis polnud ringkonnakohtu hinnangul otstarbekas määrata kostjale täiendavat tähtaega kaebuselt riigilõivu tasumiseks. 7.
lg 1 ja
lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast. Hagejal pole kindlaksmääratavaid menetluskulusid. 8. Ringkonnakohus toimetab määruse kätte kostjale ja edastab teadmiseks hagejale (
Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid esitajale füüsiliselt tagastada (
lg 4).
9.
(allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.