järgi Lühimenetluses Prokurör Urmo Paal Süüdistatav Erik Buzetski Ik: 37703200261, xxxx, emakeel xxxx, valdab xxxx, xxxx, töökoht: xxxx, elukoht: xxxx. Kontakt: e-post: xxxx, xxxx. Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 30.06.2022 kuni 01.07.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Erik Buzetski mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 30.06.2022 - 01.07.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka, lugedes ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva Erik Buzetski suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimisel, et Erik Buzetski temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 1 5. 6.
p 1 kohaselt arvestada Erik Buzetskile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28.12.
Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 2
järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Eelnevast johtuvalt tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning käitumise süstemaatilisus. Kohus leiab, et Erik Buzetski poolt 30.06.2022 kella 20.22 ajal Tallinnas, Paljassaare teel Tööstuse tänav 103 maja juures mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. Tunnistaja M. T.i ütluste (tl 9) kohaselt oli ta 30.06.2022 piirivalveautopatrullis PV2686 koos piirivalvur V. V., kell 20.22 liikudes mööda Paljassaare teed Tööstuse tn suunas märkas sõiduautot xxxx reg. nr xxxx, mis ületas ristmiku foori keelava tulega. Peatasid sõiduki kell 20.22 aadressil Tööstuse 103, Tallinn. Kontrollimise käigus selgus, et juhiks on Erik Buzetski, ik: 37703200261, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kahtlustatava Erki Buzetski ütluste (tl 10-11) kohaselt tunnistab ta täielikult oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult. Selgitab, et sai juhiloa 1995 aastal, kuid sel aastal mõisteti ta tapmises süüdi ja istus vanglas 9 aastat, millise aja jooksul oli juhtimisõigus peatatud. Vanglast vabanedes sai teada, et juhtimisõiguse taastamiseks peab ta läbima uuesti teooriaeksami ja esmaabikursuse. Teoorieksami tegi eelmise aasta suvel ära, kuid sõidueksamile ei ole keegi teda lubanud, kuna seaduse järgi ei saa juhiluba teha, kui on registris kehtivad karistused. Eelmise aasta kevadel jäi juhtimisega politseile vahele kahel korral ja teda karistati väärteokorras. Kuna eile oli vaja kiiresti koju sõita, asus juhtima temale kuuluvat sõidukit xxxx reg. märgiga xxxx, mis on vormistatud teise isiku nimele, kuid faktiliselt kuulub temale. Ühel ristmikul sõitis foori keelava tulega ristmikule ja politsei pidas ta kinni. Kontrolli käigus selgus, et tal puudub kehtiv juhtimisõigus ja tegemist on korduva rikkumisega, mida süüdistatav kohe ka politseile tunnistas. Õiendist erinevate andmebaaside väljatrükkide kohta (tl 13) nähtub, et Erik Buzetskil juhtimisõigus puudub ja tal ei ole kehtivat juhiluba. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Erik Buzetski poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Erik Buzetski juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav
Erik Buzetski
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Erik Buzetski oli teadlik sellest, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas mootorsõidukit juhtida. Samuti tunnistab Erik Buzetski oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sellest järeldab kohus, et Erik Buzetski käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Seega tegutses süüdistatav eesmärgiga teostada süüteokoosseisule vastav asjaolu ja ta oli ka teadlik sellest, et see saabub.
järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on tegu siis, kui see on 3 toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Erik Buzetski oli 18.05.2021 karistatud Politsei- ja Piirivalveameti poolt LS § 201 lg 2 järgi LS § 90 lg 1 p 1, 3 normi rikkumise eest ehk mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel ei ole vastava kategooria juhtimisõigust ning kes on varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti karistati Erik Buzetskit 02.06.2021 otsusega Politsei- ja Piirivalveameti poolt LS § 201 lg 2 järgi. Antud väärteo otsused on tehtud lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 18.05.2021 kuni 02.06.2021, s.o poole kuu jooksul. Uus tegu on toime pandud aasta pärast viimast väärteootsust. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav on samalaadsed süüteod toime pannud süstemaatiliselt. Eelmärgitud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega on kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, et Erik Buzetski pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuivõrd
kohaselt on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ja süüdistatava selgituste järgi on ta töötuna registreeritud. Samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalselt sissetulekuallikat. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta ja elatustaseme kohta (tl 14) nähtub, et süüdistatava aasta tulu kogu 2021 aasta jooksul oli 1751 eurot ning tal on 2 ülalpeetavat. Süüdistatav pole osutanud ka ühelegi muule aspektile, millest võiks kohus järeldada mõne muu legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle saamist. Seega olukorras, kus süüdistataval on minimaalsed legaalsed isiklikud rahalised vahendid enda ja oma ülalpeetavate ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 15) nähtub, et süüdistataval on 3 kehtivat väärteokaristust, millede kõigi toimepanemise eest on teda karistatud rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Seega ei ole ka varasemad rahalised mõjutamised karistuse liigina süüdistatavat mõjutanud ning ta on jätnud trahvid tasumata, s.t rahaline mõjutamine ei ole senini oma eesmärki täitnud ning süüdistataval on arvestatavad rahalised kohustused maksmata rahatrahvide tõttu riigi ees. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistust kergendava asjaoluna on süüdistusaktis märgitud puhtsüdamlik kahetsus ning ka kohtuistungil avaldas süüdistatav kahetsust. Kohus leiab, et avaldatud kahetsusse tuleb suhtuda mõningase kriitikaga. Süüdistatava karistusregistri andmetest nähtuvalt (tl 15) on teda LS § 201 lg 2 järgi karistatud Politsei- ja Pirivalveameti 18.05.2021 ja 02.06.2021 otsustega, mille 4 kohaselt karistati süüdistatavat rahatrahvidega, mida ta tasunud ei ole. Seega isik teades, et teda on mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud ja et tal puudub juhtimisõigus, asus siiski sõidukit juhtima korduvalt ja teadlikult. Seejuures on ta iga kinnipidamise järgselt toimepandut kahetsenud (otsused tl 16-20) ja seejärel jätkanud samalaadset süülist käitumist. Samuti väitis süüdistatav, et sõiduk, millega süüteo toime pani kuulub faktiliselt talle, hoolimata sellest, et juhtimisõigus tal puudub, mis annaks õiguse sõidukit eesmärgipäraselt kasutada, otsustas ta sõidukit juhtima asuda. See näitab süüdistatava eriti ükskõikset ja hoolimatut suhtumist liiklusnõuetesse ja õiguskorda tervikuna ning seega ei ole süüdistatava süsteemsest õigusvastasest objektiivsest käitumisest tulenevalt eriti usutav, et süüdistatav toime pandud süütegu kahetseks. Samas ei saa kohus avaldatud kahetsust jätta tähelepanuta ning kohtu arvates peab avaldatud kahetsus ka karistust mõningal määral mõjutama leebuse suunas. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Antud juhul peeti süüdistatav politsei poolt kinni, kuna sõitis ristmikule punase keelava fooritulega ning ise põhjendas, et rikkus liiklusreegleid, kuna tal oli kiire. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud, s.h ka juhtimisõiguseta juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seega, arvestades süü suurust ja sellest tulenevaid eripreventiivseid eesmärke, samuti üldpreventiivset eesmärki ning kergendavat asjaolu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistataval puuduvad käesoleval hetkel kehtivad kriminaalkaristused, leiab kohus, et mõistetava karistuse täies ulatuses ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd vangistuse täies ulatuses ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata ning kohus loodab, et määratav katseaeg juhatab süüdistatavat õiguskuulekusele ja süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu jääb süüdistataval lähitulevikus ainukeseks õigusvastaseks käitumiseks. 4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. 5 Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetava menetluskulu tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seejuures ei ole tegemist üksiku süüteoga, vaid süstemaatiliselt toime pandud samalaadse süüteoga, mis just süstemaatilisuse tõttu on kvalifitseeritav kuriteona. Kohtu arvates välistab selline asjaolu võimaluse hinnata süüdistatava õigusvastast käitumist juhusliku episoodina süüdistatava elus. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetava menetluskulu vähendamist. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja välja mõistetava menetluskulu riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulu tuleb välja mõistetavas osas täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetava menetluskulu summa suurust ning süüdistatava tagasihoidlikku sissetulekut ning töötu staatust, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetav menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.