lg 2 p 2; § 424 lg 1; § 4231; § 331 järgi üldmenetluses Prokurör Raigo Aas Süüdistatav Kaitsja MAIK SUHKUR, isikukood: 38003310255; elu- või asukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas, vabaduses viibides xxx; kodakondsus: xxx; haridus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht või õppeasutus: xxx; varasemalt kriminaalkorras karistamata. Harju Maakohtu 01.08.2018.a määrusega nr 1-18-5749 lõpetati
alusel menetlus Maik Suhkru kahtlustuses
Tõkend: vahistamine alates 23.04.2021.a., kahtlustatavana kinnipidamine 01.03-02.03.2021.a, 2122.04.2021.a. Kadi Sitska 1 RESOLUTSIOON Õigeks mõista Maik Suhkur süüdistuses
MS § 301 alusel. Õigeks mõista Maik Suhkur süüdistuses
Õigeks mõista Maik Suhkur süüdistuses
Lugeda Maik Suhkur kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinnipeetuks 01.03-02.03.2021.a, s.o 2 (kaks) päeva. Harju Maakohtule ei ole süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 18 lg 1 kohast taotlust esitatud, kuid isik võib esitada selle SKHS § 21 lg 1 kohaselt otse Tallinna Ringkonnakohtule. Süüdi tunnistada Maik Suhkur
lg 2 p 2 järgi ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) aastat 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Maik Suhkru kinnipidamisest, s.o alates 21.04.2021.a. Maik Suhkru suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Maik Suhkru’lt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1635 eurot; - kaitsjatasu 1800,80 eurot; - narkootilise aine ekspertiiside kulud kogusummas 588 eurot; - joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud summas 218 eurot; - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti nr. xxx kulud summas 765 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda: - kaitsjatasu ülejäänud osas, s.o summas 900,40 eurot; - kohtutoksikoloogia ekspertiiside kulud kogusummas 285 eurot; - joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud summas 183 eurot; - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti nr xxx kulud summas 765 eurot Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 5006,80 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 417,23 eurot (sellisel juhul on viimase osamakse suurus 417,27) eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber xxx. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: 2 - narkootiline aine – gammabutürolaktooni (GBL) sisaldav vedelik kokku massiga 23,296 kilogrammi (narko), gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldav vedelik massiga 41,03 grammi (toll) ja gammabutürolaktooni (GBL) sisaldav vedelik kokku massiga 853,5 grammi (toll) (asuvad EKEI keemiaosakonnas) - konfiskeerida
lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - 18.05.2021.a kell 13:05 xxx asuvas E L OÜ-le kuuluvas laos teostatud sündmuskoha vaatlus käigus leitud ja ära võetud plekist tünn kleebistega „Gamma-Butyrolactone 200 kg“ ja „GBL: 99,8%“, mille sees on gammabutürolaktooni (GBL) sisaldav vedelik arvutusliku massiga 166,3 kilogrammi ning ekspertiisiakti nr xxx alusel 2tk 10-liitrist ja 1 tk 5-liitrine kanister koos GBLi sisaldava vedelikuga (asuvad EKEI keemiaosakonnas) – GBL konfiskeerida
lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks ning tünn ja kanistrid konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel; - plastikpudel kirjaga Aqua Senses (asub MTA asitõendite hoidlas, Lõõtsa 8, Tallinn) ning 0,5 liitrine plastikpudel etiketiga 500 ml Multi Gel Remover ja 0,25 liitrine plastikpudel etiketiga 250 ml Multi Gel Remover koos GBLi sisaldava vedelikuga (asuvad EKEI keemiaosakonnas) - GBL konfiskeerida
lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks ning pudelid konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel; - 1 tk musta värvi mobiiltelefon Samsung SM-N950F Galaxy Note 8 IMEI1:xxx ja IMEI2:xxx, mille sees 1 tk Elisa sim-kaart nr xxx ja 1 tk sim-kaart nr xxx; 1 tk musta värvi tahvelarvuti Huawei AGS2-L09 MediaPad T5 IMEI:xxx, mille sees 1 tk Huawei mälukaart 64 KB ja 1 tk NFC Telia sim-kaart nr xxx (asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6, Tallinn) – konfiskeerida
lg 1 alusel; - 21.04.2021.a kell 18:30 kahtlustatava Maik Suhkur elukohas xxx teostatud läbiotsimise käigus magamistoas olevast relvakapist rohelise kandiga mapist leitud ja ära võetud dokumendid 17-l lehel ja rõdul oleva laua pealt roosat värvi kilekaante vahelt dokumendid 16l lehel (asuvad kriminaalasja juures) – jätta kriminaalasja materjalidele; - mobiiltelefon Samsung SM-N950F Galaxy Note 8 ja tahvelarvuti Huawei AGS2-L09 MediaPad T5 koopiafailid ja fotod on jäädvustatud (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada kohtuotsuse jõustumisel; - Maik Suhkru elukohas xxx 21.04.2021.a teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud võõrkeelsed dokumendid kokku 48 leheküljel (asuvad kriminaalasja juures) – jätta kriminaalasja materjalidele. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 28.06.2022. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates 28.06.2022. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. 3 I SÜÜDISTUSE SISU Maik Suhkrut (Suhkur) süüdistatakse selles, et tema omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata kohast, ajal ja isikult suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses), s.o 41,03 grammi vedelikku, milles sisaldus 20,7 grammi narkootilist ainet GHB-d ning valdas seda kuni 29.01.2019.a, mil ta suundus Tallinna Reisisadama D terminali aadressile xxx. Maik Suhkur suunati tollikontrolli, kus nimetatud aine isiklike asjade hulgast dušigeeli pudelisse pakendatuna leiti ja ära võeti. Samuti Maik Suhkur tellis eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 03.01.2020.a Trade Chemicals Europe BV-st enda nimele ning aadressile xxx kokku 2 plastikpudelit värvusetu vedelikuga, millest ühes pudelis oli 583,2 grammi narkootilist ainet GBL ja teises pudelis 270,3 grammi narkootilist ainet GBL, olles teadlik, et GBL-i kasutatakse narkootilise joobe tekitamise eesmärgil ning GBL-ist saab valmistada narkootilist ainet GHB-d. Nimetatud narkootiline aine oli rahvusvahelise kullersaadetise läbivaatuse käigus (läbivaatuse akt nr xxx) ära võetud. Samuti Maik Suhkur käitles jätkuvalt ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL), olles teadlik, et GBL-i kasutatakse narkootilise joobe tekitamise eesmärgil ning GBL-ist saab valmistada narkootilist ainet GHB-d. Selliselt andis Maik Suhkur omandatud GBL-i ebaseaduslikult edasi narkootilise aine joobe tekitamiseks tarvitamise eesmärgil eeluurimisel tuvastamata ja tuvastatud isikutele sh V B . Nii tema tellis S OÜ nimele (reg. kood xxx, mille seaduslik esindaja ja ainusosanik on Maik Suhkur, aadressiga xxx) interneti aadressilt xxx Hiina Rahvavabariigi Ahnui provintsis asuvast keemiaettevõttest Hefei TNJ Chemical Industry Co., Ltd 30.12.2020.a (arve nr xxx) plekist tünni 200 kilogrammi (brutokaal 220
12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo s.o
Samuti tema, olles 21.04.2021.a kell 16.00 kahtlustatavana kinni peetud ja Harju Maakohtu 23.04.2021.a määrusega nr 1-21-2940 kuni kaheks kuuks vahistatud, tarvitas täpselt tuvastamata kohas ja ajal, kuid ajavahemikul 21.04.2021.a kell 16.00 kuni 30.04.2021.a kell 12.07 enne Tallinna Kinnipidamiskeskusest Tallinna Vanglasse saabumist, ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiini. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. amfetamiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega pani Maik Suhkur toime kinnipeetava poolt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise s.o.
Samuti tema juhtis tahtlikult 22.11.2020.a kella 22.10 ajal xxx asuva maja juures mootorsõidukit Mercedes Benz reg. nr xxx olles amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamisest tingitud narkootilise aine joobeseisundis Sellise tegevusega rikkus Maik Suhkur liiklusseaduse § 69 lg-t 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras / ning § 69 lg 2 p-i 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi 5 ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 / Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega pani Maik Suhkur toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o
Samuti tema, olles karistatud 02.12.2020.a liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi ja olles juhtinud 22.11.2020.a kella 22.10 ajal xxx juures juhtimisõiguseta mootorsõidukit Mercedes Benz reg nr xxx, juhtis süstemaatiliselt ja tahtlikult 01.03.2021.a alates kella 10.10-st xxx maja ees, kella 15.07 ajal Tallinnas Punase ja Pinna tn ristmikul ning kella 15.12 paiku xxx maja ees mootorsõidukit Mercedes Benz reg nr xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millest tulenevalt rikkus ta süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 /Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/. Seega pani Maik Suhkur toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt s.o
II MENETLUSE KÄIK Süüdistatava Maik Suhkru (Suhkur) seisukohad on kajastatud kohtuotsuse alajaotuses III. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle süüdistatav Maik Suhkur, tunnistajad P I, I K, V K, V B, K T, A A, T P, L V , ekspert M T . Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Prokurör loobus tunnistajate S R , R S , E V , T Õ ülekuulamisest. Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele: - ekspertiisimäärus ja 18.06.2020.a koostatud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiisiakt nr. xxx, õiend /t kd 1 lk 87-89, 90-107, 108/; - ekspertiisimäärus ja 12.03.2021.a koostatud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiisiakt nr. xxx /t kd 1 lk 109-110, 111-120, 121/; - 29.01.2019.a läbivaatuse akt nr xxx-1 koos lisadega /t kd 1 lk 122-126/; - 29.01.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, (vaadeldi Maik Suhkru valdusest leitud pudelit) /t kd 1 lk 127-132/; - 29.01.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll /t kd 1 lk 133/; - joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 148T /t kd 1 lk 134/; 6 - ekspertiisimäärus ja narkootilise aine ekspertiisiakt nr xxx, õiend /t kd 1 lk 135, 136-137, 138/; - 03.01.2020.a Maksu- ja Tolliameti läbivaatuse akt nr xxx koos fototabeliga /t kd 1 lk 139148/; - ekspertiisimäärus ja narkootilise aine ekspertiisiakt nr xxx, õiend /t kd 1 lk 149-150, 151-153, 154/; - Maik Suhkru 21.04.2021.a kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /t kd 1 lk 156-160/; - indikaatorvahendi kasutamise protokoll /t kd 1 lk 161/; - joobeseisundit puudutav dokumentatsioon xxx (terviseseisundi kirjeldamine, saatekirjad, hinnang joobele) /t kd 1 lk 162-165/; - läbiotsimismäärus ja 21.04.2021.a läbiotsimisprotokoll lisadega (xxx) /t kd 1 lk 166-169, 170246/; - ekspertiisimäärus ja narkootilise aine ekspertiisiakt nr xxx, õiend /t kd 2 lk 1, 2-3, 4-5/; - kohtutoksikoloog M T vastusel päringule /t kd 2 lk 6-9/; - sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (vaadeldud xxx asuvat GBL-i sisaldavat tünni) /t kd 2 lk 12-16/; - ekspertiisimäärus ja narkootilise aine ekspertiisiakt nr xxx, õiend /t kd 2 lk 17, 18-19, 20-21/; - asitõendi vaatlusprotokoll lisadega, CD-plaat (vaadeldud helifaile Maik Suhkru vestlustest) /t kd 2 lk 22-53, 54/; - menetleja päring, E L OÜ vastus selgitustaotlusele ja vastusena edastatud dokumendid koos nende tõlgetega /t kd 2 lk 55-56, 57-90/; - menetleja päring ja Ravimiameti 01.06.2021.a vastus koos lisadega /t kd 2 lk 91-92, 93-99/; - menetleja päring ja Terviseameti 04.06.2021.a vastus /t kd 2 lk 100-101, 102/; - joobeseisundit puudutav dokumentatsioon xxx (terviseseisundi kirjeldamine, saatekirjad, hinnang joobele) /t kd 2 lk 103-106/; - Maik Suhkru 01.03.2021.a kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /t kd 2 lk 107-109/; - asitõendi vaatlusprotokoll lisadega, DVD-R plaat (vaadeldud xxx asuva turvakaamera salvestist) /t kd 2 lk 110-112, 113/; - õiend juhiloa ja sõiduki Mercedes-Benz kohta /t kd 2 lk 114/; - terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 2/2021 /t kd 2 lk 115-116/; - bioloogilise vedeliku võtmise protokoll /t kd 2 lk 117/; - ekspertiisimäärus ja toksikoloogiaekspertiisiakt nr xxx, õiend /t kd 2 lk 118-119, 120-121, 122-123/; - ekspertiisimäärus ja arstlik toksikoloogiaekspertiisiakt nr xxx, õiend /t kd 2 lk 124-126, 127128, 129-130/; - Karistusregistri väljatrükk (Maik Suhkur) /t kd 2 lk 131-135/; - Harju Maakohtu 01.08.2018.a määrus nr. 1-18-5749 /t kd 2 lk 136-150/; - Põhja prefektuuri 02.12.2020.a otsus väärteoasjas nr 2315,20,006425 /t kd 2 lk 151/; - Maksu- ja Tolliameti väljatrükk /t kd 2 lk 152/; - Töötamise registri väljatrükk /t kd 2 lk 153-154/; - Äriregistri andmete väljatrükk /t kd 2 lk 155-156/; - Täitemenetluse registri andmete väljatrükk /t kd 2 lk 157-167/; - menetleja päring ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastus päringule /t kd 2 lk 168-169, 170-171/; - Euroopa uurimismäärus, vastus koos osalise tõlke, õiendi ja CD-R plaadiga /t kd 2 lk 172182, 183-188, 189, 190/; - Maik Suhkru varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll, DVD-R plaat /t kd 2 lk 191-223, 224/; - Karistusregistri väljatrükk (V B) /t kd 3 lk 136-141/; - elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus /t kd 3 lk 142-144/; - vahistamistaotlus /t kd 3 lk 145-148/; - Harju Maakohtu 23.04.2021.a määrus (Maik Suhkur vahistamine) /t kd 3 lk 149-152/; 7 - vahi all pidamise tähtaja pikendamise taotlus /t kd 3 lk 153-155/; - Harju Maakohtu 17.06.2021.a määrus (Maik Suhkru vahistamise pikendamine) /t kd 3 lk 156158/; - vahi all pidamise tähtaja pikendamise taotlus /t kd 3 lk 159-160/; - Harju Maakohtu 19.08.2021.a määrus (Maik Suhkru vahistamise pikendamine) /t kd 3 lk 161164/; - riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrused /t kd 3 lk 165-205/; - DNA- ja asitõendeid puudutavad dokumendid /t kd 4 lk 1-4/. - Karistusregistri väljatrükk (T P ) /t kd 4 lk 66-72/; Antud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. Kohus järgnevalt nimetab kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid ja materjale, mis ei tulene süüdistusaktist või mille osas esines pooltel vastuväiteid, või mille puhul taotleti eeluurimisel antud ütluste avaldamist. - politseimajor K P vastus päringule /t kd 2 lk 10-11/; Kaitsja märkis vastuväitena, et käesolevas asjas on aineks GBL, mitte GHB ja antud dokument ei näita kuidagi nö GBL-i turuväärtust. Kohus pidas tõendit asjakohaseks, võttis vastu ja prokurör avaldas nimetatud tõendi, kuna antud juhul oli seos kahe aine vahel ilmne (ühest toodetakse teist). Prokurör taotles lisada kriminaalasja materjalidele menetleja O K vastuse e-kirjale (seonduvalt xxx turvakaamera salvestisega). Kaitsja vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse, avaldas ning lisas kriminaalasja materjalidele prokuröri viidatud e-kirja (t kd 3 lk 135). Kaitsja taotles esitada, avaldada kirjalikest tõenditest: - Terviseameti vastus teabenõudele /t kd 4 lk 5-6/; - Ravimiameti vastus Maik Suhkru 21.06.2021.a kirjale /t kd 4 lk 7/. - sertifikaat 1005 Genesis grupinõustamise läbimise kohta /t kd 4 lk 75/. Prokurör vastu ei vaielnud, kohus võttis nimetatud kirjalikud tõendid vastu, need avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Kohtuistungil vaadeldi vahetult asitõendi vaatlusprotokolli (xxx hoone turvakaamera salvestis) lisaks olevaid videofaile. Prokurör taotles avaldada seoses vastuoludega Maik Suhkru 28.04.2020.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist lk 3, esimene lõik. Kaitsja vastu ei vaielnud. Prokurör avaldas ülekuulamise protokollist järgneva: „Mis puudutab minu valdusest leitud GHB’d, siis võin öelda, et jään 10.12.2019. a. antud ütluste juurde, kuigi ma neid eriti ei mäleta hetkel. Ma olen ka praegu sõltuvuses GHB’st. Tarvitan korraga tõesti umbes 2,5g ja kui mul on see olemas ja ma tahan korralikult välja puhata, siis pean päevas tarvitama kuskil 5 korda. GHB’d saan tavaliselt GBL’ist, keetes seda naatriumiga. Puhtal kujul GBL’i ma proovin mitte tarvitada, ikkagi tegemist happega.“ „Mis puudutab saadetist, millest leiti GBL, siis ma tellisin selle enda tarbeks“ (t kd 4 lk 35). Poolte seisukohad: 8 Prokurör kohtuvaidluste ajal loobus süüdistusest
Prokurör leidis, et Maik Suhkru süü on tõendamist leidnud
, § 424 lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör taotles Maik Suhkru süüditunnistamist
lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 10 aastat 6 kuud, samuti süüditunnistamist
lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud, samuti süüditunnistamist
järgi ja karistamist vangistusega 4 kuud.
lg 1 alusel palus mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 11 aastat vangistust, millest tuleb
lg 1 alusel maha arvata kahtlustatavana kinni peetud aeg (2 päeva), s.o 01.03-02.03.2021.a ning ärakandmata karistuse algusajaks lugeda 21.04.2021.a, mil Maik Suhkur peeti viimati kahtlustatavana kinni ning mis ajast alates viibib ta vahi all. Ka palus prokurör välja mõista sundraha 1635 eurot, narkootilise aine ekspertiisikulud kogusummas 588 eurot, joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 401 eurot, kohtupsühhiaatriakulud 1530 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsjatele makstud tasud. Riigi kanda palus jätta toksikoloogiaekspertiiside kulud summas 285 eurot, kuna need olid seotud süüdistusega
Kaitsja palus Maik Suhkru õigeksmõistmist
Seonduvalt
lg 1 märkis, et uuriniproov ja selle järgnev tegevus ei toimunud kehtiva korra kohaselt ning joovet tuvastada ei ole võimalik.
osas märkis kaitsja, et antud kvalifikatsioon ei ole tõendatud.
osas märkis, et 29.01.2019.a episood pandi toime psühhiaatrilise sundravi ajal, 01.03.2020.a saadetise puhul ei ole teada, mis eesmärgil GBL-i sooviti saada ning GBL-i omamine ei ole keelatud. 200 l tünni episoodi puhul märkis, et GBL-i soetas äriühing mitte Maik Suhkur ning antud aine käitlemine on keelatud üksnes siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. Süüdistatav end temale inkrimineeritavates tegudes süüdi ei tunnistanud. III KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: 1. Süüdistuses
järgi Prokurör kohtuvaidluste käigus loobus süüdistusest
MS §-st 301 tuleb Maik Suhkur antud süüdistuses õigeks mõista. 2. Süüdistuses
lg 1 järgi Süüdistatav end antud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja ristküsitlusel selgitas, et ei mäleta seda sündmust, kuna ei pea päevikut (t kd 4 lk 40). Kohtu jaoks on arusaamatu, mille baasil üldse väidetakse, et isik on kinni peetud sõidukiroolis 22.11.2020.a, kui kohtule ei ole esitatud sõidukijuhtimiselt kõrvaldamise kohta mitte ühtegi dokumenti, mitte ühtegi dokumenti tema peatamise kohta, millised oleksid aga ilmselgelt obligatoorsed. Kui isikul ju nagunii ei olnud ka juhtimisõigust, on selliste dokumentide puudumine eriti mõistetamatu. Ka väitis tunnistaja P I, et kohapeal kontrolliti isiku joovet, ka selle kohta pole dokumente kohtule esitatud. Süüdistatava peatamine antud ajal ei ole tõendatud ka tunnistaja P I ütlustega, kuna tunnistaja isegi ei suutnud ristküsitlusel kuupäeva nimetada, mainis vaid, et see võis olla mingi november (t kd 3 lk 82). Kuna kaitsja puudutas teist põhjust, miks isik tuleb õigeks mõista, käsitleb kohus ka seda. 9 Kaitsja leiab, et juriidiliselt korrektselt ei ole süüdistatava narkojoovet tuvastatud, rikutud on joobe tuvastamise korda, kaitsja hinnangul tuleb isik õigeks mõista. Kohus uuris joobe esinemise kohta järgmisi tõendeid: ristküsitlusel küsitleti tunnistajat P I, politseitöötajat, kelle ütlustest nähtus, et politseiametnikuna sai ta väljakutse, kuna oli nähtud narkojoobe tunnustega juhti sõidukis CLK Mercedes Benz ja roolis peeti kinni süüdistatav, ta tõmbles, oli närviline, ebaselge kõnega (t kd 3 lk 83), kohapeal kontrolliti alkoholijoovet, see oli minimaalne ja ta toimetati W haiglasse, kuid seal ei suutnud isik uriiniproovi anda ja seejärel viidi ta xxx haiglasse, kus võeti see sunniga (t kd 3 lk 85). Samuti uuris kohus W haigla tervisseisundi kirjeldamise protokolli (t kd 2 lk 103), millises väidetakse, et proovimaterjaliks võeti seal uriin ja see liigub otse EKEI-sse (t kd 1 lk 162), saatekirja joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks (t kd 1 lk 163), joobeseisundi tuvastamise saatekirja koostatud W haigla poolt (t kd 2 lk 104, 105), kus väidetakse, et proovi võtjaks on W haigla ja sellest nähtuvalt oleks nagu W haiglas ka uriiniproov suletud. Ning samuti hinnang joobe esinemise kohta (t kd 2 lk 106). Kohus nõustub kaistjaga selles, et tunnistaja P. I ütlused ei riimu kirjalike tõenditega ning tunnistaja ütlustes puudub alus kahelda, tegemist on politseiametnikuga, kes täitis tööülesandeid, ei omanud mingit vihavaenu süüdistatava osas, küll aga jääb arusaamatuks, miks uriiniproovi liikumine ei kajastu dokumentatsioonis, miks ei ole uuriniproovi võtjana kantud sisse teises haiglas xxx tänaval proovi võtmist, vaid on märgitud selleks hoopis W haigla. Kohtul puudub võimalus kontrollida, kas proovi säilitati, kas toimeti edasi kehtivate nõuete kohaselt, kuna sellekohane dokumentatsioon ei vasta tegelikkusele. 22.11.2020.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et uriiniproov võeti W Haiglas kell 22:35 ja proovi võtjaks oli J. J . Samuti nähtub saatekirjast, et tops suleti W Haiglas ja saadeti EKEI-sse J M poolt, kuigi tunnistaja kinnitab, et proov võeti ITK-s xxx tänaval, mitte W ning suleti seal ja selles pole alust kahelda. Seega, kohtul on põhjust kahelda proovi võtmise protseduuri ja proovi säilitamise edasitoimetamise korrektsuses, kuna dokumentides kajastuv ei vasta tuvastatud faktilistele tehioludele ja kohus ei saa kirjalikke tõendeid lubatavateks pidada ja neid tõendina ei arvesta, mistõttu isiku poolt narkootilise joobe olemasolu ei ole tuvastatud. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtte kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. Kõikidel eeltoodud motiividel ei ole Maik Suhkru poolt antud kuriteo toimepanemine tõendamist leidnud ning Maik Suhkur tuleb
3. Süüdistuses
järgi Süüdistatav end antud kuriteos süüdi ei tunnistanud (t kd 1 lk 59) ja selgitas, et ta kasutas millalgi sõidukit Mercedes CLK xxx (t kd 4 lk 40-41) ja seda alates novembrist 2020.a ja juhtimisõigus tal puudus, see oli 2012.a ära võetud. Teda on antud sõidukiga kinni peetud juhilubadeta, kuupäeva ta ei mäleta (t kd 4 lk 41). Teab, et covidi ajal kandis ehitusmaski ja käis sellega ringi. Prokurör leidis, et süüdistatava süü on tõendatud, kaitsja vaidles sellele vastu ja märkis, et ta ei leia süstemaatilisust ega ka tõendeid, et Maik Suhkur 01.03.2021.a sõidukit juhtis. Süüdistusest nähtuvalt on isikut varem karistatud juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest vaid ühel korral - 02.12.2020.a LS § 201 lg 1 järgi, see nähtub karistusregistri väljatrükist (t kd 2 lk 131). Rohkem ei ole isikut juhilubadeta sõiduki juhtimise eest kinni peetud, ka ei ole teda antud teo eest karistatud. 10 Prokuratuur on väga ebaõnnestunult sõnastanud süüdistuses süstemaatilisuse. On mainitud kaht erinevat kuupäeva 22.11.2020.a ja 01.03.2021.a, on mitu kellaaega. Eelnevalt leidis tõendamist, et neist 22.11.2020.a episood on tõendamata, seega ei saa sellest episoodist rääkida ja seda ka saa kasutada
Edasi on erinevaid kellaaegu nimetatud 01.03.2020.a roolis olemise osas, kuid ei ole õige sisustada süstemaatilisust sellega, et kui isik sõidab juhtimisõigusteta, siis nimetada erinevaid kellaaegu olukorras, kus teda ei ole kinni peetud. Asjaolu, et ta oli 01.03.2021.a roolis, baseerub prokuröri sõnul vaid tunnistaja ütlustel valdavalt ja ka need ei ole tõsikindlad. Kohtule esitatud ja kohtus uuritud videosalvestis oli poolik, katkes enne olulist lõiku ja seda ei taastatud. Kaitsja viitab põhjendatult sellele, et
§-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Isikule süüksarvatava teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse tegude tehiolusid (RKK 31-1-66-13, p 9) ja menetluslikult on oluline, et kõik faktilised asjaolud, millest prokuratuuri arvates järeldub juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisus, peavad olema karistusõigusliku vastutuse eeldustena süüdistuse tekstis kajastatud. Süüdistuses nimetamata vastutuse eeldustele ei saa kohus tugineda (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2012.a otsus asjas nr 3-1-1-84-12, p-d 9-11). Kohus nõustub kaitsjaga et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.oktoobri 2015 otsuse pinnalt asjas nr 3-1-1-82-15, p 8 ja viidatud määrus asjas nr 3-1-1-7515, p 7
§-s 4231 nimetatud süstemaatilisuse jaatamiseks tuleb lisaks vähemalt kolmele juhtimisõiguseta juhtimisele tuvastada ka nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama teatud sisulise süsteemi (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.aprilli 2009 otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 10 ja 20.juuni 2013 otsus asjas nr 3-1-1-66-13, p 6.1). Seda tehtud ei ole. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et konkreetseid tõendeid selle kohta, et sõiduki roolis oli sel kuupäeval, 01.03.2021.a, süüdistatav Maik Suhkur, ei ole. Nii näiteks on prokurör nimetanud süüdistusaktis tõendina videosalvestist xxx elumaja kaamerast ja prokurör nimetas seda ka tõendina kohtulikes vaidlustes, mis on kummastav, kuna kohtulike tõendite uurimisel antud salvestise vaatlusel ilmnes, et antud salvestis on puudulik, see katkeb ootamatult ja puudub salvestise lõpp isiku sõidukist väljumisest ning ei ole näha, kes sõidukist väljub, ka ei saa tõsikindlat väita, et roolis olev isik oli süüdistatav. Asitõendi vaatlusprotokolli lisaks oleva salvestise osas, mis eksisteeris ja mida kohus vaatas, ei olnud süüdistatav Maik Suhkur roolis olijana tuvastatav (t kd 2 lk 113). Kohtule ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistav juhtis sõidukit kolmel korral 01.03.2021.a. Kohus tõesti ristküsitles kaht politseitöötajat- I K ja V K , kuid kumbki neist roolis süüdistatavat sõidukijuhtimiselt kinni ei pidanud ja tunnistajate väited süüdistatava isiku tuvastamist puudutavalt olid ebamäärased. Tunnistaja I. K väitis, et ta lihtsalt nägi sellist sõidukit liikluses ja teadis, et sarnane sõiduk on süüdistataval, ta ei kinnitanud, et ta oleks tundnud kohe roolis ära süüdistatava Maik Suhkru (t kd 3 lk 91), samuti tunnistaja V. K kinnitas, et tema ei olnud enne 01.03.2021.a kunagi süüdistatavat Maik Suhkrut näinud ja teda saadeti xxx kuna kolleeg oli väidetavalt näinud roolis isikut, kel polevat juhtimisõigust ja nägi seda sõidukit maja eest, aga see oli ka kõik (t kd 3 lk 96). Asjaolu, et tunnistaja K T, kes elab süüdistatavaga ühes majas ja kes on näinud süüdistatavat muudel aegadel liikumas maskis, ei tõenda antud kuritegu. Seega kuulub Maik Suhkur
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises õigeksmõistmisele, kuna puuduvad tõendid tema poolt süstemaatilise juhtimisõiguseta sõiduki juhtimisest. 11 4. Süüdistuses
lg 2 p 2 järgi Süüdistatav end antud kuritegudes süüdi ei tunnistanud ja ristküsitlusel kinnitas, et ta oli S OÜ rajaja ja oli selle juhatuse liige, ainus antud äriühinguga seotud isik ning tema äriühing ehk siis tema tegeles GBL ostmisega läbi interneti ning ta tellis seda ka välismaalt ja müüs seda ainet nii käest-kätte kui ka interneti teel edasi ja tema meelest ei olnud reglementeeritud, kellele ja kuidas seda tohib müüa (t kd 4 lk 33). Ta ostis seda makstes 10 liitri eest 500 eurot ja müüs edasi hinnaga 1 liiter 100 eurot. Süüdistatav väitis, et ta ise GBL-i ümber ei töödelnud ega tarbinud. Prokuröri taotlusel avaldati vastuolude tõttu lõik tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustest (t kd 4 lk 35), kus ta kinnitas, et ta varem tarbis ise GBL-i ja ka töötles- sai seda keetes naatriumiga GHB-d. Vastuolude selgitamiseks süüdistatav lisas, et võib-olla oli selle unustanud (t kd 4 lk 35). Süüdistatav väitis, et tal puudus eesmärk osta ja müüa edasi GBL-i narkootilistel eesmärkidel, samas kinnitas, et ta teab, kuidas tuli GBL-i käidelda, kinnitas, et 2007.a ta tootis samuti, GBList GHB-d (t kd 4 lk 38). Ka märkis ta kohtus, et ta teadis, et „turul“ on GBL-i puudujääk ja seepärast müüs seda (t kd 4 lk 28), ka kinnitas ta, et kasutas müümisel ka endisi vanglakontakte (t kd 4 lk 34) ja müüs umbes 5 isikule, kes olid narkokuriteo toimepanemise eest karistatud (t kd 4 lk 43). Süüdistatav kinnitas kohtus, et neid, kellele ta müüs GBL-i oli rohkem kui 10 ja vähem kui 20 (t kd 4 lk 42). Ka kinnitas süüdistatav, et ta tellis endale ka 200 liitrit seda ainet ja see tünn seisis xxx asuvas tollilaos, kus ta käis koos T P ainet kanistritest välja villimas ja viis selle koju, kust see aprillis 2021.a leiti. Ka ei eitanud ta kodus aine olemasolu, märkis, et temalt ei leitud ümbertöötlemisele viitavaid esemeid. Reisiterminaali puudutava episoodi osas väitis, et seda ta ei mäleta (t kd 4 lk 36). V. B’ GBL-i müügi kohta väitis, et kuidas üldse keegi teab, et müüdud aine oli GBL (t kd 4 lk 48). Süüdistatava ütlustes antud aine tellimise, omandamise, hoidmise, turustamise osas puudub põhjus kahelda, kuna need on riimuvad teiste kogutud tõenditega, mida kohus järgnevalt ka kirjeldab ja analüüsib. Ainus, milles on põhjus kahelda ja mida tuleb tõendina mitte arvestada, on tema väide selle kohta, et tema poolt GBL-i tellimisel ja selle edasimüümisel puudus seos narkootiliste ainete käitlemise eesmärgiga. Selline eesmärk on kohtus tõendamist leidnud. Seda esmalt tema enda ütlustega selle kohta, et ta teadis, et GBL-ist saab toota GHB-d, ta on varem seda ise tootnud ja ise tarbinud (on ka selles varem süüdi mõistetud, mis kinnitab sellist väidet); tema ütlustega selle kohta, et ta teadis, et „turul“ on GBL-i defitsiit. Teatavasti keemiatööstused ei kurda antud aine puuduse üle. Termin „turg“ on käsitletav narkotarbijate kontekstis. Ka tema enda ütlustega selle kohta, et ta müümisel kasutas vanglakontakte ja müüs seda isikutele, kellel teadis olevat karistatust narkootiliste ainete tarbimises. Süüdistatav ei ole väitnud, et oleks püüdnud leida ostjaid keemiaettevõtete hulgast, kes sellest puhastusaineid villiks. Samuti viitab otseselt narkootiliste ainetega seotusele antud aine müügihind, mida süüdistatav ise nimetas ja milline riimus ka tunnistaja V B’i ütlustega, kes kinnitas, et süüdistatav müüs talle GBL-i 0,5 liitrit hinnaga 250 eurot ning kinnitas ka asjaolu, et ta oli koos süüdistatavaga vanglas kandes narkootikumidega seotud karistust (t kd 3 lk 101, 102). V B’i ütlustega on temale GBL-i müük tõendamist leidnud, see riimub ka hiljem käsitletavate helifailide sisuga. Samuti kinnitas tunnistaja T P kohtus, et tutvus süüdistatavaga vanglas karistust kandes (t kd 4 lk 15), mõlemad kandsid karistust seonduvalt narkootikumidega (kd 4 lk 25) ning ta ostis süüdistatavalt GBL-i sooviga seda narkootilise joobe saamiseks tarvitada (t kd 4 lk 16). Tõsi, ta küll väitis, et süüdistatav ei küsinud temalt, milleks ta seda ainet soovis (t kd 4 lk 27-28), kuid vastusena kohtule kinnitas, et tark oli küsimusi mitte esitada (t kd 4 lk 27), millest saab järeldada eesmärki. Süüdistatava ütlused selle kohta, et ta käis GBL-i xxx tollilaos T. P kanistritesse villimas ja tõi selle koju, riimuvad tunnistaja T. P ütlustega, kes kinnitas, et ta käis 12 koos süüdistatavaga xxx tollilaos antud ainet kanistritesse villimas ja tõi selle süüdistatava koju, tahtis seda osta ja süüdistatav seda talle ka lubas, aga hiljem süüdistatav „keeras sassi“ ja ta ainet ei saanud. Ta ei mäleta, mitu korda antud ainet ostis süüdistatavalt. Tunnistaja ja süüdistatava sellekohased ütlused riimuvad ka asitõendi vaatlusprotokolliga nende omavahelise vestluse sisust (t kd 2 lk 32-34). Tunnistaja T. P ütlused on tõepärased v.a kaistjale antud ühes vastuses, kus ta väitis Maik Suhkrule, et tahab GBL-iga midagi puhastada (t kd 4 lk 17), kuna ses osas ei olnud ta järjekindel, kuna eelnevalt väitis, et Maik Suhkur ei küsinud, miks ta ainet soovib, ka väitis, et tark oli sel teemal küsimusi mitte esitada ning eluliselt ei ole usutav, et isikud, kes puutusid kokku ja tutvusid vangla narkosektoris ja kohtudes hiljem ostavad- müüvad GBL-i ja siis arvavad, et neil on vaja seda millegi puhastuseks. Tunnistaja T. P ise kinnitas, et tarbis seda ka puhtalt, nn toorelt ja ka Maik Suhkur teadis, et seda ainet saab ka nii tarbida, ta ei eitanud seda. Eluliselt on usutav, et sellised isikud mõistavad mõlemad üheselt GBL-i kasutamise ja müümise ostmise eesmärke ja soove. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on oluline arvestada ka ütluste elulist usutavust nende usaldusväärsuse hindamisel (nt RKKKo 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-6108, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13). Ka ütleb T. P nende omavahelises kõnes M. Suhkruga (t kd 2 lk 32 pö), et „on sul see asi, mis meeldib mulle“, ilmselgelt ei käi jutt puhastusvahenditest. Ka on käesolevas kriminaalasjas tõendiks kuriteo eesmärgist Maik Suhkru enda poolt salvestatud helifailid, milliseid pooled vahetult kuulata ei soovinud ega ka süüdistatav mitte (t kd 1 lk 70-71), millised on kajastatud asitõendi vaatlusprotokollis, kus on ka süüdistatava kõned antud tunnistajaga V. B ja teistega ja ilmselgelt ei käi jutt puhastusvahendite soetamisest (t kd 2 lk 22). Nii näiteks kurdab tunnistaja V. B, kes tahab ainet, et „mente on nii palju“ (t kd 2 lk 22 pö), samuti kõnes R B’iga, kus uuritakse, kas on „puistet“ ja kas saaks külla tulla (t kd 2 lk 27 pö), küsimus, kas ei leiaks ainet „paar tilka“ (t kd 2 lk 27 pö), milline kinnitab üheselt, et tegemist ei olnud puhastusvahendi ostusooviga. Kolmes tema kodunt leitud kanistris oli GBL massiga 6214 g, 11 401 g, 5681 g (ekspertiisiakt nr. xxx, t kd 2 lk 3), ainete suurte koguste tabel (t kd 2 lk 6-8), millest tulenevalt oli tegemist suure kogusega, teatis jaehinnast GHB-i puhul (t kd 2 lk 10), sündmuskoha vaatlusprotokoll E L OU xxxasuvas laos oleva tünni osas (t kd 2 lk 12-16), millest tulenevalt kandis tünn märgist-GBL 200 kg ja kuulus S OÜ-le. Samuti on tõenditeks narkootilise aine ekspertiisiakt nr. xxx (t kd 2 lk 19) selle kohta, et antud tünnis oli 166,3 kg GBL-i, asitõendi vaatlusprotokoll Maik Suhkru’lt ära võetud mobiiltelefonides sisalduvast, millise sõnumeid kohus juba käsitles (t kd 2 lk 22-37), tellimisdokumentatsioon, millest nähtuvalt GBL-i tellis Maik Suhkur ka viiteta OÜ-le (t kd 2 lk 40-43), samuti arvete tasumis dokumentatsioon, kus maksjaks ei olnud OÜ vaid Maik Suhkur (t kd 2 lk 44, 45), dokumentatsioon, millest nähtuvalt GBL-i tellis K AS-lt mitte OÜ vaid Maik Suhkur (t kd 2 lk 46). S OÜ nimel Maik Suhkru oste kinnitav dokumentatsioon (t kd 2 lk 48-49), teatis, millisega eelnimetatu kinnitab, et 200 kg tünni tellijaks oli S OÜ ja 30 l umbes on sealt ära võetud (t kd 2 lk 57), saatja sertifikaat ja dokumentatsioon tünnis sisalduvast (t kd 2 lk 58-73), OÜ E L ja S OÜ vahelist tünni hoiustamist puudutav dokumentatsioon (t kd 2 lk 74-93). Samuti on oluline tõend Ravimiameti vastus selgitustaotlusele selle kohta, et Ravimiamet ei ole väljastanud S OÜ-le ega Maik Suhkru’le lube narkootiliste või psühhotroopsete ainete käitlemiseks (t kd 2 lk 94). Süüdistatava süü temale inkrimineeritavates episoodides on tõendamist leidnud eelrefereeritud süüdistatava ja kahe tunnistaja ütlustega, eelrefereeritud kõnede sisu kajastava asitõendi vaatlusprotokolliga, lisaks teiste kohtus uuritud tõenditega: 21.04.2021.a episood- tema kahtlustavana kinnipidamise protokolliga, millest nähtuvalt peeti isik kinni xxx korteris (t kd 1 lk 156), millises süüdistatav ka ristküsitlusel väidetu kohaselt üksi elas. Samuti 13 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt oli kinnipidamisel näit 21.04 positiivne (t kd 1 lk 161), siin on trükiveana eksitud aastaarvus, kuid tehniline viga on ilmne, terviseseisundi kirjeldamine protokolliga (t kd 1 lk 162), joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (t kd 1 lk 164), hinnanguga isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (t kd 1 lk 165), läbiotsimismäärusega (t kd 1 lk 166-167) ja läbiotsimisprotokolliga (t kd 1 lk 170-180), millest tulenevalt leiti süüdistatava elukohas osaliselt ja täielikult täidetud kanistrid ainega, tühjad klaaspudelid, dokumente, arvuti. Väljatrükid GBL-i tellimist puudutava kohta ja meilivahetus, arved, millest nähtuvalt oli tellijaks Maik suhkur S OÜ, ekspertiisimääruse ja aktiga (t kd 2 lk 1-3) selle kohta, et kanistrites oleva aine oli GBL. 29.01.2019 episood- läbivaatuse aktiga reisiterminalis, kus isikult laevale suundumisel leiti pudel ainega läbipaistva 49 grammi (t kd 1 lk 122), isiku dokumendi koopia ja laevapiletiga tema nimele (t kd 1 lk 125-126), vaatlusprotokolliga, kus antud pudelit selle sisuga vaadeldi (t kd 1 lk 127-128, fotod kuni lk 131), indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, kus reisisadamas võeti isikult uriin (t kd 1 lk 133) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (t kd lk 134), kus tal tuvastati narkootiline joove, narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr. xxx (t kd 1 lk 136-137) selle kohta, et leitud aine oli massiga 41,03 g ja selles sisaldus GHB-d 20,7 grammi. Antud asjaolu kinnitab, et toorainena GBL-i tellinud Maik Suhkur oli saanud GBL-ist GHB-d ja kuna see oli peidetud dušigeeli pudelisse, näitas see soovi antud ainet varjata. 03.01.2020 episoodis on lisaks tõenditeks kullersaadetise läbivaatusakt (t kd 1 lk 139), millest nähtuvalt tellis Maik Suhkur geeljat vedelikku, mis asus pudelis multi gel remover (t kd 2 lk 139-140), pakendi saajat kajastav foto (t kd 1 lk 142), müügiarve (t kd 1 lk 143), fotod pakendist (t kd 1 lk 144-147), ekspertiisiakt (kd lk 152-153) selle kohta, et antud postipakis olev vedelik 0,5 l pudelis sisaldas 5823,2 g 99 protsendilist GBL-i ja 0,25 l pudel sisaldas 270,3 g 99 protsendilist GBL-i. Samuti on tõendiks plastikpudelites oleva aine osas tehtud ekspertiisiakt ( kd 1 lk 152-153) selle kohta, et 0,5 l plastikpudelis kirjaga Multi Gel remover oli vedelik massiga 583,2 g ja sisaldas 99 protsenti GBL-i ja 0,25 l sama kirjaga pudelis oli vedelik massiga 270,3 g ja sisaldas 99 protsenti GBL-i. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammahüdroksüvõihape (GHB) kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja gammabutürolaktoon (GBL) V nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M T vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine GHB puhul 16 grammist ja GBL-i puhul tavaliselt 8 grammist, erandkorras 16 grammist narkootilisest ainest. 14 GBL-i puhul on käitlemine keelatud ja GBL-i lubatakse käidelda vaid teatud juhtudel ning kohtus leidis tõendamist, et Maik Suhkur ei kasutanud seda mitte lubatud eesmärkidel vaid realiseeris kasu saamiseks narkootiliseks tarbimiseks. Kohus eelnevalt ka põhjendas, miks kohus nii leiab. Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, ta pani toime suures koguses narkootilise aineebaseadusliku käitlemise isikuna, kes oli varem toime pannud 12 peatükis 1 jaos sätestatud kuriteo ehk siis
Kaitsja leidis, et kuna Maik Suhkur on GBL-i tellinud ka juriidilise isiku läbi, peaks olema vastutusele võetud hoopis juriidiline isik. Kohus selgitab, et kohtus leidis tõendamist, et Maik Suhkur oli S OÜ juhatuse liige, ainuke isik antud ettevõttes, ka kõik toimingud teostas tema (süüdistatav ise kinnista seda) ning juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides ja juriidilise isiku vastutusele võtmine või ka mitte vastutusele võtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutusele võtmist. Seega ei saa mIlgi moel väita, et antud juhul oleks pidanud vastutama ainult juriidiline isik. Kaitsja tõstatas küsimuse ka sellest, kas Maik Suhkur üldse oli süüdiv. Kohus ei tuvastanud Maik Suhkru süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaitsja märkis, et 29.01.2019.a viibis Maik Suhkur veel sundravil ja seetõttu oli süüdimatu. Kohus sellise järeldusega ei nõustu. Süüdistatava suhtes on tehtud kaks ambulatoorset kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi ja vormistatud aktid (akt nr. xxx, t kd 1 lk 90-107). Aktis nr xxx on ekspert jõudnud järeldusele, et perioodil ja ajavahemikul 15.12.2019.a kuni 03.01.2020.a (ehk siis kaitsja nimetatud kuupäev kaasaarvatud) ei esinenud Maik Suhkrul võimatust aru saada oma tegudest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida ning eraldi nähtub eksperdi järeldusest ka kuupäev 29.01.2019.a ja kohtul puudub alus selles järelduses kahelda. Maik Suhkur oli vaba oma liikumistes, toimis ja tegutses, tellis GBL-i, suhtles ametiasutustega, viibis reisisadamas, ta on olnud ülekuulamisel adekvaatne, on teadlikult tegutsenud- peitnud narkootilise aine geelipudelisse jne. Teises aktis nr xxx (t kd 1 lk 111-118) antakse ekspertiisiaktis hinnang kuupäevade kohta 22.11.2020.a ja 01.03.2021.a ja see hinnang on samane. Isik oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Ka kohtus oli isik igati adekvaatne, motiveeris oma seisukohti, suutis motiveeritult vaielda, esineda, vastas küsimustele arusaadavalt, selgelt. Pole alust arvata, et vahetult pärast antud ekspertiisiaktis kajastatut aprillis 2021.a oleks tema seisund muutunud ning tulenevalt Regionaalhaigla vastusest nõudekirjale (t kd 2 lk 170) ei pöördunud ta sel ajal ka ei vastuvõtule ega ravile. IV KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. 15 Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus selgitab, et seaduseandja on
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näinud ette ainsa karistusliigina vangistuse ja seda määras 3-15 aastat. Tegemist on seaduseandja silmis esimese astme kuriteoga, milline on Karistusseadustikus üks raskemaid. Prokurör leiab, et süüdistatav Maik Suhkur tegutses kavatsetult. Kohus nõustub selle seisukohaga. Maik Suhkur kogu tegevus olid läbimõeldud, planeeritud. Süüdistatav tutvus antud aine müüki käsitleva juriidikaga (ise viitas sellele ka kohtus), oli läbi mõelnud, kuidas „trikitada“, et narkootilise aine käitlemist varjata. Nii vaadeldi kohtus nt tema poolt ostjatele antavaid allkirjalehti kauba kasutuseesmärgi kohta „puhastamiseks“, mis olid süüdistatava Maik Suhkru sõnul tema koostatud ja tegelikkuses kandsid soovi peita aine müümisel narkootilise käitlemise eesmärki, ka tegutses ta tulu saamise eesmärgil.
Tema süü suurust ilmestas narkootilise aine kogus, käitlemise eesmärk (tulu saamine). Riigikohus on rõhutanud (RKKKo 1-18-2232/179 p. 76), et narkootilise aine ebaseadusliku käitelemise hukkamõistetavus ja karistamisväärtus oleneb eeskätt sellest, mil määral ja kui paljude inimeste tervist ohustati. 2019.a leiti süüdistatava juurest kogus, mis napilt ületas suure piirmäära, 2021.a tellis ta vaadi, millest oleks saanud narkojoobe 200 000 inimest. Prokurör ka rõhutas, et kokku käitles süüdistatav GHB-d ja GBL-i koguses, mis ületas kriminaalkorras karistatava piirmäära enam kui 23 000 kordselt. Kohus märgib, et antud aine võeti süüdistatavalt ära ja reaalne kahju jäi saabumata. Süüdistatav Maik Suhkur ise kohtus ei eitanud, et ta on olnud seotud narkootikumidega pikki aastaid kui tarbija, et on varem karistatud selle eest ja tulenevalt karistusregistri väljatrükist oli tema suhtes varem narkokuriteo eest menetlus lõpetatud ja 2018.a kohaldati tema suhtes psühhiaatrilist sundravi. Kohus nõustub, et süüdistatava süü on keskmisest suurem arvestades aine kogust ja ohustatavate isikute arvu. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, raskendavaks asjaoluks oli omakasu. Kohus karistuse mõistmisel peab võtma lähtaluseks sanktsiooni keskmise määra (RKK 3-1-177-11, 3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13). Kohus ei saa arvestamata jätta ka üldpreventsiooni, asjaolu, et selline narkootilise aine suurtes kogustes tellimine ja selle turustamine ja müük tegelikku eesmärki kavalalt varjates (puhastusvahend) on tendentsilt ohtlik. Ka tuleb arvestada eripreventsiooni, isik pidevalt õigustas end, tema kuritegude ohtlikusaste on kasvav. 16 Kohus arvestab ka kohtupsühhiaatrilistes ekspertiisiaktides kirjeldatud isiku vaimset seisundit ja tervisehäireid. Kohus peab põhjendatuks karistada isikut sanktsiooni keskmises määras, s.o vangistusega 8 aastat ja 6 kuud, millise algusajaks tuleb lugeda süüdistatava viimane kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 21.04.2021.a. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus märgib, et Eesti karistussüsteem on ehitatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Süüdistatav viibib vahi all ning on põhistatud isiku suhtes antud tõkendi muutmata jätmine otsuse jõustumiseni. Süüdistatav ega ka kaitsja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et süüdistatava tervislik seisund välistaks vangistuse. V MENETLUSKULUD Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5kordne palga alammäär, s.o 1635 eurot, mis kuulub Maik Suhkru’lt väljamõistmisele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks kohtueelsel uurimisel määratud kaitsjatele makstud tasu kogusummas 1462,80 eurot ning kohtumenetluses määratud kaitsjale Kadi Sitska makstud tasu kogusummas 1238,40 eurot, narkootilise aine ekspertiiside kulud kogusummas 588 eurot; joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud kogusummas 401 eurot; ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktide kulud kogusummas 1530 eurot; kohtutoksikoloogia ekspertiisaktid kogusummas 285 eurot. Kohus märgib, et vastavalt KrMS § 181 lg-le 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kuivõrd prokurör loobus süüdistusest
järgi ja kohus mõistis Maik Suhkru nimetatud süüdistuses õigeks, tuleb kohtutoksikoloogia ekspertiisikulud (aktid nr. xxx ja xxx) kogusummas 285 eurot jätta riigi kanda, kuna eelnimetatud ekspertiisid olid seotud
Kuivõrd kohus mõistis Maik Suhkru esitatud süüdistuses
lg 1 järgi õigeks, tuleb jätta joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud (xxx) summas 183 eurot riigi kanda. Samuti tuleb jätta riigi kanda ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti nr. xxx kulu summas 765 eurot ja seda põhjusel, et tulenevalt ekspertiisimäärusest on see on koostatud seonduvalt
Seonduvalt kaitsjatasudega märgib kohus järgmist: Maik Suhkrule esitati süüdistus nelja erineva paragrahvi alusel ning õigeks mõisteti ta kolme paragrahvi alusel (
Ei ole võimalik kindlaks teha, milline täpselt oli eelnimetatud kuritegudega seotud kaitsjatasu osakaal, kuna ka kohtuistungitel arutati kõike koos ja ühiselt, mistõttu tuleb arvestada süüdistuse kogumahtu. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud jätta riigi kanda üks kolmandik kaitsjatasudest. KrMS § 181 lg 1 alusel jätab kohus määratud kaitsjatele hüvitatud kogusummast (2701,20 eurot) 1/3 riigi kanda, s.o 900,40 eurot. Ülejäänud määratud kaitsjatele makstud tasu, s.o summas 1800,80 eurot kuulub väljamõistmisele Maik Suhkrult. 17 Ülejäänud kulude osas märgib kohus, et need olid tingitud isiku süülisest tegevusest, s.o tema poolt suures koguses narkootilise aine käitlemises isikuna, kes on varem toime pannud
lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 18.05.2021.a kell 13:05 xxx asuvas E L OÜ-le kuuluvas laos teostatud sündmuskoha vaatlus käigus leitud ja ära võetud plekist tünn kleebistega „Gamma-Butyrolactone 200 kg“ ja „GBL: 99,8%“, mille sees on gammabutürolaktooni (GBL) sisaldav vedelik arvutusliku massiga 166,3 kilogrammi ning ekspertiisiakti nr xxx alusel 2 tk 10-liitrist ja 1 tk 5-liitrine kanister koos GBLi sisaldava vedelikuga - GBL tuleb konfiskeerida
lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks ning tünn ja kanistrid tuleb konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel. Plastikpudel kirjaga Aqua Senses ning 0,5 liitrine plastikpudel etiketiga 500 ml Multi Gel Remover ja 0,25 liitrine plastikpudel etiketiga 250 ml Multi Gel Remover koos GBLi sisaldava vedelikuga - GBL tuleb konfiskeerida
lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks ning pudelid tuleb konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel. 1 tk musta värvi mobiiltelefon Samsung SM-N950F Galaxy Note 8 IMEI1:xxx ja IMEI2:xxx, mille sees 1 tk Elisa sim-kaart nr xxx ja 1 tk sim-kaart nr xxx; 1 tk musta värvi tahvelarvuti Huawei AGS2-L09 MediaPad T5 IMEI:xxx, mille sees 1 tk Huawei mälukaart 64 KB ja 1 tk NFC Telia sim-kaart nr xxx tuleb konfiskeerida
lg 1 alusel, kui kuriteo toimepanemise vahendid, kuivõrd kriminaalasjas leidis tõendamist, et eelnimetatud esemeid kasutati kuriteo toimepanemiseks. 21.04.2021.a kell 18:30 kahtlustatava Maik Suhkur elukohas xxx teostatud läbiotsimise käigus magamistoas olevast relvakapist rohelise kandiga mapist leitud ja ära võetud dokumendid 17-l lehel ja rõdul oleva laua pealt roosat värvi kilekaante 18 vahelt dokumendid 16-l lehel tuleb jätta kriminaalasja materjalidele. Mobiiltelefon Samsung SM-N950F Galaxy Note 8 ja tahvelarvuti Huawei AGS2-L09 MediaPad T5 koopiafailid ja fotod on jäädvustatud tuleb kustutada kohtuotsuse jõustumisel. Maik Suhkru elukohas xxx 21.04.2021.a teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud võõrkeelsed dokumendid kokku 48 leheküljel on dokumentaalsed asitõendid ja tuleb jätta kriminaalasja materjalidele. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 181, § 306, § 311313, § 314, § 315, § 318-319. Merle Parts kohtunik Toomas Kihulane rahvakohtunik Peeter Kapten rahvakohtunik muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.22 otsusega 19
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.