KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-22-921 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2022. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi K K (K) hagi M K (K) ja M K (K)

§ 101lg 5, 243,44 – (60/2) = 213,44 eurot).

Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (

§ 101lg 6).

Kostjad veedavad hageja juures mitte vähem kui 100 ööpäeva kalendriaastas, keskmiselt 9 kalendripäeva kuus, mistõttu elatise summat muudetakse tuleb vähendada 60% võrra ((9 päeva x 100%) / 15 päeva = 60%). Seega on elatis kostjale 85,38 eurot ja elatis kostjale 2 85,38 eurot. KOSTJATE VASTUS

1. Kirjalikus vastuses hagile kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad on nõus miinimumelatisega (lapse kohta 213,44 eurot). Lapsed käivad küll isa juures, kuid hagejate seaduslik esindaja kannab laste kulutused. Lapsed viibivad hageja juures jooksvalt vastavalt võimalustele (kindlasti mitte 9 päeva kuus). Hageja ei tasu lastele korralikult elatist. Hetkel on hagejal elatise võlg. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
3. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

1. M ja M K on K K lapsed. Viru Maakohtu 19.12.
2. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-120170 mõisteti K Klt laste kasuks välja elatis igakuise elatusrahana 215 eurot ühe lapse kohta, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamääras.
3. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist ning mõista välja elatis M K ülalpidamiseks 85,38 eurot kuus ja M K ülalpidamiseks 85,38 eurot kuus.
4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
5. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.
6. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16).
7. Kohus nõustub hagejaga, et elatise suuruse muutmise aluseks on käesoleval juhul õigusliku olukorra muutumine, s.o alatest 01.01.
8. a muutunud perekonnaseaduse sätted, mis reguleerivad elatise väljamõistmist kohustatud isikult. Muudetud perekonnaseaduse § 101 lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
9. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Seega on seadusjärgse miinimumelatise summa 243,44 eurot (200 eurot + 43,44 eurot (1 448 eurot x 0,03).

§ 101

lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega on viidatud sätet arvestades elatis ühele lapsele 213,44 eurot (243,44 – (60 / 2)).

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hageja märgib, et keskmiselt viibivad lapsed hageja juures ühes kalendrikuus 9 päeva ehk 100 kalendripäeva aastas. Hageja vähendab elatist alljärgneva valemi alusel: 9 päeva on x%, 15 päeva on 100%, (9 päeva x 100% / 15 päeva = 60%, saades niiviisi elatise suuruseks ühe lapse kohta 85,38 eurot (vähendades miinimumelatist 60%). Kohus hageja arvestusega ei nõustu. Perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on toodud näide, kuidas rakendada

§ 101

lg 6: selleks et saada summa, mis tuleb iga lapsega koos veedetava päeva kohta elatise summast maha arvata, on vaja korrutada elatise summa (näiteks ühe lapse puhul 200 (elatise baassumma) + 43 (3% keskmisest brutokuupalgast) – 30 (pool lapsetoetust) = 213) kuude arvuga aastas (213 x 12 = 2556) ning jagada saadud summa päevade arvuga aastas (2556 / 365 = 7). Näiteks kui kohustatud vanem veedab lapsega koos aasta jooksul keskmiselt 10 ööpäeva kuus, tuleks igakuiselt elatiselt maha arvata 7 eurot iga lapsega koos veedetava ööpäeva kohta ehk kokku 70 eurot. Seega, kui hageja 3 veedab lastega aasta jooksul keskmiselt 9 ööpäeva kuus, siis tuleb elatisest maha arvata 63 eurot ning ühele lapsele makstava elatise summa on 150,44 eurot. Kohus ei kahtle hageja väidete õigsuses, mille kohaselt lapsed on hagejaga aasta arvestuses vähemalt 9 päeva kalendrikuus.

1. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus K Klt välja elatise poja M K ülalpidamiseks alates hagi kohtusse esitamisest (20.01.
2. a) igakuiselt 150,44 eurot ja tütre M K ülalpidamiseks igakuiselt 150,44 eurot kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
4. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 16.12.2022 kohtuotsusega. 4