§-de 157-2, 199 lg 2 p 9, 209 lg 2 p 1 ja 213 lg 2 p 1 järgi 2-aastase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Lisaks on K. Ottisel 3 kehtivat väärteokaristust. Teda on PPA 6.12.2021 otsusega karistatud 8.11.2021 toime pandud teo eest LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 600 eurot, mis on tasumata. Teda on PPA 12.10.2021 otsusega karistatud 19.11.2019 toime pandud teo eest LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 800 eurot, mis Tartu Maakohtu 12.10.2021 määrusega asendati üldkasuliku tööga 20 tundi, mis on tehtud 30.11.
Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole tegemist süstemaatilise mootorsõiduki juhtimisega ilma juhtimisõiguseta. Kohtuvälise menetleja esindaja arvates on 8.11.2021 ja 19.11.2019 tegude vahel liiga pikk ajavahemik, mis katkestas süstemaatilisuse. Riigikohus on 15.06.2021 otsuses asjas nr 1-20-3067 põhjalikult käsitlenud
-1 koosseisu (järgnevalt viidatud punktidele 9, 11, 12): „Süstemaatilisus on eriline isikutunnus
lg 1 tähenduses.
-1 kontekstis kirjeldab see toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-75-15, p 8). Riigikohus on selgitanud sedagi, et
§- s 423-1 sisalduvale koosseisutunnusele süstemaatilisus laieneb mutatis mutandis kohtupraktikas süstemaatilise varguse kohta öeldu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
§-s 423-1 nimetatud süstemaatilisuse jaatamiseks tuleb lisaks vähemalt kolmele juhtimisõiguseta juhtimisele tuvastada ka nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama teatud sisulise süsteemi (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
/…/ Eelnevast järeldub, et ka
§-s 423-1 ette nähtud kuriteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Isikule süüksarvatava teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse tegude tehiolusid (vrd viidatud otsus asjas nr 3-1-1-66-13, p 9). /…/ Üks tunnus, mida süstemaatilisuse hindamisel tuleb arvestada, on üksiktegusid lahutav ajavahemik. Tegemist on kriteeriumiga, mille kaudu tuvastada tegudevaheline sisemine seos või selle puudumine (vrd viidatud otsus asjas nr 3-1-166-13, p 7). Ehkki ajalisel kriteeriumil pole iseseisvat õiguslikku tähendust, tuleb lähtuda põhimõttest, et mida pikem on periood üksikute rikkumiste vahel, seda väiksema tõenäosusega moodustavad need rikkumised n-ö sisulise süsteemi ning seda kaalukamad peavad süstemaatilisuse jaatamiseks olema muud seda toetavad argumendid.“ Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et 22.07.2022, 8.11.2021, 19.11.2019 ja 18.10.2018 teod ei moodusta süstemaatilisust just asjaolu tõttu, et kahe eelneva juhtimisõiguseta juhtimise (8.11.2021 ja 19.11.2019) enam kui 2-aasta pikkune ajavahemik ei võimalda 19.11.2019 tegu n-ö sisulisse süsteemi arvata. Kohtuväline menetleja on käesolevat rikkumist menetlenud õigesti väärteomenetluses. Kohus eespool tuvastas, et K. Ottist on varasemalt korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta karistatud. Seega K. Ottis on teadlik asjaolust, et ilma juhtimisõiguseta on mootorsõiduki juhtimine keelatud. Kuigi K. Ottis on oma ütlustes väitnud, et tal on olemas Norra Kuningriigis välja antud juhiluba, on kohus eespool tuvastanud, et see ei vasta tõele – K. Ottisel ei ole ega ole kunagi olnud Norra Kuningriigis välja antud juhiluba. Kohtu arvates on K. Ottis süüteo toime pannud otsese tahtlusega. K.Ottise süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib K. Ottise toimepandu LS § 201 lg 2 järgi.
lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu arvates tuleb K. Ottise süüd lugeda keskmiseks. Ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on üks raskemaid ja ohtlikumaid liiklusseaduse rikkumisi, kuna selline juht seab ohtu mitte üksnes enda, vaid ka kaasliiklejate elu ja tervise. Süüd suurendab korduv karistatus analoogsete süütegude eest. K. Ottise süüd vähendab asjaolu, et tema teoga muid õigusrikkumisi ei kaasnenud ning teol polnud raskeid tagajärgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. LS § 201 lg 2 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Arvestades K. Ottise süü suurust ja varasemat karistatust, leiab kohus, et K. Ottise suhtes ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse kohaldamine, vaid teda tuleb karistada arestiga. Varasemalt mõistetud rahatrahvid ei ole ilmselgelt mõjutanud K. Ottist hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Ka on K. Ottisele väärtegude eest mõistetud rahatrahvid tasumata (millest üks asendati tasumata jätmise tõttu üldkasuliku tööga). Kuna K. Ottis ei ole varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud, on kohtu hinnangul põhjendatud karistada K. Ottist arestiga 10 päeva.
lg-te 1 ja 4 alusel võib kohus aresti mõistmisel asendada selle süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Kuna K. Ottis asja arutamise juures ei viibinud, ei olnud kohtul võimalik K. Ottiselt vastavat nõusolekut küsida. Seega ainuüksi K. Ottise vastava nõusoleku puudumise tõttu pole kohtul võimalik K. Ottisele mõistetavat aresti üldkasuliku tööga asendada. Ka isegi nõusoleku olemasolul ei ole kohtu hinnangul K. Ottisele karistuseks mõistetud aresti põhjendatud üldkasuliku tööga asendada. Seda põhjusel, et K. Ottisel on kehtiv väärteokaristus samaliigilise rikkumise eest, mille eest mõistetud trahv jäi K. Ottisel tähtajaks tasumata ja asendati seetõttu üldkasuliku tööga. Kuigi K. Ottis tegi ära kõik üldkasuliku töö tunnid, ei täitnud ka üldkasulik töö karistuse peamist eesmärki - ei mõjutanud K.Ottist uute samaliigiliste tegude toimepanemisest hoiduma. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.