1-21-829/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-829 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2022 määrus Jaren Alepi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jaren Alepi (Alep; isikukood 38410116514) kaitsja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 118 (ükssada kaheksateist) eurot 80 senti, sh käibemaks 19 (üheksateist) eurot 80 senti, vandeadvokaadi abi Marina Kelpmanile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. Mõista punktis 2 nimetatud menetluskulud välja süüdimõistetu Jaren Alepilt. Süüdimõistetu Jaren Alepil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 01.03.2021 otsusega karistati J. Alepit KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 2 kuu vangistusega, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel J. Alepi eelvangistuses viibitud aeg 19.11.2020 – 20.11.2020, s.o 2 päeva, ning määrati, et J. Alepil tuleb ära kanda veel 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et J. Alepil tuleb kohe ära kanda 1 kuu 28 päeva vangistust. Ülejäänud osa karistusest 1 aasta vangistust jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui J. Alep ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX; ja KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud kontrollnõuet osaleda käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. 1.
7. 30.11.2021 registreeriti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, mis lahendati Tartu Maakohtu 07.12.2021 määrusega, mis jõustus 28.12.2021, ja millega määrati J. Alepile täiendava kohustusena keeld tarvitada alkoholi. 1.
8. 11.02.2022 registreeriti kriminaalhooldusametniku järjekordne erakorraline ettekanne, mis lahendati Tartu Maakohtu 16.03.2022 määrusega, mis jõustus 06.05.2022, ja millega pöörati täitmisele J. Alepile mõistetud kandmata karistus 1 aasta ning saadeti J. Alep karistus kandma vanglasse. 1.
9. 31.05.2022 taotles vangla PPA-lt J. Alepi sundtoomist karistust kandma, kuna süüdimõistetu ei ilmunud vangistust kandma hiljemalt 25.05.
10. 1.
11. Karistuse kandmise aja algus 31.05.2022 ja lõpp 31.05.
13. Tartu Maakohtu 15.12.2022 määrusega jäeti J. Alep ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Vabastamise formaalsed eeldused on täidetu (sh elukoha olemasolu), täitmata on materiaalsed eeldused. Maakohus asus kogumis seisukohale, et puudub veendumus, et J. Alepi suhtes esineks positiivne prognoosotsustus edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on paigutatud avavanglasse. Samuti on ta suunatud vanglas majandustöödele. Süüdimõistetul on olemas garanteeritud elukoht, kus ta elas ka enne vangistust. Samas, vaadates karistuse täitmisele pööramise määrust, nähtub, et tegelikult ei mõista J. Alep alkoholiprobleemi tõsidust, olles veendunud, et ei vaja meditsiinilist abi. Võttes siinkohal arvesse, et J. Alepi puhul näitab tema varasem elukäik suutmatust ise alkoholi tarvitamist kontrollida, sellest hoiduda, ning kuivõrd ta käitub joobes olles impulsiivselt, mõtlemata oma tegude tagajärgedele, on tema võimetus alkoholiprobleemi tõsidust tunnistada väga suureks ohumärgiks, mis võimaldab asuda seisukohale, et J. Alep paneb vabaduses, tarvitades alkoholi, suure tõenäosusega toime uued kuriteod. Seda enam, et J. Alep ei mõista, et juhtides alkoholijoobes autot, ohustab ta lisaks endale ka teisi. Maakohtul puudus veendumus, et varasemalt korduvat kriminaalkorras karistatud J. Alepi puhul oleks tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus meetmeks, mis tagaks tema seaduskuulekuse või J. Alep oleks suuteline kriminaalhoolduse edukalt läbima. Nimelt on ta varem korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, kolmel korral on katseajad ebaõnnestunud, sest ta on pannud toime uued kuriteod. Ka viimase süüdimõistva otsusega anti talle esialgu võimalus, pärast kohesele ärakandmisele kuuluva vangistusosa ärakandmist, kanda oma karistus vabaduses lõpuni. J. Alep ei olnud selleks aga suuteline – ta ilmus korduvalt kriminaalhooldaja vastuvõtule alkoholijoobes, mistõttu määras kohus talle erakorralise ettekande menetlemise tulemusena alkoholikeelu. Ka seda keeldu rikkus J. Alep korduvalt, pannes lisaks toime ka LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo (joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise). Seejuures on tähelepanuväärne, et eeltoodud väärteo pani ta toime 2 nädalat pärast maakohtu lisakohustuse kohaldamise määruse jõustumist ning karistuse täitmisele pööramise määrusest nähtub seegi, et isegi erakorralise ettekande kohtule esitamine ei pannud J. Alepit alkoholi tarvitamisest hoiduma. J. Alepi puhul, kelle karistus pöörati täitmisele katseajal toimepandud rikkumiste tulemusena, pole võimalik asuda seisukohale, et riskid on sedavõrd maandatud, et ta ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist. Eriti arvestades, et J. Alep ei saa aru oma alkoholiprobleemi tõsidusest, mis on aga tema kuritegeliku käitumise käivitajaks. Määruskaebus
14. Tartu Maakohtu 15.12.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Alepi kaitsja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman, kes taotleb määruskaebuse rahuldamist, maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vabastamist ennetähtaegselt 2 kriminaalhooldusametniku pakutud tingimustel. Kohtumäärus on põhjendamatu, tuginetud on oletustele, põhjendused on üldsõnalised ning materiaalõiguslikult ebakorrektsed. Ebaõigesti on kohaldatud KarS § 76 lg-t
15. Maakohus ei ole asjaolusid hinnanud kogumis. Maakohus on jätnud arvestamata positiivsed asjaolud ning ebaõige on seisukoht, et J. Alep ei saa aru oma alkoholiprobleemi tõsidusest. Süüdimõistetu on tehtud samme sõltuvusest vabanemiseks ning arvestatud ei ole, et J. Alep on motiveeritud õiguskuulekalt käituma. Tal on vanglas kujunenud reeglite järgmise ning töötamise harjumus. Nii vangla kui ka prokuratuur toetavad süüdimõistetu vabastamist. Maakohus on jätnud arvestamata, et J. Alep on andnud adekvaatset hinnangut minevikule ning on valmis võtma kohustusi, vastutust ning tegutsema seatud eesmärkide nimel. J. Alep on motiveeritud täielikult loobuma alkoholi tarvitamisest ning osalema programmis Kainem ja Tervem Eesti. See on selge eeldus tagamaks, et J. Alep käitub edaspidi õiguskuulekalt. Hulgalised asjaolusid tagavad isiku resotsialiseerumise ühiskonnas ja seega ka edaspidise õiguskuuleka käitumise. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et J. Alepi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ega ole eelistanud üht teisele. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud midagi uut, vaid soovitakse kaitsetaktikaliselt sobiva hinnangu andmist juba maakohtu poolt arvestatule. Maakohus ei ole arvestanud erandlikke asjaolusid, määrus ei ole paljasõnaline ega põhjendamata. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
17. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele 30 minutit, kinnipeetavaga suhtlusele 20 minutit ja määruskaebuse koostamisele ja esitamisele 95 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 157,20 eurot, sh käibemaks 26,20 eurot. Ringkonnakohtul ei ole etteheited maakohtu määrusega tutvumisele ega suhtlusele kaitsealusega. Küll ei ole põhjendatud määruskaebuse koostamise ja esitamise eest ajakulu 95 minutit. Määruskaebuses korratakse maakohtu seisukohti, sh neid, mida kaitsja ei vaidlustada, samuti korratakse üle kohtupraktikat. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud määruskaebuse koostamise aeg 60 minuti ulatuses. Seega kokku on põhjendatud tasutaotlus rahuldada summas 118,80 eurot, sh käibemaks 19,80 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud J. Alepi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3