← Eesti

1-20-8308/76

Obsah (7)§ 184§ 255§ 54§ 307§ 121§ 57§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 28. november 2022 Kohtuasja number 1-20-8308 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Maili Lokk ja Aarne Sarjas Kohtuasi ja menetlusliik

) § 184 lg 21 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

  1. juuli 2021 otsus Apellandid Aleksandr Pukhovi kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas ja Aleksandr Pukhovi kaitsja Silvi Erro Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Aleksandr Pukhov. Isikukood 38606133749; elukoht XXX; töötab Enefit Energiatootmine AS-s; vahi all; Vene kodanik süüdistuses prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Mari Kartau Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Jätta Viru Maakohtu
  3. juuli 2021 otsus Aleksandr Pukhovi süüditunnistamises

§ 184

lg 21 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil muutmata.

  1. Muuta kohtuotsuse põhiosa, jättes sellest välja põhjendused, mille kohaselt pani Aleksandr Pukhov teo toime grupis ning andis korduvalt narkootikume edasi, pannes neid erinevatesse tuvastamata kohtadesse Narvas, selle lähiümbruses ja mujal Eestis. Asendada need käesoleva otsuse põhjendustega.
  2. Tühistada Viru Maakohtu
  3. juuli
  4. a otsus Aleksandr Pukhovile mõistetud karistuse osas ning mõista talle karistuseks vangistus 13 (kolmteist) aastat.
  5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.
  6. Mõista Eesti Vabariigilt Aleksandr Pukhovi kasuks välja 1000 eurot (sh käibemaks) seoses vandeadvokaat Tanel Mällase poolt talle apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega. Mõista Eesti Vabariigilt Aleksandr Pukhovi kasuks välja ka 400 eurot seoses Silvi Erro poolt talle apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega. 1

(23)Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
  1. Aleksandr Pukhovile esitati kokkuvõtvalt selline süüdistus.
  2. A. Pukhov omandas täpselt teadmata ajal ja kohast
  3. aasta neljandast kvartalist kuni
  4. aasta maini seni eeluurimisel tuvastamata isikute vahendusel realiseerimise ja suure varalise kasu saamise eesmärgil korduvalt suures koguses metüleendioksümetamfetamiini (MDMA-d) ja amfetamiini, mida ta hoidis tema valduses olnud garaažiboksis Narvas Kanepi tänaval (edaspidi Kanepi garaaž) kuni
  5. maini 2020, mil uimastid läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Konkreetselt leiti Kanepi garaažist: 2.
  6. roosa pulber massiga 0,055 grammi, mis sisaldab MDMA-d; 2.
  7. 5000 sinist vapikujulist tabletti logoga „Route 66“ kogumassiga 2059 grammi, mis sisaldavad 46% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi (MDMA-hüdrokloriid). Et MDMAhüdrokloriidis on 84,1% MDMA-d, sisaldub tablettides 797 grammi MDMA-d; 2.
  8. 5000 sinist vapikujulist tabletti logoga „Route 66“ kogumassiga 2059 grammi, mis sisaldavad 45% MDMA-hüdrokloriidi ehk 779 grammi MDMA-d; 2.
  9. 5000 roosat tabletti logoga „Donald Trump“ kogumassiga 2059 grammi, mis sisaldavad 47% MDMA-hüdrokloriidi ehk 814 grammi MDMA-d; 2.
  10. 5000 oranži tabletti logoga „RR“ kogumassiga 2008 grammi, mis sisaldavad 58% MDMAhüdrokloriidi ehk 979 grammi MDMA-d; 2.
  11. 5000 oranži tabletti logoga „RR“ kogumassiga 2009 grammi, mis sisaldavad 58% MDMAhüdrokloriidi ehk 980 grammi MDMA-d; 2.
  12. 5000 rohelist tabletti logoga „f“ kogumassiga 2061 grammi, mis sisaldavad 46% MDMAhüdrokloriidi ehk 797 grammi MDMA-d; 2.
  13. 5000 rohelist tabletti logoga „f“ kogumassiga 2061 grammi, mis sisaldavad 47% MDMAhüdrokloriidi ehk 815 grammi MDMA-d; 2.
  14. 5000 sinist vapikujulist tabletti logoga „Route 66“ kogumassiga 2057 grammi, mis sisaldavad 46% MDMA-hüdrokloriidi ehk 796 grammi MDMA-d; 2.
  15. 5000 roosat tabletti logoga „Donald Trump“ kogumassiga 2059 grammi, mis sisaldavad 46% MDMA-hüdrokloriidi ehk 797 grammi MDMA-d; 2.
  16. 5000 oranži tabletti logoga „RR“ kogumassiga 2009 grammi, mis sisaldavad 59% MDMAhüdrokloriidi ehk 997 grammi MDMA-d; 2.
  17. 5000 rohelist tabletti logoga „f“ kogumassiga 2059 grammi, mis sisaldavad 47% MDMAhüdrokloriidi ehk 814 grammi MDMA-d; 2.
  18. 5000 rohelist tabletti logoga „f“ kogumassiga 2060 grammi, mis sisaldavad 47% MDMAhüdrokloriidi ehk 814 grammi MDMA-d; 2.
  19. 5000 oranži tabletti logoga „RR“ kogumassiga 2009 grammi, mis sisaldavad 58% MDMAhüdrokloriidi ehk 980 grammi MDMA-d; 2.
  20. 5000 lillat tabletti sõnnikukujulise logoga kogumassiga 2359 grammi, mis sisaldavad 53% MDMA-hüdrokloriidi ehk 1051 grammi MDMA-d; 2.
  21. 5000 rohelist tabletti logoga „f“ kogumassiga 2062 grammi, mis sisaldavad 47% MDMAhüdrokloriidi ehk 815 grammi MDMA-d; 2
(23)2.
  1. 5000 rohelist tabletti logoga „f“ kogumassiga 2059 grammi, mis sisaldavad 47% MDMAhüdrokloriidi ehk 814 grammi MDMA-d; 2.
  2. 5000 oranži tabletti logoga „RR“ kogumassiga 2011 grammi, mis sisaldavad 58% MDMAhüdrokloriidi ehk 981 grammi MDMA-d; 2.
  3. 5000 oranži tabletti logoga „RR“ kogumassiga 2010 grammi, mis sisaldavad 59% MDMAhüdrokloriidi ehk 997 grammi MDMA-d; 2.
  4. 5000 sinist vapikujulist tabletti logoga „Route 66“ kogumassiga 2060 grammi, mis sisaldavad 46% MDMA-hüdrokloriidi ehk 797 grammi MDMA-d; 2.
  5. 5000 sinist vapikujulist tabletti logoga „Route 66“ kogumassiga 2060 grammi, mis sisaldavad 45% MDMA-hüdrokloriidi ehk 780 grammi MDMA-d; 2.
  6. 5000 roosat tabletti logoga „Donald Trump“ kogumassiga 2059 grammi, mis sisaldavad 47% MDMA-hüdrokloriidi ehk 814 grammi MDMA-d; 2.
  7. 5000 roosat tabletti logoga „Donald Trump“ kogumassiga 2059 grammi, mis sisaldavad 47% MDMA-hüdrokloriidi ehk 814 grammi MDMA-d; 2.
  8. 5000 roosat tabletti logoga „Donald Trump“ kogumassiga 2059 grammi, mis sisaldavad 46% MDMA-hüdrokloriidi ehk 797 grammi MDMA-d; 2.
  9. 5000 roosat tabletti logoga „Donald Trump“ kogumassiga 2059 grammi, mis sisaldavad 47% MDMA-hüdrokloriidi ehk 814 grammi MDMA-d; 2.
  10. roosad tabletid logoga „Donald Trump“ kogumassiga 4,61 grammi, mis sisaldavad 48% MDMA-hüdrokloriidi ehk 1,86 grammi MDMA-d; 2.
  11. kollast värvi vedelik kogumassiga 52,21 kilogrammi, mis sisaldab 62% amfetamiini ehk vedelikus oli 32,32 kilogrammi amfetamiini; 2.
  12. kollast värvi vedelik kogumassiga 18,74 kilogrammi, mis sisaldab 63% amfetamiini ehk vedelikus oli 11,8 kilogrammi amfetamiini; 2.
  13. beežid kristallid kogumassiga 2001 grammi, mis sisaldavad 92% MDMA-hüdrokloriidi ehk 1548 grammi MDMA-d.
  14. Lisaks sellele edastas A. Pukhov korduvalt tuvastamata isikutelt saadud juhiste alusel narkootikume edasiandmiseks erinevatesse tuvastamata kohtadesse nii Narvas ja selle lähiümbruses kui ka mujal Eestis.
  16. mail 2020 sai A. Pukhov tuvastamata isikult korralduse toimetada osa Kanepi garaažis olevaid narkootikume mingisse tuvastamata kohta. Seetõttu sõitis A. Pukhov
  17. mail 2020 kell 10:32 oma Hyundaiga selle garaaži lähedal oleva Kanepi 11 maja juurde. Seejärel võttis A. Pukhov sõiduki pagasiruumist seljakoti ja läks jalgsi Kanepi garaaži juurde. Seal garaažis võttis ta peidikust paki (koti), milles oli 5000 kollast MDMA tabletti logoga „Lipton“, pani need seljakotti ning suundus tagasi Hyundai juurde. Siis sõitis A. Pukhov läheduses paiknenud teise, Kadastiku 3 asunud garaaži juurde (edaspidi Kadastiku garaaž). Sinna jõudnuna võttis A. Pukhov tabletikoti seljakotist välja ja pani tabletikoti Hyundai pagasiruumi. Kuivõrd samal päeval kell 13:51 pidasid politseinikud A. Pukhovi kinni, ei saanud ta ise uimasteid kuhugi edasi toimetada. Küll aga tegi seda A. Pukhovi palvel A. Pukhovi abikaasa A.P. : viimane viis narkootikumid veel samal päeval millalgi kella 11:19 ja 15:19 vahel tuvastamata kohta Narvas või Narva-Jõesuus.
  18. Kümnele inimesele tekitab joobe 0,75–2 grammi MDMA-d. Kanepi garaažist leitud 22 182,86 grammiga sai tekitada joobe 110 914–295 771 inimesele. Amfetamiini läheb kümnele inimesele joobe tekitamiseks tarvis 1,3 grammi. Seega oleks Kanepi garaažist leitud 44 124 grammi amfetamiiniga võinud joovastada 339 415 inimest. 3
(23)
  1. Üks MDMA tablett maksis
  2. aastal 8–15 eurot. Hulgi ostes maksis 1000 tabletti 3000–5000 eurot. Kristalse MDMA grammi hind oli hulgi ostes 70 eurot. Amfetamiini gramm maksis 20 eurot. Hulgi ostes maksis amfetamiini kilo 3000–5000 eurot.
  3. A. Pukhov pani toime

§ 184

lg 21 järgse suures koguses narkootiliste ainete korduva ebaseadusliku käitlemise grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. 8. Süüdistus esitati ka A.P. le -

§ 184lg 2 p 1 järgi suures koguses narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises koos A.

Pukhovi ja tuvastamata isikuga. A. Puhhova toimetas

  1. mail 2020 kella 11:19 ja 15:19 vahel A. Pukhovi poolt eelnevalt Hyundaisse pandud 5000 MDMA tabletti teadmata kohta Narvas või Narva-Jõesuus. Maakohtu otsus
  2. Viru Maakohus tegi otsuse
  3. juulil
  4. A. Pukhov tunnistati

§ 184

lg 21 järgi süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil ja teda karistati selle eest 20 aastase vangistusega.

  1. Prokurör leidis, et A. Puhhova 5000 MDMA tableti edasi toimetamine ning loobus süüdistusest. Sellest tulenevalt mõistis kohus A. Puhhova õigeks.
  2. A. Pukhovi aga tunnistas kohus

§ 184

lg 21 järgi süüdi ja karistas teda 20-aastase vangistusega ning saatis lisaks sellele Eestist välja, keelates A. Pukhovil 10 aasta kestel väljasaatmisest arvates Eestisse naasta.

  1. A. Pukhov kohtus ütlusi ei andnud, ent tunnistas end osaliselt süüdi. Kohtueelsel menetlusel oli A. Pukhov väitnud järgmist. Kanepi garaažist leitud uimastid kuulusid V.G. ile. A. Pukhov tutvus Sankt-Peterburis elava V.G. iga
  2. aasta alguses Sankt-Peterburis toimunud hokimatšil. Kui V.G. kuulis, et A. Pukhov elab Narvas, palus ta A. Pukhovil osta tema jaoks Narvas üks garaažiboks ja andis selleks A. Pukhovile 1000 eurot.
  3. aasta kevadel ostiski A. Pukhov Kanepi garaaži ja vormistas selle enda nimele. V.G. sõitis Narva
  4. aasta jaanuaris ja A. Pukhov andis V.G. ile Kanepi garaaži võtmed üle.
  5. aasta veebruaris tuli V.G. uuesti Eestisse ja andis Narva-Jõesuu hotelli „Liivarand“ parklas ühe komplekti Kanepi garaaži võtmeid A. Pukhovile, öeldes, et ta hoiab seal garaažis kanistreid keemilise ainega ja reisikotti keelatud tablettidega. A. Pukhov käis esimest korda pärast võtmete V.G. ile andmist Kanepi garaažis
  6. aasta aprilli lõpus, et vaadata, mis seal tegelikult asub – ja nägigi seal kanistreid ja reisikotti tablettidega. Ta küll mõistis, et tegemist on narkootikumidega, ent otsustas sellest politseile mitte teatada. Järgmine kord läks ta Kanepi garaaži
  7. mail
  8. Nimelt saatis V.G. A. Pukhovile päev enne seda SMS-i, milles palus viia osa tablette Kadastiku piirkonnas asuvate betoonpostide kõrval olevasse põõsasse. Seda A. Pukhov tegigi. V.G. lubas talle selle eest tasuda.
  9. Kohus A. Pukhovi ütlusi ei uskunud.
  10. Vale on väide, et A. Pukhov ei käinud Kanepi garaažis aprilli lõpu ja
  11. mai vahelisel ajal. Varjatud jälgimise abil tehti kindlaks, et A. Pukhov käis seal garaažis ka
  12. mail
  13. Ta võttis siis garaažist mingid asjad, pani need oma auto peale ja sõitis minema.
  14. Õige pole ka see, et A. Pukhov ostis Kanepi garaaži
  15. aasta kevadel. S.T. i
  16. aasta juunis kohtus antud ütluste kohaselt müüs ta selle garaaži ühele noormehele 3–4 aastat tagasi. 4

(23)
  1. Varjatud jälgimisega tuvastati, et kui A. Pukhov Kanepi garaaži avama hakkas, kontrollis ta tähelepanelikult, ega keegi pole vahepeal garaaži avanud. Nimelt jälgis A. Pukhov enne tabalukkude avamist ümbruskonda ja vaatles hoolega ka tabalukke endid. Kui A. Pukhov lahkumisel tabalukud sulges, pani ta puhuti ülemise luku vahele mingi oksa või lehe. Oluline on seegi, et A. Pukhov vahetas autosid ja jättis Kanepi garaaži juurde minnes telefoni koju. A. Pukhovi selline käitumine muudab ebausutavaks tema väite, et uimastid viis Kanepi garaaži keegi teine: kui need oleks sinna viinud mõni muu inimene ja A. Pukhov oleks selle teise inimese garaažis käimisest teadlik olnud, poleks tal olnud mõtet kontrollida, kas keegi on peale tema eelmist garaažikülastust garaažis käinud. Ka pikaajaline varjatud jälgimine kinnitab, et Kanepi garaaži ei külastanud keegi muu peale A. Pukhovi.
  2. Enda karistuse määra kergendamist motiveerides väitis A. Pukhov, et ta viskas Kanepi garaažist võetud narkootikumid ära, st loobus neist. See väide ei lange aga kokku tema poolt oma ülekuulamisel öelduga, milles ta viitas peidiku tegemisele. Ka
  3. mail 2020 toimunud Kadastiku garaaži läbiotsimise protokollist nähtub, et A. Pukhov ütles kell 19:30 politseinikele, et ta peitis seljakotti pandud tabletid Kadastiku karjääri lähedusse ja et ta aimas, et need tabletid kujutavad endast narkootikume.
  4. Ei ole usutav, et esmakordsel kohtumisel annab keegi üle 1000 eurot, et raha saaja ostaks kusagil garaaži. Usutav pole seegi, et A. Pukhov poleks hakanud V.G. ilt uurima, mis tablettidega ikkagi täpsemalt tegemist on. Seega ei ole versioon V.G. i olemasolust õige.
  5. Mitmelt Kanepi garaažis olnud esemelt leiti A. Pukhovi DNA-d.
  6. Läbiotsimisprotokollid kinnitavad, et Kanepi garaažist leiti süüdistuses nimetatud tabletid ja vedelik. Ekspertiisiaktidest nähtub, et tegu oli süüdistuses välja toodud MDMA ja amfetamiiniga. Uimasteid oli suures koguses.
  7. A. Pukhovil oli eesmärk saada narkootilisi aineid käideldes üle 40 000 euro kasu ja seda järgmistel põhjustel.
  8. A. Pukhov mitte üksnes ei hoidnud narkootilisi aineid Kanepi garaažis, vaid ka levitas, st müüs neid.
  9. mail 2020 viis A. Pukhov Kanepi garaažist midagi ära – seal garaažis aga polnud midagi muud peale narkootikumide. Ka
  10. mail 2020 viis A. Pukhov Kanepi garaažist midagi ära – ja sedakorda on üheselt selge, et tegu oli seljakotiga, milles oli pakend narkootikumidega.
  11. A. Pukhov tegutses narkootikume käideldes grupis: ta oli narkolao hoidja. Eelkõige viitab sellele Kanepi garaaži ostmine aastaid tagasi. Oluline on seegi, et narkootikume käideldes kasutas A. Pukhov kellelegi teisele kuuluvat Chryslerit. A. Pukhov vastutas teiste grupiliikmete korralduste alusel narkootikumide hoidmise eest ja viis ka uimasteid vajadusel Kanepi garaažist välja. A. Pukhovi viibimiskohtadest leiti mitmeid mobiiltelefone, USB-pulki, erinevas valuutas sularaha, ruuter jm. Ühes mobiiltelefonis oli Hollandi SIM-kaart ja telefoni oli paigaldatud krüpteeritud SKY ECC suhtlusrakendus.
  12. Narkootilisi aineid oli väga suures koguses: kokku oleks saanud narkojoobe tekitada 635 186 inimesele, st pooltele Eesti elanikest. Sedavõrd suure koguse puhul on ilmne, et A. Pukhov ei vajanud narkootikume üksnes enda tarbeks. Soov saada varalist kasu ilmneb muu hulgas narkootikumide mitmel korral realiseerimisest ja A. Pukhovi rangelt konspiratiivsest käitumisest. Oluline on seegi, et A. Pukhova abikaasa A.P. ei olnud A. Pukhovi uimastite käitlemisest teadlik 5
(23)– ega teadnud midagi isegi nende vedamiseks kasutatud Chryslerist ega laona kasutatud Kanepi garaažist.
  1. Kanepi garaažist leiti üle 44 kilogrammi amfetamiini ja ca 120 000 tabletti MDMA-d. Lisaks viis A. Pukhov enne Kanepi garaaži läbiotsimist ühe paki MDMA-tablette, st 5000 tabletti sealt garaažist ära, ehk kokku käitles A. Pukhov 125 000 tabletti MDMA-d. Kui arvestada, et 1000 MDMA-tableti turuhind oli 3000 eurot, olid tabletid väärt 375 000 eurot – kui aga võtta 1000 tableti turuhinnaks 5000 eurot, oli nende koguväärtus 625 000 eurot. Amfetamiini väärtus aga võis 3000-eurosest kilohinnast lähtuvalt olla ca 132 000 eurot – kui aga kilohind oleks olnud 5000 eurot, oleks koguväärtus olnud 220 000 eurot. Seega olid uimastid kokku väärt ca 507 000 eurot (375 000 + 132 000) või isegi umbes 845 000 eurot (625 000 + 220 000).
  2. Kasusaamise eesmärgi kindlakstegemisel tuleb lähtuda netopõhimõttest: kasumist on vaja maha arvutada tehtud kulutused. Kui eeldada, et A. Pukhov soetas narkootilisi aineid minimaalse turuväärtusega ja kavatses neid müüa maksimaalse turuhinnaga, oleks tema tulu olnud ca 338 000 eurot (845 000 – 507 000). Sellest tuleks maha arvata ka 1000 eurot, mis A. Pukhov maksis Kanepi garaaži eest.
  3. A. Pukhov ise narkootikume ei tarvitanud ehk tal oligi neid vaja just kasu teenimiseks.
  4. Seega pani A. Pukhov toime

§ 184lg 21 pärase teo.

Ta tegi seda kavatsetult, õigusvastaselt ja süüliselt.

  1. Jälitustegevus oli seaduslik.
  2. A. Pukhovile 20 aastast vangistust mõistes märkis kohus järgmist. Puhtsüdamlikust kahetsusest rääkida ei saa, sest A. Pukhov ütlusi ei andnud. Kohtueelses menetluses ei rääkinud ta tõtt, vaid valis truuduse kuritegelikule maailmale. Uimastite kogust, A. Pukhovi lähedust tuvastamata isikutega ja läbimõeldud teoplaani arvestades tuleb A. Pukhovi süüd pidada suureks. Narkootikumide kogus oli ülisuur.
  3. A. Pukhovi riigist välja saatmist ja talle 10 aasta pikkuse naasmiskeelu seadmist põhjendas kohus nii. A. Pukhov on Vene kodanik ja tema emakeel on vene keel. Eestis viibib A. Pukhov elamisloa alusel. A. Pukhov sündis Narvas. Ta töötas Enefit Energiatootmine AS-s. A. Pukhovi abikaasa on Eesti kodanik. Peres on kaks alaealist last. A. Pukhovil on tihedad sidemed Venemaaga:
  4. aasta alguses kuni oma kinnipidamiseni
  5. aasta mai lõpus ületas A. Pukhov Eesti ja Vene kontrolljoont 56 korda. A. Pukhov sooritas väga raske kuriteo. Eesti õiguskorra ja ühiskonna turvalisuse tagamiseks tuleb A. Pukhov Eestist välja saata ja keelata tal siia 10 aasta jooksul tagasi tulla.
  6. Kohus tegi ka otsustused asitõendite ja menetluskulude osas. Apellatsioonid
  7. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni A. Pukhovi kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas ja kaitsja Silvi Erro.
  8. Vandeadvokaat T. Mällase kaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. 6

(23)
  1. Kohus leidis, et A. Pukhovi väitel käis ta Kanepi garaažis pärast selle võtmete V.G. ile üle andmist vaid kaks korda,
  2. aasta aprilli lõpus ja sama aasta
  3. mail. A. Pukhov seda ei väitnud: ta lihtsalt ütles, et esimest korda käis ta Kanepi garaažis
  4. aasta aprilli lõpus – ta ei öelnud aga seda, mitu korda ta seal garaažis kokku käis ja seda temalt ka ei küsitud.
  5. Kohus tugines ka S.T. i ütlustele.
  6. juunil 2021 toimunud S.T. i ülekuulamisest aga pole koostatud istungiprotokolli. Olemas on küll istungi helisalvestus, ent see ei asenda protokolli. Protokolli puudumine kujutab endast KrMS § 339 lg 1 p 10 kohaselt menetlusõiguse olulist rikkumist. Helisalvestuselt ilmneb, et S.T. ei mäleta täpselt, millal ta Kanepi garaaži maha müüs: ta viitas 3–4 aasta tagusele ajale. Niisuguses olukorras ei saa pidada ebausaldusväärseks A. Pukhovi ütlusi, et ta ostis Kanepi garaaži
  7. aasta kevadel.
  8. Kohus asus seisukohale, et A. Pukhovi väitel käis lisaks temale Kanepi garaažis keegi teinegi. Tegelikult A. Pukhov midagi sellist ei väitnud. A. Pukhov ütles hoopiski seda, et kõik narkootikumid oli
  9. aasta veebruariks, mil ta sai V.G. ilt ühe paari võtmeid tagasi, juba Kanepi garaaži toimetatud.
  10. Meelevaldne on väide, et Kanepi garaaži jälgiti pikka aega. Esimesed jälitusload väljastati
  11. aprillil 2020 ja juba
  12. mail 2020 peeti A. Pukhov kinni.
  13. A. Pukhov avaldas V.G. i nime juba
  14. mail
  15. Õiguskaitseorganid aga ei üritanudki tuvastada, kas V.G. i on võimalik küsitleda või mitte. Piiriületusi kajastavate andmebaaside abil oleks võinud kontrollida vähemasti sedagi, kas V.G. tuli Eestisse, nagu A. Pukhov väitis.
  16. Kohus ei tohtinud tugineda
  17. mai 2020 Kadastiku garaaži läbiotsimise protokollis olevale A. Pukhovi poolt politseinikule öeldule, et ta peitis seljakoti Kadastiku karjääri lähedusse ja aimas, et seljakotis olnud tablettide näol oli tegu narkootikumidega. A. Pukhov keeldus vastamast küsimusele, mis puudutas läbiotsimismääruses nimetatud objektide välja andmist. Seetõttu on mõistmatu, kuidas sai menetleja esitada A. Pukhovile küsimusi kahtlustuse asjaolude kohta. Ka oleks menetleja pidanud A. Pukhovile selgitama tema õigusi, ent läbiotsimisprotokollist nähtuvalt seda ei tehtud. KrMS § 92 lg 1 ei võimalda kanda läbiotsimisprotokolli ütlusi.
  18. Et A. Pukhov andis kellelegi narkootikume edasi, ei tulene ka sellest, et ta
  19. mail 2020 midagi Kanepi garaažist ära viis: ei ole tuvastatud, et tegemist oli narkootikumidega.
  20. Mõne tõendiga seoses jääb ebaselgeks, miks on kohus leidnud, et sellelt on nähtavad viited A. Pukhovi rangelt konspiratiivsele käitumisele.
  21. Kanepi garaažis olnud kanistritest ei leitud ekspertiisiakti kohaselt mitte tänaval müüdavat amfetamiini, vaid vedelikku, millest oli võimalik valmistada amfetamiini sisaldavat pulbrit väävelhappe ja orgaanilise aine lisamise teel. See asjaolu omab tähtsust süü suurusse puutuvalt.
  22. Kaitsja arvates ei saa jaatada A. Pukhovi suure varalise kasu saamise eesmärki ja seda järgmistel põhjustel.
  23. Kohus leidis, et A. Pukhov andis narkootikume edasi. Seda väites tugines kohus esiteks sellele, et
  24. mail 2020 võttis A. Pukhov midagi Kanepi garaažist kaasa. Teiseks tõi kohus välja
  25. mail 2020 juhtunu. Nii aga kaitsja arvates edasiandmist tõendada ei saa. 7
(23)
  1. Politsei läks Kanepi garaaži alles
  2. mail
  3. Seetõttu ei ole võimalik öelda, mis oli seal garaažis enne seda kuupäeva, mh
  4. mail
  7. mail 2020 võttis A. Pukhov küll Kanepi garaažist narkootikume, ent tema enda kinnitusel vabanes ta neist peagi, sest avastas enne garaažist ära minemist kaamera. Et A. Pukhov peeti peagi pärast Kanepi garaažist ära minemist kinni, ei saanud ta narkootikume edasi anda, sest see eeldas narkootikumide panemist peidikusse. Ka ei tuvastatud seda, et A. Pukhov andis narkootikume edasi andmiseks A. Pukhovale. Seega tuleb lähtuda sellest, et A. Pukhov narkootikumid hävitas.
  8. A. Pukhov ei viinud narkootikume Kanepi garaaži. Seda kinnitab muu hulgas see, et osadelt narkootikumide pakenditelt leiti kellegi teise DNA-d.
  9. Kohus märgib, et A. Pukhovi edasiandmise eesmärki kinnitavad kaks jälitustoimingu protokolli ja üks asitõendi vaatlusprotokoll. Samas aga jätab kohus põhjendamata, kuidas viidatud tõendid seda eesmärki kinnitavad.
  10. Kohus leidis, et A. Pukhov pani teo toime grupis ja tal oli selles grupis kindel roll: laohoidja oma. Kaitsja arvates kohus nii teha ei tohtinud: süüdistuses ei ole kuidagi grupilisele käitlemisele viidatud. Väited grupilisusele on selgitatavad seeläbi, et käesolevas asjas otsuse koostanud maakohtunik viis läbi ütluste deponeerimise kriminaalasjas nr 19240100062 (kohtuasi nr 1-212167). Kriminaalasjas nr 19240100062 on A. Pukhovile ja mõnele teisele isikule esitatud süüdistus

§ 255järgi.

Viidatud asjas on süüdistaja välja toonud iga isiku rolli grupis. See tunnistaja, kelle ütlusi käesolevas asjas otsuse teinud kohtunik deponeeris, viitas sellele, et Chrysleris asusid peidikud narkootikumide transportimiseks – käesolevas asjas kogutud tõendid aga millelegi sellisele ei viita.

  1. Ei ole tuvastatud, millist tasu A. Pukhov sai või pidi saama. Tuvastatud on vaid narkootikumide hoiustamine.
  2. Suure varalise kasu saamise eesmärgile ei viita ka see, et A. Pukhovi käitus konspiratiivselt (jättis Kanepi garaaži minnes telefoni koju, vahetas sõidukeid ja kontrollis Kanepi garaaži lukke) või et ta kasutas telefoni, kus oli Hollandi SIM-kaart ja SKY ECC suhtlusrakendus. Iga kurjategija üritab oma kuritegu varjata. Lisaks sellele ei ole Hollandi SIM-kaart ja SKY ECC suhtlusrakendus illegaalsed.
  3. Eeltoodu tähendab, et A. Pukhovi käitumine on vaja ümber kvalifitseerida ja teda tuleb karistada 3 - 15 aastase vangistusega.
  4. Süü osaline tunnistamine on kergendav asjaolu. Kohus viitas sellele, et kuivõrd A. Pukhov ei andnud ütlusi, pole põhjust rääkida kahetsusest. See seisukoht on küüniline ega vasta õigusriigi põhimõtetele, sest õigus keelduda ütluste andmisest on süüdistatava põhiõigus.
  5. A. Pukhovil on olemas töökoht. Et A. Pukhovi juurest ei leitud suurt kogust sularaha, ei pannud ta kuritegu toime oma varalise seisu parandamiseks. Seega ei ole tal ka tulevikus vaja kuritegusid sooritada.
  6. A. Pukhov on varem karistamata. Tegu oli ühekordse eksimusega, mis enam ei kordu. 8

(23)
  1. Kriminaalasjas nr 1-17-10573 (Kärbergid) mõisteti 10 miljonile inimesele piisava narkojoobe tekitamiseks vajalikul hulgal grupis uimasteid käidelnud inimestele karistuseks vaid 7 aastat vangistust.
  2. Ka väljasaatmine pole seaduslik. Kohus ei ole analüüsinud uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Liiatigi tugines kohus

§ 54lg-le 1.

Õige oleks aga analüüsida väljasaatmist

§ 54lg 4 alusel, kuivõrd A.

Pukhovi abikaasa A. Puhhova on Eesti kodanik ja A. Pukhov ise elab Eestis alalise elamisõiguse alusel. Kohus ei tuvastanud, et A. Pukhovist lähtub oluline oht avalikule korrale või oht riigi julgeolekule. A. Pukhov tuleb jätta välja saatmata.

  1. Kokkuvõtlikult peaks ringkonnakohus mõistma A. Pukhovile lühema vangistuse ja jätma ta riigist välja saatmata või saatma asja tagasi maakohule uueks menetlemiseks.
  2. S. Erro märgib oma kaebuses kokkuvõtvalt järgmist.
  3. S.T. ei osanud öelda, millal täpselt ja kellele ta Kanepi garaaži ära müüs.
  4. A. Pukhovi ütlused on usaldusväärsed.
  5. Ei selgitatud välja, mis oli mustas kilekotis, mille A. Pukhov viskas Kangelaste 45 juures asuvasse prügikasti. Et A. Pukhovi jälgiti pikalt, oli menetlejatel võimalik seda teha.
  6. Narkootikumide edasiandmine A. Pukhovi poolt pole tõendatud. Pole mingeid tõendeid sellegi kohta, kuidas narkootikumid A. Pukhovi valdusse sattusid.
  7. A. Pukhov ei teadnud Kanepi garaaži ostes, millisel otstarbel soovib V.G. garaaži kasutama hakata.
  8. A. Pukhovi jälgiti pikka aega, ent ei tuvastatud, et ta oleks Kanepi garaažis olnud narkootikume ebaseaduslikult käidelnud.
  9. A. Pukhov ei saanud Kanepi garaažist leitud narkootikume omandada juba seetõttu, et tal ei olnud selleks piisavalt raha.
  10. A. Pukhovi tegevus või objektiivsete tunnuste poolest vastata

§-dele 306 või

  2. Pole võimalik mõista, miks leidis maakohus, et A. Pukhovi roll kuriteo toimepanemisel oli määrav.
  3. Organiseeritud kuritegevusele viidates väljus kohus süüdistuse piirest. Organiseeritud kuritegevusele aga viitas kohus seetõttu, et käesolevas asjas otsuse teinud kohtunik deponeeris ütlusi asjas, kus A. Pukhovile on esitatud süüdistus

§ 255lg 1 järgi.

  1. Ei kontrollitud seda, kas V.G. ületas
  2. aasta jaanuaris ja veebruaris Eesti ja Venemaa kontrolljoont.
  3. A. Pukhov võis
  4. ja
  5. mai 2020 omavahel segi ajada, sest ta oli oma ülekuulamise ajal närvis. V.G. rääkis
  6. mail 2020 A. Pukhovile vaid ühe pakendi edasi toimetamisest. Narkootikume prügikasti visates aga loobus A. Pukhov vabatahtlikult kuriteost. 9

(23)
  1. Kaitsja üritas hankida tõendeid Venemaalt ja soovis nii hangitud tõendid maakohtule esitada.
  2. A. Pukhov lihtsalt pani narkootikumid ebaseaduslikult Kadastiku garaaži – ei midagi enamat.
  3. Narkootikumid olid Kadastiku garaažis pikka aega. Ei ole reaalne, et narkootikume selliselt nii pikalt hoitakse. See viitab hoopiski sellele, et nad ootasid seal V.G. i, kes ei saanud ilmselt pandeemia tõttu tulla.
  4. Pole tuvastatud suure varalise kasu saamise eesmärki. Ainuüksi narkootikumide kogus sellise eesmärgi olemasolu ei kinnita.
  5. A. Pukhov tunnistas oma süüd. Ta on varem karistamata. Tegemist oli ühekordse eksimusega. Õige karistuse keskmine määr on 9 aastat vangistust. Vangistus peaks aga jääma alla 9 aasta ja see tuleks mõista tingimisi. A. Pukhovit ei tohi Eestist välja saata.
  6. Kaitsja palus jätta ekspertiisiakti nr 20EGE0519 kulu riigi kanda.
  7. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et tegu tuleks kvalifitseerida

§ 307või § 184 lg 1 järgi.

Kui aga ringkonnakohus kvalifikatsiooni muutmist võimalikuks ei pea, peaks asja saatma maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonivastus

  1. Viru ringkonnaprokurör palus jätta maakohtu otsuse muutmata.
  2. Kõigepealt vastas prokurör vandeadvokaat T. Mällase apellatsioonile.
  3. S.T.i ülekuulamise protokoll on toimikus.
  4. Menetlejad ei rikkunud V.G. i üles otsimata ja üle kuulamata jättes seadust. A. Pukhov ütles V.G. i isikuga seoses peale tema nime üksnes seda, et ta elab Sankt-Peterburis. Sedavõrd ebatäpsed andmed tegid V.G. i üles leidmise võimatuks: Vene ametnikele päringu tegemine oleks olnud perspektiivitu. Ka ei olnud A. Pukhovi öeldu põhjal võimalik teha päringuid V.G. i liikumise kohta.
  5. Väited Kadastiku garaaži läbiotsimisel A. Pukhovile tema õiguste tutvustamata jätmise kohta ei ole asjakohased. A. Pukhovile tutvustati tema õigusi tema kinnipidamisel
  6. mail 2020 kell 13.
  7. Kadastiku garaaži läbiotsimine toimus aga alles
  8. mai 2020 õhtul ehk selleks ajaks oli A. Pukhovile õigusi tutvustatud – mh oli teda informeeritud tema õigusest ütlusi mitte anda.
  9. Kaitsja viidatud ekspertiisiaktist ilmneb selgelt, et kanistrites sisaldus amfetamiin. Et see amfetamiin polnud mitte tahke, vaid vedel, ei oma süü suuruse arvestamisel tähtsust.
  10. Kohus ei väljunud süüdistuse piirest. Süüdistuses on viidatud grupile ja A. Pukhovi rollile selles grupis. Seetõttu jääb ebaselgeks, mida pidas vandeadvokaat T. Mällas silmas uutest asjaoludest rääkides.
  11. Ka ei saa nõustuda kaitsja väidetega, justkui oleks lähtutud otsust tehes tõenditest, mida praeguses asjas pole ja millest sai kohus teada asjas nr 19240100062 ütlusi deponeerides. Otsuses pole öeldud, et Chrysleris olid peidikud uimastite transportimiseks. 10

(23)
  1. Kohus selgitas põhjalikult ja õigesti, miks tuleb A. Pukhovi suure varalise kasu saamise eesmärki jaatada.
  2. Karistuse mõistis kohus õigesti. Väljasaatmist õigustab see, et kohus tuvastas ohu Eesti õiguskorrale ja ühiskonna turvalisusele.
  3. S. Erro kaebuse kohta leiab prokurör, et kaitsja väited Venemaalt tõendite hankimise püüdmise kohta on paljasõnalised. Edasine menetluskäik
  4. Tartu Ringkonnakohtu
  5. veebruari
  6. a otsusega tühistati Viru Maakohtu
  7. juuli
  8. a otsus osas, millega A. Pukhov tunnistati süüdi

§ 184lg 21 järgi süüdi ja teda karistati 20aastase vangistusega.

A. Pukhov tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 1 või

§ 184lg 21 järgi ning teda karistati 13-aastase vangistusega.

Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonid rahuldati osaliselt. Menetluskuludena mõisteti A. Puhkovi kasuks riigilt välja 1000 eurot T. Mällasele ja 400 eurot S. Errole õigusabi osutamise eest.

  1. Riigikohtu
  2. oktoobri
  3. a otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu
  4. veebruari
  5. a otsus ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioonid rahuldati osaliselt. Lahendati ka kassatsioonimenetluse kulude taotlus.
  6. Tartu Ringkonnakohus võttis andis menetlusosalistele võimaluse esitada seisukohad.
  7. Kaitsja T. Mällas jääb oma apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde: A. Pukhov tuleb süüdi tunnistada

§ 184lg 1 alusel.

Riigikohtu juhistest ei saa teha järeldust, et täidetud on grupis tegutsemise või suure varalise kasu saamise koosseis. Süü tõendamise vajalikkuse osas ei saa ka järeleandmisi teha, sest see poleks kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Ringkonnakohus leidis, et kogutud tõendid ei tõenda tegutsemist grupis ega suure varalise kasu saamise eesmärki – kuna uusi tõendeid asjas kogutud ei ole, puudub võimalus erinevale seisukohale asuda. 95. Prokuratuuri esindaja Mari Kartau jääb selle juurde, et A. Pukhov tuleks süüdi tunnistada

§ 184lg 21 järgi isikute grupis.

  1. A. Pukhov tegutses eeluurimisel tuvastamata jäänud isiku(te)ga sõlmitud kokkuleppel, täites laohoidja rolli ja viis narkootilise aine garaažist välja edasiandmise eesmärgil. Tema teota poleks tegu realiseerunud. Tuvastatud pole, et peale A. Puhkovi oleks keegi garaažiboksis käinud. Seega polnud A. Pukhov ainus lüli, vaid sõltus teisest, mida kinnitab teise isiku sõiduki kasutamine ja konspiratiivtelefoni kaasaskandmine. Viimast kasutas ta teis(t)e grupiliikmetega suhtlemiseks. Teise isiku auto kasutamisele ei ole muud loogilist põhjendust, kui grupiviisiline tegutsemine. Chrysleri kasutamine ja võtme hoidmine enda valduses, seletab sõidukile ligipääsu ja näitab, et omanikuga polnud vaja kohtuda.
  2. Süüditunnistamist grupiviisilises kuriteos ei välista teise grupiliikme tuvastamata jätmine kohtueelses menetluses. Praeguses asjas puuduvad viited grupiliikmete arvu ja tekkinud kulutuste osas. Kriminoloogiliste kogemuste kohaselt tegutsevad nii suurte narkootilise aine koguste käitlemisega tavaliselt suuremad kui 1-2 inimesest koosnevad grupid. A. Pukhoviga tegutses grupis vähemalt 1 liige. Puuduvad tõendid, et A. Pukhov ise oleks teinud kokkuleppeid narkootiliste ainete müügi kohta. 11

(23)
  1. A. Pukhov tegutses suure varalise kasu saamise eesmärgil: ainult tema käis garaažis ja viis sealt välja narkootilisi aineid. Enamasti külastas ta garaaži jalgsi, jättes konspiratiivseid võtteid kasutades auto mujale või Chrysleriga. Tal oli kaasas SKY ECC rakendusega telefon, mida ta kasutas narkoäriga seoses suhtlemiseks. Konspiratiivne on tema tegutsemine garaaži juures.
  2. Leitud ja ära võetud narkootilise aine kogused viitavad ilmselgelt usalduslikele suhetele, mille omandamine eeldab häid kontakte, raha ja usaldust, sest keegi ei taha narkokäitlemise ahelas vahele jääda riskeerides pika vangistusega. Garaažist leitud kogused viitavad organiseeritud kuritegevusele. Arvestades kauba väärtust, pidi A. Pukhov asuma organiseeritud kuritegevuse juhtidele väga lähedal. Ilmselgelt on selline tegevus ka väga hästi tasustatud, st sellist kogust ei hoiustata sadade või tuhandete eurode eest. Ülisuure narkootilise aine hoiustamise ja peidikutesse jätmise vormis müügiprotsessis osalemine on kindlasti hästi tasustatud ning ei saa olla väiksem kui 40 000 eurot (s.o veidi üle 6% narkootilise aine väärtusest).
  3. A. Pukhovi tegevuse eesmärgiks oli narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslik käitlemine. A. Pukhovi valdusest leiti ebaseaduslikke aineid ning tõestatud on ka nende väärtus mustal turul. Varasemalt asja arutanud ringkonnakohus on jõudnud ekslikule järeldusele süüdistatavalt leitud ja ära võetud vedela amfetamiini osas (vt otsuse p 125), selles osas vaata ekspertiisiakti nr 20E-AN0675 selgitused, mille kohaselt oleks vedelast amfetamiinist saanud valmistada ca 60,008 kg amfetamiini sisaldavat pulbrit. Ringkonnakohtu eksimus mõjutab oluliselt varalise kasu suurust, mida A. Pukhov tegu toime pannes taotles. Minimaalselt oli A. Pukhovi valdusest leitud ja ära võetud narkootiliste ainete väärtus 648 385,92 eurot ning kui see kulutusi (maakohtu otsust arvestades neid ei tuvastatud) maha arvamata saaks võrdsetes osades jagatuna suurt varalist kasu 16 inimest. Kohtupraktikat arvestades koosneb narkoainet käitlevate isikute grupp reeglina 2-8 inimest.
  4. Arvestada tuleks ka A. Pukhovi käitumist – ta ei teinud midagi oma olukorra kergendamiseks ega kahetsenud tegu. Tema käitumine on iseloomulik kuritegelikele ühendustele ja nende liikmetele – ka vaikimine viitab sellele, et tasu kuriteo eest pidi olema suur. A. Pukhovi kaitsetaktikat arvestades, ei pidanud prokuratuur tõendama grupiliikmete täpset arvu ega tulu jaotust nende vahel. Suure varalise kasu eesmärgil puhul, kui kaastäideviijate vahel ei ole tuvastatud teistsugust suure varalise kasu jagamist, tuleb lähtuda taotletava kasu võrdsest jagamisest (RKKK 1-18-2232/179 p-d 55-58). Praeguses asjas tuleb seega taotletava kasu summaks arvestada narkootiliste ainete väärtus ja jagada see vähemalt kahe isiku vahel, s.o A. Pukhovi kasu ulatub üle 40 000 euro.
  5. Puuduvad objektiivsed andmed kulude osas, mille pinnalt saaks mahaarvamisi teha. A. Pukhovi ütlused kohtute ja prokuratuuri hinnangul usaldusväärsed pole. Isegi kui ütlusi saaks kasutada, ei sisalda need teavet soetatud aine ostuhinna jm kulutuste, müügihinna ega taotletava kasumi suuruse ja jagamise kohta. Sellises olukorras on riigikohtu seisukohta arvestades võimalik võrdsustada selle aine potentsiaalne müügihind kuriteost taotletava kasuga.
  6. Ringkonnakohtu poolt varasemalt A. Pukhovile mõistetud karistus on liiga leebe. Kergendavad asjaolud puuduvad. Ka aasta pärast kinnipidamist pidas A. Pukhov truudust kuritegelikule maailmale tähtsamaks enda saatusest. Arvestades kuriteo asjaolusid, on ainuvõimalik maksimummääras karistus. Süü suurust arvestades ei kaitse leebem karistus piisavalt õiguskorda ning süüdistatava käitumist ei ole võimalik mõjutada muul viisil, kui tema pikaajalise ühiskonnast isoleerimisega. Kuriteod, millega ohustatakse pea poole miljoni inimese elu ja tervist 12
(23)peavad asuma sanktsiooni ülemmäärale juures. Riik ei tohi organiseeritud narkoäri tolereerida ja kohtud mõista leebeid karistusi. Asjakohane on ka lisakaristus.
  1. A. Pukhov kahetseb väga. Ta tunneb lähedaste ees häbi ning palub andestust naiselt, kes olles lapseootel kannatas A. Pukhovi teo tõttu tugevat stressi. Raske on põhjendada seaduse rikkumise põhjust – vist tahtest saada kiiret kasu ja raha. Kiiret raha A. Pukhov ei teeninud, vaid üksnes „armi“ kogu eluks. A. Pukhov lubab, et ei hakka tegelema millegi seadusevastasega ega siduma end kahtlaste inimestega. 2 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistuse jooksul on A. Pukhov paljutki mõistnud ja seadnud elu prioriteete.
  2. Garaažiboksist avastatud narkootiline aine talle ei kuulunud. Ta ei omandanud ega pannud seda garaaži, ei käsutanud ega saanud varalist kasu. Süüdi on A. Pukhov üksnes selles, et nõustus V.G. i palvel jätma ühe narkootiliste ainete paki tema poolt märgitud kohta. Lõpuks vabanes A. Pukhov pakist visates selle prügikonteinerisse (vt video). Ta ei teadnud, et garaažiboksis on narkootikumid. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Käsilolevas asjas ei ole keegi vaidlustanud asjaolu, et A. Pukhov pani toime

§ 184

järgi kvalifitseeritava teo – narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Peamised vaidluskohad on, kas süüdistatav tegutses kuritegu toime pannes grupis ning kui suure varalise kasu saamise eesmärgi ta endale seadis. Nii tingiski asja uueks arutamiseks saatmise etteheide, et ringkonnakohus jättis nendes keskse tähendusega asjaoludes enda selgesõnalise seisukoha kujundamata. Arvestades kassatsioonikohtu poolt antud juhiseid tuvastab ringkonnakohus esmalt, kas süüdistatav pani ette heidetud teo toime grupis või üksiktäideviijana.

  1. Ainus vahetu isikuline tõendiallikas, kelle ütluste abil saaks tuvastada tegutsemist grupis, oleks A. Pukhov ise, kes rääkis ülekuulamisel V.G. ist, kes narkootilise aine Kanepi garaaži tõi ning kelle juhtnööre ta täitis. Kaitsjadki üritavad ringkonnakohut veenda selles, et A. Pukhovi väited V.G. i kohta on tõesed. Kui need oleks tõesed, saaks grupilisust jaatada: V.G. toimetas narkootikumid Kanepi garaaži ja vähemalt üks kord (
  2. mail 2020) võttis A. Pukhov V.G. i korralduse alusel osa neid narkootikume kaasa, et viia need juhendaja nimetatud kohta. Ka väidab kaitsja T. Mällas, et teadmata inimese DNA leidmine uimastipakenditelt kinnitab seda, et narkootikume ei viinud Kanepi garaaži A. Pukhov: jällegi tekib võimalus väita, et A. Pukhov ei tegutsenud omal käel, vaid kellegagi koos. Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna aga teise inimese DNA leidmine uimastipakendilt teavet grupilise tegutsemise osas.
  3. Ringkonnakohus soostub maakohtuga, et A. Pukhov valetas V.G. i osas. Süüdistatava ütlused luges maakohus ebausaldusväärseteks ja vastuolulisteks ning teiste tõenditega ümber lükatuks. Allakirjutanute arvates toimis maakohus A. Pukhovi ütlusi tõendina mitte arvestades põhjendatult. Kohtupraktikas juurdunud seisukoha kohaselt on tõendi usaldusväärsuse küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega (vt ka 3-1-1-19-05 ja 3-1-1-77-05).
  4. Kaitsjate väited A. Pukhovi ütluste usaldusväärseks tunnistamiseks ringkonnakohut ei veena. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvestada, kas ütlustes sisalduv teave ning muud kriminaalasjas tuvastatud asjaolud saab siduda selliseks ühtseks tervikuks, mis lubab lõppjäreldusena asuda seisukohale, et ütlused nende põhisisus vastavad tõele. Maakohus on selles osas võtnud põhjendatud seisukoha. 13

(23)
  1. Ütluste usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel on maakohus õigesti pöördunud selle poole, kas A. Pukhovi ütlused riimuvad ülejäänud tõendikogumiga. Kohus tuvastas, et A. Pukhovi ja tunnistaja S.T. i ütluste vahel esinevad ebakõlad. Kui esimese väitel ostis ta garaaži
  2. a, siis tunnistaja väitel toimus see 3-4 aastat tagasi. Ehkki nimetatud tunnistaja ütlusi palub kaitsja T. Mällas mitte arvestada, kuna
  3. juuni
  4. a kohtuistungi kirjalik protokoll asjas puudub, jääb selline kaitseväide tagajärjetuks - kohtuniku ja sekretäri poolt allkirjastatud kohtuistungi protokoll asub kohtutoimiku (KoTo) I kd, tl 94-
  6. S. Erro apellatsioonis leitakse, et tunnistaja ütlused A. Pukhovi ütlusi ebausaldusväärseks ei muuda: S.T. i ütlused Kadastiku 3 [ilmselt on apellatsioonis mõeldud siiski Kanepi tn garaaži ostu] müügiaja suhtes on oletuslikud: ta ei osanud öelda müügiaastat ega ostja nime. Dokumentaalseid tõendeid, mis tõendaksid S.T. i ütluste usaldusväärsust, kohtule aga ei esitatud.
  7. Ringkonnakohtu arvates ei ole siiski põhjust S.T. i ütlustes kahelda – tunnistaja on väitnud, et müük toimus 3-4 aastat tagasi, aga mitte varem. Lisaks kinnitas tunnistaja, et müük toimus suvel (KoTo I kd, tl 94 pöördel). Isegi kui inimesed ei mäleta täpset müügikuupäeva, jääb neile reeglina meelde aastaaeg. Ka tehingu toimumise aastaaja suhtes on ütlused vastuolud - A. Pukhov rääkis ülekuulamisel, et nägi müügikuulutust kevade lähenedes ja soetas garaaži
  8. a kevadperioodil (TõTo III kd, tl 124), s.o ca poolteist aastat enne oma ülekuulamist. Mis puudutab Kanepi tn garaaži ostu-müügi dokumente, siis pole ei A. Pukhov ega S.T. väitnud, et tehingu kohta sõlmiti mingi eraldi leping. Nii tunnistaja kui ka süüdistatav kinnitasid, et müük toimus sularaha eest, mistõttu pole võimalik tõendada tehingut ka nt pangaülekannetega. Küll aga tutvustas prokurör S.T. ile istungil asitõendina talonge ning tunnistaja kinnitas, et andis need garaaži müümisel üle ostjale (KoTo I kd, tl 94 pöördel).
  9. Kaitsja T. Mällase arvates ei ole A. Pukhov väitnud, et käis pärast garaaživõtmete üleandmist seal vaid kaks korda. Ta väitis vaid seda, et käis Kanepi garaažis
  10. a aprilli lõpus, mitu korda ta seal kokku käis, ta ei öelnud ja seda ka ei küsitud. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub A. Pukhovi kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest siiski see, mida järeldas maakohus – nimelt rääkis A. Pukhov, et käis esimest korda garaažiboksis
  11. a aprilli lõpus. Seejärel aga pärast seda, kui V.G. temaga ühendust võttis
  12. mail 2020 (TõTo III kd, tl 125). Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus asjakohaselt süüdistatava ütluste usaldusväärsust hinnanud kõrvutades neid videosalvestisega. Natuke üle kuu kestnud varjatud jälgimisega tehti kindlaks kolm garaažikülastust (8.,
  13. ja
  14. mail 2020).
  15. T. Mällase apellatsioonis peetakse meelevaldseks väidet, et Kanepi garaaži jälgiti pikka aega (esimesed jälitusload väljastati
  16. aprillil ja
  17. mail 2020 peeti A. Pukhov juba kinni). Ringkonnakohtu hinnangul pole põhjust lugeda kohtu järeldusi meelevaldseteks – varjatud jälgimiseks annab prokuratuur loa kuni kaheks kuuks – seega võib üle kuuajast menetlustoimingut pidada pikaajaliseks. Sisulist tähendust see maakohtu poolt antud hinnang asja lahendamisel ei oma. Aeg on suhteline mõiste – näiteks on ka A. Pukhovi teine kaitsja apellatsioonis leidnud, et garaaži jälgiti pikka aega (vt apellatsiooni p 25).
  18. Kaitsja T. Mällas juhib tähelepanu sellele, et A. Pukhov pole väitnud, et lisaks temale käis garaažis keegi teine, tema väitel olid narkootikumid garaažis juba
  19. a veebruaris, mil ta sai V.G. ilt ühe paari võtmeid tagasi. Ringkonnakohtu hinnangul pole asja lahendamise seisukohast oluline, kas A. Pukhov ülekuulamisel väitis, et peale tema käis veel keegi garaažis. Arvestades, et menetlejatel oli kohtu luba varjatud sisenemiseks garaažiboksi ning muid isikuid peale A. Pukhovi varjatud jälgimise perioodil ei tuvastatud – saab kogutud tõendeid arvestades tuvastatuks lugeda, et 2020 a. kevadel külastasid garaaži peale süüdistatava vaid menetlejad. 14
(23)
  1. Kaitsja T. Mällas ei ole rahul sellega, et süüdistatava ütlustes vastuolu tuvastamisel tugines kohus Kanepi garaažide
  2. mai
  3. a läbiotsimise protokollis A. Pukhovi poolt politseinikele avaldatule. Menetleja pidanuks A. Pukhovile selgitama tema õigusi, mida aga läbiotsimisprotokollist nähtavalt ei tehtud. KrMS § 92 lg 1 aga ei võimalda läbiotsimisprotokolli ütlusi kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus arvestas õigesti A. Pukhovi ütluste usaldusväärsuse hindamisel seda, mida ta rääkis vahetult läbiotsimise juures viibides. Kadastiku garaaži läbiotsimisel toimetati korrektselt. Kahtlustatavale selgitati kahtlustatavana kinnipidamisel kell 13.51 tema emakeeles kinnipidamise põhjusi, tema õigusi ning KrMS § 351 kohaselt õiguste deklaratsiooni (TõTo I kd, tl 117-119). Seega mõni tund enne läbiotsimist selgitati talle õigust ütlusi mitte anda. Kohtukolleegium nõustub eelmisel korral asja arutanud kohtukoosseisu arvamusega, et isegi kui isik menetlejale ütleb, et ei vasta küsimustele, ei tähenda see, et menetleja ei võiks midagi küsida. Keelatud oleks menetlustoimingule allutatud isiku nn pinnimine, mida käesolevas asjas ei toimunud. KrMS § 92 lg 1 p 3 viitab läbiotsimise käigu kirjeldamisele. Selle osaks võib olla ka kellegi poolt läbiotsimisel menetlejale avaldatu.
  4. Kaitsja T. Mällase arvates jääb mõne tõendiga seoses ebaselgeks, millest kohus leidis viiteid konspiratiivsele tegevusele. Ringkonnakohtule ei jäänud arusaamatuks, mida pidas kohus silmas süüdistatava konspiratiivsest käitumisest rääkides: nii on otsuse leheküljel 15-16 ja 25 kohus kirjeldanud
  5. mai
  6. a jälitustoimingu protokollis jäädvustatud käitumist: käte kinnastamise garaažiukse avamisel, tabalukkude ja lävepaku uurimine, ümbruskonna jälgimine, oksa või lehe asetamine ülemise tabaluku vahele. Samuti viitab A. Pukhovi konspiratiivsele käitumisele telefoni koju jätmine, autode vahetamine, krüpteeritud suhtlusrakenduse kasutamine ja Madalmaade kõnekaardi kasutamine
  7. Lisaks sellele hindas kohus A. Pukhovi ütlusi elulise usutavuse aspektist. Kohus pidas vähetõenäoliseks, et süüdistatav esimesel päeval peale tutvumist sai Sankt-Peterburi linnas praktiliselt võõralt inimeselt, V.G. ilt, 1000 eurot garaaži ostmiseks, ei täpsustanud, mis koguses ja mis tablette tema garaažis hoitakse ning et hoiustamise eest makstavast rahast juttu ei tehtud. Seejärel aga nõustus toimetama võõra isiku umbmäärase lubaduse peale „saada rahalist ergutust“ (TõTo III kd, tl 126) suures koguses narkootikume etteantud kohta. Ringkonnakohus möönab, et mida suurem on risk raske kriminaalkaristuse eest, seda suurem peaks olema isiku huvi enda saatuse kaalulepaneku eest väärilist tasu saada või vähemasti mitte alluda vaikimisi igale nõudmisele. Seetõttu tundub eriti ebausutav, et
  8. mail 2020 võttis A. Pukhov Kanepi garaažist 5000 MDMA-tabletti pelgalt V.G. ilt
  9. mail 2020 väidetavalt saadud SMS-i ajel. A. Pukhovi kohtueelses menetluses antud ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise väga väikene tõenäosus on argument ütluste ebausaldusväärseks pidamise kasuks. Kaitsja S. Erro arvates kinnitab A. Pukhovi ütlusi ka
  10. mai
  11. a läbiotsimisprotokoll, sest garaažist leitigi keelatud tablette ja kanistrid keemilise ainega. Ringkonnakohtu hinnangul ei näita taoline kokkulangevus ütluste usaldusväärsust, sest teadmist keelatud ainete kohta omaks isik ka siis, kui ta need ise sinna tõi.
  12. Kaitsjad heidavad apellatsioonides ette, et kohtueelsel uurimisel jäeti välja selgitamata, kas V.G. i oleks võimalik küsitleda (kuigi A. Pukhov mainis teda juba
  13. mai
  14. a ülekuulamisel) või vähemasti kontrollida piiriületusi kajastavate andmebaaside abil seda, kas V.G. Eestisse tuli. Ringkonnakohus leiab, et rikutud ei ole KrMS § 211 lg-s 2 toodud põhimõtet: selgitada välja süüdistatavat õigustavad asjaolud. Sellest sätte mõtteks on, et kui uurimistoimingu tulemusena on saadud süüdistatavat ilmselgelt õigustavat teavet, tuleb see ka uurimistoimingu protokollis jäädvustada ja kriminaaltoimikusse lisada, sõltumata sellest, kas prokurör soovib lisada seda tõendit süüdistusaktile või mitte. 15
(23)Käsilolevas kriminaalasjas on end õigustavale teabele osutanud süüdistatav kahtlustatavana ülekuulamisel. Küll aga ei ole aktiivsele kaitsele asunud A. Pukhov loonud süüdistusfunktsiooni kandjatele reaalseid võimalusi oma väidete kontrollimiseks. Kahtlustatavana ülekuulamisel antud andmed isiku tuvastamiseks olid äärmiselt napid – A. Pukhov avaldas vaid V.G. i nime ja elukoha linna täpsusega. Tema antud isikukirjeldus võiks vastata ükskõik millise keskmise mehe omale (u 185 cm pikk, kõhna kehaehitusega, heleruugete juustega, TõTo III kd, tl 124). A. Pukhov ei teadnud V.G. i elukohta, sünniaega ega kontaktandmeid, mille järgi oleks menetleja saanud temaga ühendust võtta. Sellises olukorras oleks päringu tegemine Vene Föderatsioonile andmete puudulikkuse tõttu perspektiivitu. Juba ainuüksi V.G. i elukohalinnas Sankt-Peterburis, elab üle 4,7 miljoni inimese, kindlasti on Venemaa suuruses riigis aga mitmeid samanimelisi isikuid. Kohtukolleegiumi arvates ei oleks ka pelk päring piiriületust kajastavatesse andmebaasidesse loonud süüdistatavat õigustavat tõendit. Isegi kui V.G. i nimeline isik Eesti riigipiiri ka ületas, ei saaks sellest ometi järeldada, et tema kaudu narkootikumid Kanepi garaaži jõudsid.
  1. Kaitsja S. Erro on samuti apellatsiooni p-s 36 viidanud sellele, et A. Pukhovi kaitseversiooni ei ole kontrollitud ja tsiteerib kaitsja A. Lubergi kaitseakti seisukohta. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt KrMS §-s 14 sätestatud võistlevuse põhimõttest otsustavad kohtumenetluse pooled ise, milliseid tõendeid nad kohtule esitavad. Kohus omakorda peab KrMS § 60 lg-st 2 tulenevalt kujundama veendumuse, kas tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad, uuritud tõendite põhjal. Kaitsjal on vastavalt KrMS §-le 225 õigus taotleda tõendite kogumist juba enne kriminaalasja kohtusse saatmist, samuti on pooltel õigus taotleda täiendavate tõendite kogumist kohtuliku uurimise ajal. Antud kriminaalasjas on A. Pukhovi kaitseülesandeid täitnud A. Luberg küll kaitseaktis (KoTo I kd, tl 29) viidanud sellele, et on võtnud tarvitusele abinõud hankida ja esitada omapoolsed tõendid, sh Venemaalt ning soovib õnnestumise korral need tõendid esimesel võimalusel esitada või pöördub abi saamiseks maakohtu poole, ent antud kriminaalasjas ei ole A. Pukhovi kaitsjad seda teinud. Olukorras, kus süüdistatav ega kaitsja ei taotlenud täiendavate tõendite kogumist, tuli kohtul hinnata süüdistust olemasolevate tõendite pinnalt. Kohtu järeldusi ei saa mõjutada väide, et on olemas veel mingid tõendid, mille kogumist ei ole kohtumenetluse pooled taotlenud.
  2. S. Erro heitis menetlejale ette A. Pukhovi ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärgil musta kilekoti sisu välja selgitamata jätmist, mille A. Pukhov viskas
  3. mail 2020 Kangelaste 45 juures asuvasse prügikasti. Ringkonnakohtu hinnangul oli koti sisu uurimata jäämise põhjus selles, et menetlejad nägid kaamerasalvestust (TõTo II kd, tl 142–147) koti prügikasti viskamisest sellest sündmusest oluliselt hiljem – kui tuldi selle peale, et küsida välja A. Pukhovi kodumaja juurde paigaldatud turvakaamera salvestus. Niisiis oli prügikasti sisu selleks hetkeks, mil menetlejad nägid videost koti ära viskamist, hoopis teistsugune selle ajaga võrreldes, kui A. Pukhov oli just koti prügikasti visanud.
  4. Kaitsja S. Erro arvates puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, kes garaažiboksis avastatud narkootikumid omandas ja need sinna pani. Ringkonnakohtu hinnangul võib olemasolevate tõendite pinnalt inkrimineerida narkootiliste ainete omandamise A. Pukhovile ja kuna need leiti tema valdusest, omas vaid tema tegelikku võimu leitu üle.
  5. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et mingit alust A. Pukhovi ütluste usaldusväärseks lugemiseks ei esine.
  6. Jättes A. Pukhovi ütlused nende ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist välja, tuleb järgnevalt otsustada, kas kõneleda saab

§ 184lg 2 p-le 1 vastavast grupilisest teost, nagu seda leiab prokuratuur arvestades või mitte. 16

(23)
  1. Maakohtu seisukohalt näitavad kuriteo toimepanemist grupis järgmised asjaolud: teisele isikule kuuluva Chrysleri kasutamine narkootiliste ainete käitlemisel, Kanepi garaaži ostmine aastaid tagasi, mitmete mobiiltelefonide leidmine A. Pukhovi viibimiskohtades, kus ühest tuvastati Hollandi SIM-kaart (telefoni oli paigaldatud krüpteeritud SKY ECC suhtlusrakendus), erinevas valuutas leitud sularaha, ruuter jm. Ühtlasi kujunes maakohtus veendumus, et A. Pukhov oli narkolao hoidja, millele viitab Kanepi garaaži ostmine aastaid tagasi ning vastutas teiste grupiliikmete korralduste alusel uimastite hoidmise ja vajadusel nende Kanepi garaažist väljaviimise eest.
  2. Maakohtule sekundeerib prokuratuuri esindaja, kes lisaks juba I astme kohtu otsuses mainitud sõiduki kasutamise jt konspiratiivsele käitumise ja seda soodustavate esemete kasutamisele rajab teooria A. Pukhovile kui laohoidjale, kes vastavalt eeluurimisel tuvastamata isiku korraldustele pidi garaažist võtma narkootikumid ja edastama need tema teisele eeluurimisel tuvastamata isikule. Seejuures möönab riiklik süüdistaja isegi, et grupi liikmete arv pole teada – seisukoha kohaselt tegutses A. Pukhoviga ühiselt ja kooskõlastatult vähemalt 1 grupiliige. Samas, arvestades nii suurt narkootilise aine kogust, tegelevad selle käitlemisega, arvestades kriminoloogilisi kogemusi, tavaliselt 2-8 inimesest koosnevad grupid.
  3. Juba eelnev arutluskäik näitab, et küsimus grupiliikmete võimalikust arvust varieerub menetluse kestel – kui süüdistusaktis heidetakse A. Pukhovile ette tegutsemist tuvastamata isikute grupis, siis kirjalikus seisukohas möönab riiklik süüdistaja, et grupiliikmeid oli peale A. Pukhovi vähemalt 1, kohtupraktikat ja narkootilise aine suurt kogust arvestades aga kuni
  5. Nagu prokuratuuri esindaja oma kirjalikus seisukohas õigesti märkis, eeldab kaastäideviimine vähemalt kahe isiku ühist ja kooskõlastatud süüteo toimepanemist – st tuvastada tuleb, et iga kaastäideviija valitseks tegu ja eeldaks, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Edasiselt leiab riiklik süüdistaja sedagi, et isegi kui grupi üks liige on jäänud kohtueelsel menetlusel tuvastamata, tuleb ka tema suhtes süüdistuses ja süüdimõistvas otsuses näidata ja teha kindlaks need faktilised asjaolud, mis võimaldavad rääkida kaastäideviimise objektiivsete ja subjektiivsete eelduste täidetusest.
  6. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole praeguses olukorras vaatamata prokuratuuri poolt välja pakutud suurele mänguruumile ka dokumentaalsete tõendite abil võimalik tõsiselt võetavate kahtlusteta omistada A. Pukhovile tegutsemist grupis. Maakohuski ei toonud ülejäänud grupiliikmete kohta midagi konkreetset välja ega tuvastanud nende rolli grupilises tegevuses.
  7. Ringkonnakohus nõustub asja eelmisel korral läbi vaadanud kolleegidega selles, et aastatetagune garaaži ostmine ei näita uimastite käitlemist grupis, sest keegi võib ka enda jaoks illegaalse tegevusega tegutsemise tarbeks selle hankida. Ka narkootikumide ära viimine garaažist ei viita grupilisusele, kuivõrd uimasteid üksi käitlev inimene võib need samuti ühest kohast teise viia. Niisamuti ei näita teisele isikule kuuluva Chrysleri kasutamine
  8. mail 2020 tegutsemist grupis. Kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud, kellele kõnesolev Chrysler kuulus, millisel õiguslikul alusel A. Pukhov seda kasutas ning kas selle omanik oli teadlik, et tema sõidukiga veetakse narkootikume. Seega erinevalt prokurörist, leiab ringkonnakohus, et teise isiku auto kasutamisele võib olla ka muid loogilisi põhjendusi kui grupiviisiline tegutsemine. Ka sõiduki võtme hoidmine enda valduses seletab loogiliselt vaid põhjust omada sõidukile ligipääsu, ent mitte asjaolu, et süüdistatav ei tahtnud selle omanikuga kohtuda. 17
(23)
  1. Samuti ei saa olemasolevate andmete pinnalt teha järeldust, et autoomanikul oli uimastite käitlemises üldse mingi roll või veelgi enam, et ta moodustas A. Pukhoviga grupi. Kaitsja T. Mällas on küll viidanud mingile muule menetlusele, kus väidetavalt räägiti selles Chrysleris narkootikumide jaoks mõeldud peidikutest – taolisele infole maakohtu otsuses aga ei tugineta.
  2. Ka mobiiltelefonide, USB-pulkade, sularaha või ruuteri olemasolu ei viita grupis tegutsemisele. Tegemist on tarbe- ja käibeesemetega, mida leidub ka narkootikume mittekäitlevate inimeste kodudes.
  3. juuli
  4. a vaatlusprotokollist selgub, et Wifi-ruuteri Huawei E5573Cs sisust ei olnud võimalik koopia tegemine, ent selles asuvast SIM-kaardist tehti koopia, nagu ka erinevate telefonide ja mälukaartide ning tervetest mälupulkade sisust (TõTo III kd, tl 12). Kriminaalasjas ei esitatud kohtule tõendeid, et nimetatud andmekandjatelt oleks leitud narkootikumide (grupiviisilisele)käitlemisele viitavat teavet. Teada pole seegi, millal telefone viimati üldse kasutati. Telefoni, kust leiti Hollandi SIM-kaart ja krüpteeritud suhtlusrakendus, kasutamine võib viidata konspireeritud tegevusele ning selliste telefonide kasutamine on sageli omane uimasteid käitlevatele isikutele. Küll aga nõustuvad allakirjutanud eelmise kohtukoosseisu põhistustega, et suhtluskanalite kasutamine uimasteid käideldes ei tähenda automaatselt seda, et tegemist on juriidilises mõttes grupilise tegevusega. Nimelt võis A. Pukhov nende konspiratiivkanalite abil suhelda oma klientidega, et leppida kokku uimastite müümisega seonduvat – uimastite müüja ja ostja ei moodusta uimasteid käitlevat gruppi, st nad pole käitlemise kaastäideviijad, sest ostu-müügi puhul on mitme inimese osalus möödapääsmatu (nii sisuliselt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-38-11, p 22). Tegelikkuses ei ole ka sellelt krüpteeritud andmekandjalt rohkem kriminaalmenetluses tähtsust omavat infot kätte saadud. Riiklik süüdistaja möönis, et suhtluse sisu jäi menetlejatele kättesaamatuks (KoTo I kd, tl 83). Seega ei saa ka väita, et konspiratiivtelefoni kasutas A. Pukhov teis(t)e grupiliikmetega suhtlemiseks. Millegagi ei ole ümber lükatud kahtlus, et võib-olla kasutas A. Pukhov telefoni selleks, et hoopis ise narkootilise aine ostja(te)ga kokkuleppe sõlmida.
  5. Süüdistuse kohaselt heidetakse narkootikumide omandamist ette A. Pukhovile endale. Maakohus tuvastas, et süüdistatava garaaži jälgiti pikka aega ja mitte keegi peale A. Pukhovi garaaži ei kasutanud, ei tunginud sellesse ega ladustanud sinna asju. Järelikult omandas süüdistatav ise narkootikumid ja paigutas garaaži peidikusse. Kohtukolleegiumi arvates ei luba olemasolev tõendikogum suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust väita, et A. Pukhov tegutses eeluurimisel tuvastamata jäänud isiku(te)ga sõlmitud kokkuleppel ja täitis laohoidja rolli ning viis narkootikumid garaažist välja kellegi teise instruktsioone järgides. Võib nõustuda kaitsja S. Erroga, et maakohus ei ole veenvalt kujundanud seisukohta A. Pukhovi väidetava rolli kohta kuriteo toimepanemisel. Seetõttu muudab ringkonnakohus maakohtu põhjendusi, jättes sellest välja põhjendused, mille kohaselt pani A. Pukhov talle ette heidetud teo toime grupis. Maakohus tuvastas, et A. Pukhov käitles narkootilisi aineid suures koguses. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb lugeda tuvastatuks, et A. Pukhov täitis

§ 184lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu.

134. Järgnevalt tulebki vaagida, kas süüdistataval oli suure varalise kasu saamise eesmärk.

§ 184

lg 21 eeldab lisaks tahtlusele

§ 184

lg 1 või lg 2 koosseisupäraste tegude suhtes ka kavatsetust (§ 16 lg 2) suure varalise kasu saamise suhtes. 135.

§ 184

lg 21 objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste täitmisest saab rääkida vaid juhul, kui toimepanija taotleb narkoainet käideldes isiklikult varalist kasu

§ 121

p-s 2 sätestatud summat ületavas määras (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus nr 1-19-7453/106, p 50). Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvalt põhjendatud järeldusega, mille kohaselt käitles A. Pukhov narkootilist ainet varalise kasu saamise eesmärgil. 18

(23)
  1. Kaitsja T. Mällase arvates ei ole tõendatud, et A. Pukhov andis uimasteid edasi. Ei kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et
  2. mail 2020 võttis A. Pukhov midagi Kanepi garaažist kaasa ega
  3. mail juhtunu ei tõenda edasiandmist. Politsei läks Kanepi garaaži alles
  4. mail
  5. Seetõttu ei ole võimalik öelda, mis oli seal garaažis enne seda kuupäeva, mh
  6. mail
  8. Ringkonnakohtu hinnangul on väide, mille kohaselt ei pruukinud enne
  9. maid
  10. a või sel päeval Kanepi garaažis narkootikume olla, otseses vastuolus süüdistatava enda kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille tõeväärtuses püüavad kaitsjad ringkonnakohutki veenda. Kui aga soostuda kaitsja T. Mällasega selles, et enne
  11. maid
  12. narkootikume Kanepi garaažis polnud, sai need sinna enne
  13. maid toimetada vaid A. Pukhov ise, sest kedagi teist hoone juures varjatud jälgimise käigus toimetamas ei tuvastatud ning garaaži otsene valdus (sh võtmed) olid süüdlase käes.
  14. augusti
  15. a jälitustoimingu protokollile lisatud videosalvestiselt on näha, kuidas
  16. mail
  17. a sõidab A. Pukhov autoga Kanepi tn garaaži juurde, jälgib ümbruskonda ja vaatab ümberringi ning tagurdab siis täpselt garaaži ette, avab auto tagaluugi ja võtab midagi pagasiruumist või paneb sinna.
  18. mail 2020 aga avastati garaažist vaid uimastid. Seetõttu pole alust arvata, et
  19. mail 2020 erines garaaži sisustus
  20. mai 2020 olukorrast, mil teostati varjatud sisenemine garaaži ning jäädvustati kanalis olevast peidikust 25 kilepakendit tablettidega ja 15 kanistrit vedelikuga. Ringkonnakohtu hinnangul pole seega kahtlust, et A. Pukhov toimetas
  21. mail 2020 auto tagaluugi juures narkootikumidega: ta kas tõi garaaži narkootikume juurde või viis osa neist sealt minema (või tegi nii üht kui teist). Seejärel ilmus A. Pukhov garaaži juurde taas
  22. mail
  23. Taas viitab A. Pukhovi käitumine ettevaatusele – pannes enne lukkude avamist kätte kindad, jälgib ta ümbruskonda, viibib mõned minutid garaažis ning lukustab siis tabalukud, asetades ülemise tabaluku vahele põõsast oksa või lehe ning lahkub. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nende tõendite (videosalvestiste) pinnalt võimalik tõsikindlalt väita, et A. Pukhov võttis garaažist narkootikume, et neid kellelegi edasi anda. Küll aga on võimalik nende tõendite pinnalt tõsikindlalt väita asjaolu, mida kaitsja S. Erro arvates ei esinenud (st et S. Pukhov valdas, hoidis ja tegeles narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega).
  24. Kriminaalasjas on tuvastatud, et A. Pukhov
  25. mail 2020 kell 10:32 oma Hyundaiga selle garaaži lähedal oleva Kanepi 11 maja juurde. Seejärel võttis A. Pukhov sõiduki pagasiruumist seljakoti ja läks jalgsi Kanepi garaaži juurde. Seal garaažis võttis ta peidikust paki (koti), milles oli 5000 kollast MDMA tabletti logoga „Lipton“, pani need seljakotti ning suundus tagasi Hyundai juurde. Siis sõitis A. Pukhov läheduses paiknenud teise, Kadastiku 3 asunud garaaži juurde. Sinna jõudnuna võttis A. Pukhov tabletikoti seljakotist välja ja pani tabletikoti Hyundai pagasiruumi. Samal päeval kell 13:51 pidasid politseinikud A. Pukhovi kinni. Enne kinnipidamist oli A. Pukhov jõudnud pakist vabaneda, visates selle prügikonteinerisse. Ringkonnakohtu hinnangul on õige kaitsja väide, et ka
  26. mai 2020 episood ei tõenda uimastite edasiandmist - A. Pukhov küll võttis Kanepi garaažist uimasteid, ent vabanes ta neist enda kinnitusel, sest avastas enne garaažist ära minemist kaamera.
  27. Kolleegiumi arvates ei tähenda siiski asjaolu, et A. Pukhovi poolt narkootiliste ainete edasiandmist pole võimalik tõsikindlalt tuvastada, et süüdlase eesmärgiks poleks olnud uimasteid garaažist kaasa võttes need edasise realiseerimise eesmärgil mõnele inimesele edasi anda. Vastasel juhul jääb arusaamatuks, miks võttis A. Pukhov
  28. mai
  29. a Kanepi tn garaažist kaasa 5000 kollast MDMA tabletti logoga „Lipton“ ning vedas neid. Lisaks näitab suure varalise kasu saamise eesmärki kogu A. Pukhovi tegevus – nimelt tuvastas maakohus, et leitud narkootikumidega saanuks joovastada üle poole Eesti elanikest, A. Pukhov käitumist iseloomustas konspiratiivsus: A. Pukhovi varast ning tegevusest ei olnud teadlik ka tema abikaasa. 19
(23)
  1. Üldjuhul ei ole eluliselt usutav, et narkootilist ainet, mille kogusest piisaks narkojoobe tekitamiseks sadadele tuhandetele inimestele, omandatakse enda tarbeks või varalist kasu taotlemata. Ka praegusel juhul on maakohus õigesti märkinud, et A. Puhkovi valduses oli IdaVirumaa ja isegi Eesti mõistes enneolematult suure koguse narkootiliste ainetega – ainuüksi garaažist leiti ja võeti ära 24 pakendit MDMA-d, kus iga pakk sisaldas ca 5000 tabletti ning lisaks vedelat amfetamiini, millest on võimalik valmistada amfetamiini ning kristalset MDMA-d. Ekspertiisi kohaselt oleks leitud ja ära võetud narkootilise aine kogusest piisanud narkojoobe tekitamiseks ca 635 186 inimesele.
  2. Maakohus tuvastas, et narkootilist ainet käideldes taotleti varalist kasu 40 000 eurot ületavas summas. Kümnele inimesele tekitab joobe 0,75–2 grammi MDMA-d. Niisiis sai Kanepi garaažist leitud 22 182,86 grammiga tekitada joobe 110 914–295 771 inimesele. Amfetamiini läheb kümnele inimesele joobe tekitamiseks tarvis 1,3 grammi. Seega oleks Kanepi garaažist leitud 44 124 grammi amfetamiiniga võinud joovastada 339 415 inimest.
  3. Lisaks nähtub kogutud tõenditest, et A. Pukhov panustas ettevõtmisesse oma hea palgaga igapäevatöö kõrvalt aega ning raha (nt soetas garaaži ja oma tegevuse konspireerimiseks mõeldud vahendeid (krüpteeritud telefon (Google Pixel 3a), Madalmaade kõnekaart). Seegi näitab, et tal oli kriminaaltulu teenimise eesmärk. Arvestades narkootilise aine pakendamise viisi, kavatses A. Pukhov seda realiseerida korraga suuremas koguses. Pidades silmas, et lõviosa narkootilisest ainest jäi garaaži järgmist korda ootama, kavatses süüdistatav narkootiliste ainete käitlemist edaspidigi jätkata. Lisaks ära leitud ja ära võetud müügivalmis tablettidele, leiti garaažist ka vedelikuga kanistrid, millest oleks tulevikus saanud valmistada amfetamiini sisaldavat pulbrit. Veel ei saa jätta tähelepanuta, et sedavõrd suure koguse narkootiliste ainete käitlemisega võttis süüdistatav erakordselt suure riski – arvestades A.P. ütlusi, oli süüdistataval juriidiline haridus, mistõttu talle oli kahtlemata teada, et karistusena võib sellise teo eest mõista kuni eluaegse vangistuse. Perre olid sündimas kaksikud. Kuriteo toimepanemise ajastus annab lisaargumendi pidada A. Pukhovi tegevuse eesmärgiks suure varalise kasu teenimist. Olukorras, kus isiku jaoks on palju kaalul (eluaegne vangistus, laste sünni ja kasvamise mittenägemine), oleks eluliselt mitteusutav enda ja teiste eluga niimoodi riskida.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus narkootilise aine koguse kindlakstegemise järel õigesti tuvastanud narkootilise aine hinna toetudes päringu vastusele ning arvutanud selle alusel turuväärtuse. Seejärel on maakohus arvanud maha kulu, mida toimepanija kuriteokoosseisus nimetatud kasu saamiseks vältimatult kandma peab. Kokkuvõtvalt jõudis maakohus õigele järeldusele, et A. Pukhov käitles narkootilisi aineid enam kui 40 000 euro eest.
  5. Kaitsjate argumendid seoses A. Pukhovile mõistatava karistusega seonduvad teo ümberkvalifitseerimisega. Taotletakse karistuse vähendamist. S. Erro taotleb karistuse mõistmist tingimisi.
  6. Ringkonnakohus leidis sarnaselt maakohtuga, et tegu on õigesti kvalifitseeritud, seega tuleb lähtuda

§ 184lg 21 karistusraamidest.

Kohtukolleegium peab A. Puhkovi süüd kahtlemata suureks eelkõige käideldud narkootikumide hulka arvestades ning leiab, et see asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras. Samas tuleb silmas pidada, et väga suur osa A. Pukhovi valduses olnud narkootilisest ainest ringlusesse ei jõudnud, st suur rahvatervisevastane kahju jäi saabumata. Osa amfetamiinist oli vedelal kujul, mistõttu oleks selle müügikõlblikuks saamiseks pidanud sooritama lisategevusi. Samuti ei leidnud tuvastamist süüdistuse see osa, mis käsitles süüteo toimepanemist grupis ning korduvat edasitoimetamist. 20

(23)146. Karistust kergendava asjaoluna ei arvesta ringkonnakohus kahetsust. Kaitsja T. Mällas peab äärmiselt küüniliseks, et olukorras, kus süüdistataval on õigus keelduda ütluste andmisest, ei pidanud kohus põhjendatuks rääkida kahetsusest. Ringkonnakohus märgib, et A. Pukhov küll tunnistas end osaliselt süüdi kohtueelses menetluses, ent keeldus kohtus ütluste andmisest. Õiguskirjanduses on leitud, et puhtsüdamliku kahetsuse arvestamisel kergendava asjaoluna ei ole tegemist hinnanguga süüdistatava käitumisele menetluse üksikutes etappides, vaid kohtu hinnanguga süüdistatava suhtumisele süüteosse ning selle avaldumisele just karistuse mõistmise etapil. Puhtsüdamliku kahetsuse eelduseks on kolm tingimust: a) süüdistatav võtab talle omistatava süüteo omaks; b) kahetseb seda siiralt; c) teeb seda kohtus (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2021:228-229). Süü tunnistamine ilmselgete tuvastamiseseme asjaolude omaksvõtu näol, kui süütegu on tuvastatud esmajoones eeluurimise käigus kogutud muude tõendite abil, ei anna alust rääkida kergendavast asjaolust

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Kuigi ülekuulamisel võttis A. Pukhov üht-teist omaks, võttis ta omaks vaid selle, mis oli niigi selge – ülejäänud osas aga valetas. A. Pukhovi ütluste ebausaldusväärseks lugemine näitab, et ta toimunus oma teosüüd vähendab, mis omakorda seab kahtluse alla tema kahetsuse siiruse. 147. Kaitsja T. Mällas leiab, et A. Pukhovile mõistetud karistus on kohtupraktikat arvestades liialt range. Kohtukolleegium peab iseenesest oluliseks kohtuotsuse aktsepteeritavuse elemendiks selle ettearvatavust, mis tugineb sellele, et ühetaolisi juhtumeid lahendatakse sarnaselt. Küll aga oleks meelevaldne järeldada, et teises asjas mõistetud lühike vangistus tingiks selle, et tulevikus peaks kõiki otsustusi tegema seda lahendit järgivalt. Sellisel juhul tekiks ju ka vastupidine olukord, kus kohtu määratud väga range karistus peaks samuti tulevikus mõistetavate karistuste mõõdupuuks olema. Selline pole aga seadusandja tahe – nimelt on õiglane karistus, mille minetused vastavad süüdlase tehtud ebaõiglusele ja tema süü suurusele. Karistust mõistes lähtutakse seega karistusseaduses (

§ 56

) sätestatud kriteeriumidest.

§ 184

lg 21 sanktsiooni karistusraam on suur: ulatudes 6 aastast 20-aastani või eluaegse vangistuseni.

  1. Kaitsja T. Mällas märgib, et kuna A. Pukhov ei pannud kuritegu toime varalise seisu parandamiseks, puudub tal ka tulevikus vaja kuritegusid sooritada. Kohtukolleegium leiab, et selline apellatsiooniväide on otseses vastuolus maakohtu poolt tuvastatuga. Ka A. Pukhov kinnitas ringkonnakohtule lähetatud kirjalikus seisukohas, et seaduse rikkumise põhjuseks oli tahe saada kiiret kasu ja raha.
  2. Karistus peab olema õigustatud süüdlase poolt sellisena mitte ainult reaalselt tajutav, vaid ka emotsionaalselt läbielatav, tema tundeid, püüdlusi tabav ning neid ka positiivses suunas mõjutav. Selles kontekstis on oluline, et A. Pukhovit ei ole varem karistatud. Varem karistamata isikute karistustundlikkust peetakse retsidivistide omast suuremaks. Ka A. Pukhovi kirjalik seisukoht veenab selles, et ta elab emotsionaalselt üle oma perele tekitatud kahju, isiklikus elus toimuvast ilmajäämine on talle rängalt mõjunud ning vangistuses viibitud aja jooksul on oma tegude tagajärgedest juba teatud mõistmistele jõudnud.
  3. Karistuse riiklik külg, mis on vajalik õiguskorra ja ühiskonnaelu aluste kindlustamiseks, ei anna samuti alust karistuse mõistmiseks maksimummääras. Riikliku süüdistaja arvates peaks riik A. Pukhovile määratava sanktsiooni ülemmäära juurde jääva karistusega näitama, et ei tolereeri narkoäri. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud A. Pukhovi karistamine sanktsiooni ülemmäära jääva karistusega negatiivse preventsiooni eesmärgil – s.o tema karistamisega selleks, et teistele isikutele hirmutavat toimet avaldada. Mõistes isikule sanktsiooni nii ülemmäära jääva karistuse kui ka lisakaristuse, ületaks A. Pukhovi karistus ilmselgelt tema süü suurust ega oleks kooskõlas karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega. 21

(23)
  1. Seoses süüdistuse mahu vähenemise ja eri- ning üldpreventiivsete eesmärkidega ning arvestades ka A. Pukhovile mõistetavat lisakaristust, peab kriminaalkolleegium võimalikuks piirduda sanktsiooni keskmisesse määra jääva sanktsiooniga ja mõistab A. Pukhovile karistuseks 13 aastat vangistust.
  2. Ringkonnakohus nõustub kaitsja T. Mällasega selles, et praegu oleks pidanud väljasaatmist analüüsima mitte

§ 54

lg 1, vaid

§ 54lg 4 ls 1 alusel, sest A.

Pukhovi abikaasa A. Puhhova on Eesti kodanik.

§ 54

lg 4 ls 1 võimaldab välja saata niisuguse inimese, kellest lähtub oluline oht avalikule korrale või oht riigi julgeolekule.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul lähtub A. Pukhovist oluline oht Eesti avalikule korrale. Suure tõenäosusega võib A. Pukhovit uute kuritegude toimepanemisele tõugata ka ära võetud narkootilise aine koguse realiseerimata jäämisega tekkinud kahju. A. Pukhovilt ära võetud narkootilise aine hankimine eeldab arvestatavat sissetulekut, mida süüdistataval kogutud tõendeid arvestades pole. Ilmselgelt pidi A. Pukhov kasutama muid sidemeid ja raha narkootilise aine hankimiseks või sai ta need realiseerimiseks tasuta. Mõlemal juhul on keegi kandnud kahju. Kuritegelikud sidemed ei katke ja esineb oht, et A. Pukhov hakkab ise otsima võimalusi (uusi kuritegusid toime pannes), et korvata tekkinud kahjusid või on ta selleks sunnitud. Seega esineb oht, et A. Pukhov hakkab toime panema rahvatervisevastaseid kuritegusid ning arvestades temalt ära võetud narkootilise aine koguseid ja kuriteo toimepanemiseks ette võetud abinõusid, on see oht Eesti avalikule korrale oluline. Ohtu ei välista ka töökoht, kuivõrd raske rahvatervisevastase kuriteo pani A. Pukhov toime hea töökoha kõrvalt. A. Pukhov asuks elama oma kodakondsusjärgsesse riiki. Ta on sellega ka tihedalt seotud, sest käis aasta-paari jooksul kümneid kordi Venemaal, tema emakeeleks on vene keel, mistõttu ei tohiks tal olla raskusi enda arusaadavaks tegemise ega töökoha leidmisega. Kõrvutades A. Pukhovi poolt kahjustatud õigushüvesid tema ja tema lähedaste õiguste riivega, ei kaalu need üles määratlemata hulga inimeste elu ja tervist, mille kaitse eesmärgil on kohtukolleegiumi arvates on 10-aastane sissesõidukeeld kooskõlas nii süüdistatava süü suuruse kui ka üldpreventiivsete eesmärkidega.
  2. S. Erro palub jätta DNA ekspertiisiaktiga nr 20E-GE0519 seotud kulud riigi kanda esitamata ühtki põhjendust, miks peaks kandma kulud riik. Kuna ekspertiis tehti tõendamisvajadusest lähtuvalt ja A. Pukhov tunnistati süüdi, jääb otsustus arvata ekspertiisi tegemisega seotud kulud (912 eurot) menetluskulude hulka ja mõista see summa süüdistatavalt välja, muutmata.
  3. Kokkuvõtvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-dest 3, 4, § 338 p-dest 3,4 ja § 339 lg-st 2 ja § 340 lg 2 p-st
  4. Teeb uue otsuse, millega muudab kohtuotsuse põhiosa, jättes sellest välja põhjendused, mille kohaselt pani A. Pukhov teo toime grupis ning andis korduvalt narkootikume edasi, pannes neid erinevatesse tuvastamata kohtadesse Narvas, selle lähiümbruses ja mujal Eestis, ja asendab need käesoleva otsuse põhjendustega. Samuti mõistab süüdistatavale kergema karistuse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
  5. Lisaks on S. Erro esitanud taotluse hüvitada talle A. Pukhovile apellatsioonimenetluses antud õigusabi eest välja 1500 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Spetsifikatsiooni kohaselt tutvus S. Erro 5 tundi maakohtu otsusega ning koosas 10 tundi apellatsiooni. Tema tunnihinnaks on 100 eurot, ning käibemaksu hüvitamist ei taotle. Ringkonnakohtu arvates on kaitsjatasu põhjendatud vaid osaliselt. Arvestades, et kaitsja väited ei ole kohati asjakohased ja arusaadavad (vt ringkonnakohtu
  6. veebruari
  7. a otsuse p 141 toodud põhjendused) ning on osaliselt sootuks põhjendamata (nt ekspertiisikulude osas), nõustuvad allakirjutanud eelmise kohtukoosseisu põhjendustega ning leiavad, et menetluskulu hulka tuleb arvata 400 eurot. 22

(23)
  1. Vandeadvokaat T. Mällase taotluse kohaselt osutas ta A. Pukhovile apellatsioonimenetluses õigusabi 1000 euro eest, millele lisandub käibemaks. Kaitsja koostas apellatsiooni kavandi, pidas nõu kaitsealusega ja täiendas kavandit 8 tundi. Taotletavad summad on kohtukolleegiumi hinnangul mõistliku suurusega ja tehtud kaitsetoimingud vajalikud. KrMS § 175 lg 2 kohaselt arvatakse olukorras, kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Seetõttu ei arva ringkonnakohus kogu taotletavat summat menetluskulude hulka. Vandeadvokaat T. Mällase ja S. Erro apellatsioonide väited kattuvad osaliselt. Ringkonnakohus määrab T. Mällasega seonduvalt menetluskulude hulka 1000 eurot (sh käibemaks) – tasude vähendamise juures arvestab kohus kaitseväidete kattumise ulatust ning apellatsiooni kvaliteeti.
  2. Kuna ringkonnakohus otsuse osaliselt tühistab, jäävad need kulud tulenevalt KrMS § 185 lgst 1 riigi kanda ehk riik peab A. Pukhovile hüvitama 1400 eurot apellatsioonimenetluses tekkinud kuluna. (allkirjastatud digitaalselt) 23
(23)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.