← Eesti

2-22-131359/12

Obsah (8)§ 445§ 162§ 138§ 144§ 175§ 4842§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Mölder Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-131359 Tsiviila

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 367 järgi võib hagis esitada nõude hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 102,05 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutumata viivise määraga 0,06% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 14.

§ 445

lg 1 I lause kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kuivõrd hageja taotleb hagiavalduses otsuse täitmise korra kindlaksmääramist, määrab kohus vastavalt hageja taotlusele, et välja mõistetud summad tuleb V. A.l tasuda Renovum OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX LHV. Makse selgitus on „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“. 15. Kohus selgitab, et kuna pooled kompromissi korras maksegraafikus kokkuleppele ei jõudnud, siis kohus ei saa kohtuotsuses ühe poole taotluse alusel võlga ajatada ega maksegraafikut määrata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 16.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hageja hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 17. Hageja on välja toonud, et tal tekkis menetluskulu 800 eurot, so riigilõiv 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 360 eurot. 18.

§ 138

lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hageja tasunud hagi esitamiselt riigilõivu 420 eurot, mis vastab hagihinnale. 19. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele lugeda 1 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot tund (ilma käibemaksuta) ei pea kohus põhjendatuks. Nimetatud tunnitasu on põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peab kohus 100 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot (ilma käibemaksuta). 20.

§ 4842

kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on seega põhjendatud. 21. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskuluks 540 eurot (420 + 100 + 20). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 540 eurot. 22.

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi 4 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 23.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.