KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasi nr 4-22-3318 01.detsembril 2022 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piiriva

§ 29

lg 1p1 alusel lõpetada ning seda alljärgnevatel põhjustel:

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna eriasjade uurija K. V. koostas 04.08.2022 väärteoprotokolli nr AB1614917 väärteoasjas nr 2317,22,002905, mille kohaselt T. H. 31.03.2022 xxx maakond hoidis tulirelva laskemoona enda valduses ja kandis endaga kaasas kokku 247 tk tulirelva padrunit, kuigi lubatud on enese ja vara kaitseks hoida kuni 200 tulirelva padrunit. Seega oli 47 tulirelva padrunit rohkem kui seadusega lubatud. Rikkus relvaseaduse § 46 lg 5p1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav relvaseaduse § 8913 järgi. Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 05.09.2022 otsuses väärteoasjas nr 2317,22,

1. Kaebuse esitaja kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ja jäi esitatud kaebuse juurde. Kaitsja jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde ning palub kaebus rahuldada. Valdusse sisenemine oli ebaseaduslik ja selle käigus saadud tõendid lubamatud. Tegemist oli kriminaalmenetluse menetlustoiminguga. Puudus isiku nõusolek eluruumi sisenemiseks. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta otsus jõusse. Nõustub kaitsjaga selles, et isik oli kahtlustatavana kinni peetud enne seda kui mindi isikuga tema elukohta. Jah, kriminaalmenetlus kestis, oli algatatud, isik oli toime pannud kuriteo relva esemega, relvaga. Oli alustatud selle §-ga kriminaalmenetlus, mis on väga tõsine rikkumine. Isik peeti kahtlustatavana kinni. Politseile oli eelnevalt teada info, et isik omab veel seaduslikke relvi, isik on seda ka politseinikele öelnud. Isikuga liiguti tema elukohta. Nõustub, et vormikaamera salvestuselt ei ole nähtav konkreetselt isiku nõusolek. Isik andis politseinikele võtmed, isik andis politseinikele oma koodid, isik selgitas kus temal mingisugused tulirelvad veel asuvad. Ei nõustu, et tegemist oli valduse läbivaatlusega. Isik ütles suusõnaliselt kus, mis tal asuvad, et seifis asuvad relvad. Antud hetkel ei mindud elukohta selleks, et leida kriminaalasja juurde täiendavaid tõendeid. Isikul oli tulirelv kaasas, mis võeti temal kinnipidamisel. Isikul oli padruneid rohkem kaasas kui tohiks olla. Oli 246 padrunit. 2 Tunnistaja L. B. ei tea sündmustest midagi. Ettekanded adresseeritakse tema nimele, kuid kõiki neid ei loe. Tunnistaja K.S. ütluste kohaselt said Liivalaia tn Swedbank hoones kõrgeprioriteediga väljakutse, isik vehkis relvataolise esemega. Asusid sõidukit otsima. Paldiski mnt Merimetsa haigla juures peatasid sõiduki, isiku suhtes alustati kriminaalmenetlust. Sõidukis nägid erinevaid kotte ja seal oli ka laskemoona. Sõitsid isikuga tema elukohta Murastesse. Läksid isikuga koos sisse ja isik loovutas relvad. Üks seif oli trepi all. Ühes seifis üks, teises teine relv ja laskemoon. Liikusid kinnipidamiskeskusesse kus vormistasid 217 peale. Paldiski mnt panid isikul käed raudu. Enne peatamist teadsid, et isikul on veel seaduslikke relvi. Küsisid isikult üle teiste relvade kohta, vastuseid ei mäleta. Isiku viisid maja juurde kongis. Oli elektrooniline värav, isik näitas võtmekimbust mis nuppu vajutada, mida teha. Valveseadme isik võttis ise maha või ütles parooli. Isik ütles, kus relvad on. Läbiotsimist ei toimunud. Kuna oli alustatud kriminaalmenetlust, siis ohutuse mõttes võtsid relvad hoiule. Koostas valdusesse sisenemise protokolli. Vastuse kriminaalasja algatamise kohta sai enne H.i elukohta sisenemist. Kui relvad olid võetud, läksid majast välja. Riiulite pealt ei mäleta, et oleks midagi võtnud. Lk 20 on koostanud paariline, tunnistaja pani allkirja. Ohu ennetamiseks tehtud järelevalve toimingul pigem ei või kasutada sundi. Rääkisid relva hoiule võtmisest ja isik oli sellega nõus. Ilma nõusolekuta ei saa sellise protokolliga siseneda. Tunnistaja R. ütlustest nähtub, et tuli kõrgeima prioriteediga väljakutse, mingi hetk öeldi, et isik võib sõita mööda Paldiski mnt. Alustati kriminaalmenetlus, kuna kannatanu kuulati üle. Said juhised liikuda isiku elukohta, kus on veel tulirelvasid, et võtta hoiule. Liikusid koos isikuga eluruumi, isik näitas, kus relvad asuvad, üks relv oli seifis ja teine oli kas seifis või lahtiselt. Relvad koos laskemoonaga võtsid hoiule. Isikul oli käerauad kogu aeg peal. Registrist oli näha, et isikul on relv. Isik kordagi vastu ei hakanud, läbiotsimist eraldi teostama ei hakanud. Isik ütles seifi kombinatsiooni. Vormistasid tulirelva üleandmise-vastuvõtmise akt. Uurija saab anda korralduse teha KorS-i alusel mingi toiming. Kinnipidamisel oli salv laetud, ei tea kas padrun oli ka relvas. Seljakotis oli ka laskemoona. Tsiteeritud tunnistajate kokkulangevad ütlused kinnitavad, et T.H. peeti kinni kriminaalmenetluse raames Paldiski mnt ja selleks ajaks kui tunnistajad jõudsid T.H.i elukohta, oli seoses T.H.iga alustatud juba kriminaalasja menetlemist. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et T.H. peeti kinni 31.03.2022 kell 13.46 Paldiski mnt 68 juures kahtlustatuna KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kriminaalasja numbriks on märgitud 22,2315,
2. 31.03.2022 valdusesse sisenemise protokolli kohaselt asuti meedet kohaldama 31.03.2022 kell 15:
3. KorS § 50 alusel siseneti valdaja nõusolekuta eluruumi ohu ennetamiseks ja ohu väljaselgitamiseks. On märgitud, et valdaja T. H. suhtes vahetut sundi ei kohaldatud. Meetme tulemusena siseneti hoonesse ja relvad võetud hoiule. Tunnistaja K. S. ütlustest nähtub, et meetme rakendamine toimub alati isiku nõusolekuta, see on see protokolliliik, mida kasutavad. H. andis nõusoleku oma eluruumi sisendamiseks. KorS-i järgi on kõik meetmed isiku nõusolekuta. Kui isik on nõus, siis toimub valgel paberil. Ilma nõusolekuta läbiotsimist ei saa korraldada vaja kohtu nõusolekut. Nõusolek on videos olemas. T.H. andis oma eluruumi sisenemiseks loa. Kui isik ei oleks sisenemiseks nõusolekut andnud, siis oleks edasi mõelnud. Tunnistaja R. ei mäleta, kas isik andis nõusoleku valdusesse sisenemiseks. Kui valdusesse minnakse isiku nõusolekul, siis tavaliselt ei protokollita aga käesoleval juhul protokolliti, et uurimise käigus oleks näha, kust need relvad tulid, et ei oleks pärast lisaküsimusi. 3 Tsiteeritud tunnistajate ütlused ei ole selged selles osas, kas isik oli andnud nõusoleku oma elukohta sisenemiseks. Vormikaamera salvestuselt ei nähtu, et isik oleks nõusoleku andnud oma majja sisenemiseks. Salvestuse algusmomendil on majavõtmed juba politseiametnike käes. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, mil moel politseiametnikud said maja võtmed enda kätte. Protokolli kohaselt siseneti eluruumi valdaja nõusolekuta. Kuskil ei ole märget selle kohta, et T.H. oli andnud oma eluruumi sisenemiseks nõusoleku. Tunnistajate ütlustest nähtub, et valdusesse sisenemise protokolli kasutatakse üksnes siis kui isik ei ole sisenemisega nõus, muidu kas kasutatakse valget paberit või ei protokollita. Tunnistajate sellesisulised ütlused kinnitavad pigem seisukohta, et eluruumi sisenemiseks puudus T.H.i nõusolek. Ka ei kinnita salvestus tunnistaja väidet nõusoleku olemasolu kohta. Tunnistajate ütlused ja vormikaamera salvestus kinnitavad, et valdusesse sisenemise ajal olid T.H.ile paigutatud käerauad. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et isikule paigutati käerauad 13:
4. Seega olid käerauad isikul ka ajal, mil politseiametnikud said maja võtmed enda kätte, mistõttu ei saanud isik neid kuidagi ise vabatahtlikult üle anda vaid sai üksnes nende asukoha nimetada. Arvestades asjaolusid, et vormistati valdusesse sisenemise protokoll, milles on märgitud, et see toimus valdaja nõusolekuta ja vormikaamera salvestus ei kinnita valdaja nõusoleku küsimist ja nõusoleku andmist, asub kohus seisukohale, et puudus T.H.i nõusolek tema eluruumi sisenemiseks. Korrakaitseseaduse § 50 lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui: 1) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks; 2) on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud; 3) see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt võib valdusesse sisenemisel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu ja lg 7 kohaselt on sätestatud meetme protokollimine kohustuslik. Valdusesse sisenemise protokolli on märgitud et siseneti ohu ennetamiseks ja ohu väljaselgitamiseks. Tunnistajate ütlustest nähtub, et mindi relvi otsima ja politseiametnikud olid teadlikud, et T.H.il on ka ametlik relvaluba. Tunnistajate ütlustest ei selgu, millist ohtu mindi ennetama ja millist ohtu välja selgitama. Olukorras, kus T.H. oli juba kell 13.46 kahtlustatavana kinni peetud ja samal ajal olid talle ka paigutatud käerauad, ei tulenenud T.H.i isikust seoses eluruumis eelduslikult asuvate relvadega mingit ohtu. Vormikaamera salvestuselt on kuulda, kuidas politseiametnik ütleb H.ile, et viimane läheb tänaseks arestimajja. Seega oli selge, et isik viiakse kahtlustatavana arestimajja ja T.H.i isikust tulenevalt ei olnud ohu ennetamiseks või ohu ärahoidmiseks vaja siseneda viivitamatult T.H.i elukohta. On üldiselt arusaadav, et kahtlustavana kinnipeetud ja politsei valve all oleval isikul ei ole kodus olevatele relvadele ja laskemoonale mingit juurdepääsu. Kuna isik oli plaanis viia arestimajja ja isikut saab kuni 48 tundi kohtu loata kinni pidada, oli menetlejatel piisavalt aega, et vormistada isiku elukohta sisenemine nõuetekohaselt ja hankida vajalikud load. Tegemist ei olnud erakorralise kiiret sekkumist nõudva olukorraga. Vaidlust ei ole faktis, et eluruumi sisenemise ajaks oli alustatud juba kriminaalmenetlus. 4 KrMS § 911 näeb ette, et kui menetlustoimingu tegemiseks on vaja valdaja tahte vastaselt siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale, lähtutakse seadustiku §-s 91 sätestatud korrast. KrMS § 91 tuleneb, et läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Edasilükkamatul juhul, kui läbiotsimismääruse vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib KrMS § 91 lõikes 3 nimetatud tingimustel toimetada läbiotsimist prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Läbiotsimise toimetamisel sama paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud alustel tuleb sellest läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunik otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel. Käeoleval juhul ei ole järgitud KrMS § 91 ja 911 sätestatud nõudeid, kuigi T.H.i suhtes oli alustatud kriminaalmenetlust. Politseiametniku vormikaamera salvestuselt on näha kuidas majas viibimise 10-12 minutil katsub ja võtab politseiametnik riiulilt esemeid, vaatab ja paneb tagasi. Samuti on näha kuidas politseiametnik avab isiku juhendamisel seifi ja võtab sealt välja esemeid. Riigikohus on lahendis 3-3-1-36-15 märkinud, et valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus on oma eesmärgilt ja olemuselt, tagajärgedelt ning põhiõiguste riive intensiivsuselt kaks erinevat meedet. Valdusesse sisenemise korral on tegemist valdusesse sisenemise, seal olemise ja üksnes selle visuaalse vaatlemisega, mille eesmärgiks on mh selgitada ega ei esine ohuolukorda. Kuna valdusesse sisenemise meede riivab isiku õigusi väiksema intensiivsusega, ei nõua see õiguse kohaselt eelnevat halduskohtu luba. Valduse läbivaatus riivab intensiivsemalt isiku õigusi kui valdusesse sisenemine, kuna see hõlmab lisaks valdusesse sisenemisele, seal olemisele ja selle visuaalsele vaatlemisele ka seal asuvate asjade läbivaatamist ja uurimist (nt kappide ja sahtlite avamist jmt). Valduse läbivaatuse eesmärk on üldjuhul leida varjatav ja peidetud asi või isik, mida või keda valdaja ise vabatahtlikult ei näita. Tulenevalt meetme intensiivsusest peab selle sanktsioneerima üldjuhul halduskohus oma loaga. Käesoleval juhul ei ole politseiametnikud piirdunud üksnes elukoha visuaalse vaatlusega ohu tuvastamiseks või ennetamiseks vaid nad on asunud ka ruumis olnud esemeid uurima, avas seifi, tõstis riiulitelt esemeid jne, sellisel juhul on kohtu hinnangul tegemist juba valduse läbivaatusega, milleks oleks olnud vajalik KorS § 51 lg 2 tulenevalt läbivaadatava eluruumi asukohajärgse halduskohtu eelnev luba. Ka

35 lg 1 näeb ette, et kohtuväline menetleja võib väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba. Seega näevad kolm antud juhul kõne alla tulle võivat menetlusseadust ette, et vaidlusaluse toimingu läbiviimiseks oli vajalik kohtu luba kas enne või tagant järgi. Seega ei ole käesoleval juhul valdaja tahtevastasel eluruumi sisenemisel järgitud ei KrMS-i ega KorSi sätteid Kuivõrd toiminguks oli nõutav kohtu luba ja see puudus, tuleb tunnistada 31.03.2022 xxx kell 15:23 alanud toiming ebaseaduslikuks ja selle käigus saadud tõendid ei ole lubatavad. Tegemist ei ole sellise väikese rikkumisega, mille puhul on kohtul tagant järele võimalik öelda, et selle rikkumise olemasolu või puudumine ei mõjutanud konkreetse toimingu tulemust ja menetluse üldist käiku. Käesoleval juhul ei ole tagantjärele võimalik öelda, kas kohus oleks andnud loa Tempo tee 30 läbiotsimiseks või valdaja tahte vastases sisenemiseks, mistõttu puudub kohtul võimalus öelda, et ilma tuvastatud rikkumiseta oleks tulemus sama olnud ja see rikkumine ei mõjutanud ei läbiotsimise/valduse läbivaatuse võimalikkust, tulemusi ega edasist menetlust. Tõend, mille saamise seaduslikkust ei saa hinnata, ei ole KrMS § 64 mõtte kohaselt käsitatav lubatava tõendina ( 3-1-1-21-09).

§ 2

kohaselt kui seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. 5 Kuivõrd kohus tunnistab 31.03.2022 xxx toimunud valdusesse sisenemise ebaseaduslikuks ja selle käigus saadud tõendid ei ole lubatavad, ei tugine kohus otsuse tegemisel väärteotoimikus lk 8-16, 21, 23-24 olevatele tõenditele. Kuivõrd 31.03.2022 valdusse sisenemise käigus leitud esemed ei ole saadud lubatava menetlustoimingu käigus, puuduvad väärteoasjas muud tõendid, mis kinnitaks väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegu. Kui ei oleks valdusesse sisenetud, ei oleks saadud ka esemeid, mille kohta on vormistatud vallaasja hoiulevõtmise protokoll. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et T. H.i kinnipidamisel 31.03.2022 Kell 13:46 Tallinnas xxx võeti temalt ära Sig-Sauer P-220, kaks salve, neliteist .45 padrunit. Kuna nii väärteoprotokolli kui ka väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt oli väärteo toimepanemise kohaks xxx ja kohus on

§-st 87 tulenevalt seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjelduse, aja ja kohaga, puudub kohtul võimalus käesoleva väärteoasja raames anda hinnangut Paldiski mnt x äravõetud esemetega seonduvalt. Eeltoodust tulenevalt puuduvad väärteoasjas tõendid, mis kinnitaks vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult T. H. poolt relvaseaduse § 46 lg 5p1 nõuete rikkumist ja sellest tulenevalt relvaseaduse § 8913 sätestatud väärteo toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus T.H. suhtes relvaseaduse § 8913 järgi lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud Kaitsja esitas taotluse koos kuluarvestusega õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks summas 1296 + 756 + 540 kokku 2592 eurot 12 tunni eest tunnihinnaga 180 eurot + käibemaks. Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Nimetatud sätte alusel kuulub menetluse lõpetamisel

§ 29

lg 1 p-des 1-3 ja 56 sätestatud alustel menetlusalusele isikule väljamõistmisele mõistlik kaitsjatasu. Riigikohtu 28.04.2006 otsuse p 8 kohaselt väärteoasjas nr 3-1-1-25-06 tuleb lahendades küsimust kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuses, arvestada selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. Õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada. Arvestamisele kuulub ka kaitsja poolt menetluses tehtud töö mahu vajalikkus ja põhjendatus, suhestades seda väärteomenetluse lõpetamist tinginud asjaoludega. Vaidlustatud otsusega määrati T. H.ile relvaseaduse § 8913 järgi rahatrahv 50 trahviühikut s.o 200 eurot. Relvaseaduse § 8913 kohaselt selle rikkumise eest mõistetav maksimaalne rahatrahv 1200 eurot. Kohus, tutvunud taotluse ning väärteoasja materjalidega leiab, et T. H. kaitsja esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 1200 eurot. Õigusabikulude väljamõistmisel arvestab kohus asja keerukust, mahtu ja vaidluse iseloomu. Tegemist on suhteliselt väikese mahulise, keskmise keerukusega väärteoasjaga, mille arutamisel kuulati üle 3 tunnistajat ja uuriti videosalvestust ja alla 30 lk tõendeid ning kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kaitsetasu hõlmab lisaks kohtuistungitel osalemisele ka kaebuse koostamist, väärteootsusega tutvumist ja kohtuistungi ettevalmistamist. Samuti arvestab kohus õigusabikulude hüvitamisel üleastumise raskust, kaitsja töö taset ning vastaspoole tegevust. 6 Kaitsja töö mahu ja kvaliteedi hindamisel ei lähtu kohus mitte üksnes kaebuse lehekülgede mahust vaid ka väärteomaterjalide ja tõendite suhteliselt väikesest hulgast, mis on kaitsjal selle koostamiseks olnud vaja läbi töötada ja kohtule esitada. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et kaebajale esitatud töötasuarvetel kajastuv töötunnitasu suurus vastab kaitsja tegutsemiskohaks oleva õigusbüroo tavapärasele töötasu suurusele. 180 eurot tund + käibemaks on Tallinna tingimustes üle keskmine töötasu. Kohus on seisukohal, et kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades ning juhindudes Riigikohtu lahendist 3-1-1-25-06 on käesolevas väärteoasjas põhjendatud õigusabikulude hüvitamine summas 1200 eurot. Selline õigusabikulu on võimaliku sanktsiooni ülempiir ja on keskmine väärtegude eest väljamõistetava õigusabikulude summa. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et õigusabikulud on põhjendatud summas 1200 eurot, mis sisaldab käibemaksu ning kuulub selles ulatuses rahuldamisele. Vallasasja hoiulevõtmise protokollis on märgitud, et vallasasi on kättesaadav 02.05.2022 kel 10.00 aadressil xxx, seega puudub kohtul vajadus otsustada 31.03.2022 hoiulevõetud esemete kohta. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 29 lg 1p1,132 p3, 133, 134, Otsustas 1. Rahuldada T. H. kaebus. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi eriasjade uurija K. W. 05.09.2022 otsus väärteoasjas nr 2317,22,002905 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus T. H. suhtes

§ 29lg 1p 1 alusel.

3. Välja mõista T. H. (isikukood: xxx)) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 1200 eurot Riigi eelarve vahenditest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 23.12.2022 7