Obsah (4)

§ 424§ 75§ 76§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8491 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalas

§ 424lg 2 järgi 1 aasta 1 kuu ja 27 päevase vangistusega.

Kohtuotsus jõustus 30.03.2022, M. Bodak ilmus vanglasse karistust kandma 18.04.2022 ja karistuse tähtaeg saabub 14.06.

2. Tartu Vangla esitas 09.11.2022 Tartu Maakohtule M. Bodaki vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab M. Bodaki tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 2.
3. M. Bodakki on kriminaalkorras karistatud 11 korda (kehtivaid karistusi 3) ja ta kannab vangistust
4. korda. Kehtivad karistused on mõistetud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuriteod pole olnud etteplaneeritud ning nende soodusteguriteks on alkoholisõltuvus, puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus ja oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine. 1 2.
5. M. Bodak viibib vanglas alates 18.04.2022, teda pole distsiplinaarkorras karistatud ja tal pole vanglaametnikega probleeme esinenud. M. Bodak läbis 18.07.-25.08.2022 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja viibib alates 03.10.2022 avavanglas. M. Bodak on ohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le ja avalikkusele. Oht seisneb abikaasa kehalises väärkohtlemises, relvade omamises ja mootorsõiduki joobes juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem, kui M. Bodak tarvitab alkoholi, ei oska probleeme sihipäraselt lahendada, käitub impulsiivselt ega mõtle oma tegude tagajärgedele. 2.
6. Eluasemest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Bodakki karistati
7. aastal oma elukohas abikaasa kehalise väärkohtlemise eest. Ennetähtaegse vabanemise korral on M. Bodakil võimalik naasta elama oma endisesse elukohta aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest korduvad joobes juhtimised ja kehaline väärkohtlemine viitavad riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. M. Bodaki lähedaste hulka kuuluvad 3 õde, 1 vend ja 2 täisealist poega, kellega kõigiga on head suhted. Vangistuse ajal on 1 poeg toetanud M. Bodakki rahaliselt. M. Bodak pani kuriteod toime üksi ja tema suhtlusringkonnas pole kriminaalkorras karistatud isikuid. 2.
8. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Bodak kuritarvitab alkoholi, tal on diagnoositud krooniline alkoholisõltuvus ja korduvad karistused joobes juhtimise eest näitavad, et ta kordab samu vigu. M. Bodaki enda hinnangul tarvitab ta alkoholi keskmiselt, joob pudeli viina. Alkoholi tarvitamist põhjendab tööpuudusega, mis tekitab stressi, ja pidevate seljavaludega. Alkohol leevendab stressi ja aitab uinuda. M. Bodak tarvitab alkoholi üksi ja alkoholi tarvitamine on kujunenud harjumuseks. M. Bodak mõistab alkoholiprobleemi ja avaldab soovi alkoholist loobuda, kuid tegusid ei järgne. M. Bodak on ka varem astunud samme alkoholist loobumiseks, käinud psühhiaatri juures, saanud ravimeid ja nõu. Samuti on M. Bodak läbinud 2 korda programmi „Eluviisitreening“ (praeguse vangistuse ajal osales programmis
9. korda) ja osalenud struktureeritud vestlustel, kuid on hakanud pärast mõningasi kainusperioode uuesti alkoholi tarvitama. Kuigi M. Bodak teab, et tal on kalduvus asuda alkoholijoobes olles mootorsõidukit juhtima, taunib kainena oma käitumist ja väljendab soovi alkoholist loobuda, pole ta varem suutnud seda teha. M. Bodak ei plaani vabaduses arsti poole pöörduda, sest on Võru arstides pettunud. Samuti ei luba ta alkoholist täielikult loobuda, kuid püüab oma käitumist kontrollida. M. Bodaki sõnul pole tal enam autot ja ka poja väitel ei saa M. Bodak enam autoga sõitma minna, sest võtmed on poja juures Soomes. 2.
10. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Bodakki on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Kõik kuriteod on toime pandud impulsiivselt, tema probleemide lahendamise oskus on puudulik, ta tarvitab alkoholi stressi ja terviseprobleemide leevendamiseks ega mõtle oma tegude tagajärgedele. M. Bodak plaanib vabaduses jätkata seljavalude leevendamiseks alkoholi tarvitamist, kuid andis auto pojale ega taha vanglas viibida. M. Bodaki varasem käitumine näitab aga, et ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ega ole teinud korduvatest karistustest järeldusi. 2.
11. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest 11 kriminaalkaristust viitavad kuritegelikele hoiakutele. M. Bodak on viibinud kriminaalhooldusel 7 korda. Esimese 5 kriminaalhoolduse ajal pani M. Bodak toime uue kuriteo ja
12. kriminaalhoolduse ajal rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu vangistus pöörati täitmisele. Põhiline uute kuritegude risk on seotud alkoholiga, millest M. Bodak pole suutnud varem loobuda. Ta on läbinud 3 korda sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis 2 „Kainem ja tervem Eesti“ ning tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Vabaduses on alkohol kergesti kättesaadav ja endises elukeskkonnas on tagasilangus kiire tulema. Lisaks soodustab alkoholi tarvitamist tegevusetus ja M. Bodaki tervislik seisund ei võimalda tal tõenäoliselt töötada. Arvestades eelmisi kriminaalhoolduseid, puudub kriminaalhooldusametnikul veendumus, et M. Bodak suudab vabanemise korral katseaja nõudeid järgida. Ta pole seni suutnud alkoholist loobuda ja on katseajal pannud korduvalt toime uusi kuritegusid. Viimati märgitu näitab, et M. Bodak pole täieikult mõistnud oma tegude ohtlikkust ega aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid. 2.
13. Seoses M. Bodaki hariduse, töö, majandusliku toimetuleku, muude kuritarvituste, tervise ja emotsionaalse seisundiga riski ega ohtlikkust pole. Kuigi M. Bodak elas enne praegust vangistust töövõimetustoetusest ning kulutas osa rahast alkoholile ja sigarettidele, pole ta majandusliku kasu saamiseks pannud toime kuritegusid. Vabanemise korral saab ta jätkuvalt töövõimetoetust, tal on vajadusel võimalik pöörduda toetuste taotlemiseks kohaliku omavalitsuse poole ja pojad aitavad samuti toime tulla. M. Bodakil pole tasumata nõudeid. 2.
14. Juhul, kui kohus otsustab M. Bodaki tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata M. Bodakile katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile kuni karistusaja lõpuni (s.o kuni 14.06.2023).

§ 75lg 2 p 2 alusel keelata M.

Bodakil käitumiskontrolli ajaks alkoholi tarvitamine. Alkoholikeeld aitab vähendada impulsiivset käitumist ning hoiduda negatiivselt mõjuvast suhtlusringkonnast ja uute kuritegude toimepanemisest.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Toomas Koitmäe teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi M. Bodaki tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ja toetab M. Bodaki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
2. M. Bodak ütles kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Abikaasa on surnud, poeg elab Soomes ja kedagi rohkem pole, kuid maja tuleb kütta. M. Bodak ei tarvita rohkem alkoholi ega juhi mootorsõidukit. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu on õige. M. Bodak arvab, et tal õnnestub nüüd alkoholist loobuda, sest abikaasa suri ära, ta ei saa hakata üksi viina jooma ja tal tuleb mõistus pähe võtta. M. Bodakil pole alkoholiga probleeme. Enne vangistust ta vahel võttis, sest abikaasa tarvitas alkoholi ja pakkus ka M. Bodakile. M. Bodakil endal polnud alkoholiga probleeme, vaid ta tarvitas alkoholi kaastundest abikaasa vastu – kui abikaasa tarvitas, tarvitas M. Bodak samuti. M. Bodak saab ilma alkoholita hakkama. Siiski tarvitas M. Bodak varem alkoholi rohkem üksi, sest selg valutas ning ravimid ja unerohud ei aidanud. Alkohol aitas uinuda. M. Bodak ei hakka edaspidi seljavalude tõttu alkoholi tarvitama ja on rahulikult. Ta tegi varem pikalt töö, kuid nüüd puhkab. Siis pole alkoholi vaja. M. Bodak nõustub kriminaalhoolduse ja alkoholi tarvitamise keeluga. Kohtu seisukoht
3. M. Bodak kannab alates 18.04.2022 vanglas karistust teise astme kuriteo (

§ 424

lg 2) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. M. Bodak on talle mõistetud 1 aasta 1 kuu ja 27 päevasest vangistusest praeguse kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära veidi vähem kui 9 kuud (s.o enam kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 3 6.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses (kuid mitte lühemana kui 6 kuud) ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on M. Bodakil võimalik ennetähtaegse vabastamise korral naasta elama oma endisesse elukohta aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus märgib, et seega on võimalik M. Bodak allutada käitumiskontrollile. 7. Vaatamata eeltoodud formaalsete nõuete täidetusele, pole kohtu arvates praegusel juhul täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.

1. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9).
2. Nagu öeldud, on M. Bodak käesoleva määruse tegemise ajaks viibinud vanglas veidi vähem kui 9 kuud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt pole teda selle aja jooksul distsiplinaarkorras karistatud, tal pole ametnikega probleeme olnud, ta läbis 18.07.-25.08.2022 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja viibib alates 03.10.2022 avavanglas. Kohus märgib, et kuigi eelnevast nähtuvalt on M. Bodak end vanglas nõuetekohaselt üleval pidanud ja tegelenud oma alkoholi tarvitamise harjumustega, ei piisa ainuüksi sellest ennetähtaegseks vabastamiseks.
3. Nimelt on M. Bodakil karistusregistri väljavõtte ja isiklikus toimikus sisalduvate kohtulahendite kohaselt 3 kehtivat kriminaalkaristust ja ta kannab praegu
4. vangistust. Kõigepealt tunnistati M. Bodak süüdi Tartu Maakohtu 15.09.
5. a otsusega xxxx-xxxxxxx.o veidi vähem kui 7 aastat ja 4 kuud tagasi)

§ 424

järgi ning teda karistati 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mis jäeti

§ 74alusel 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

Kuna M. Bodak pani 10.10.2017 (s.o veidi enam kui 2 aastat pärast kriminaalhoolduse algust) 4 toime uue samasuguse kuriteo, tunnistati ta Tartu Maakohtu 12.10.2017. a otsusega nr 1-17-9539 (s.o veidi vähem kui 5 aastat ja 3 kuud tagasi) teist korda

§ 424

järgi süüdi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. M. Bodak asus vangistust kandma 20.11.

1. Seejärel vabastati M. Bodak Tartu Maakohtu 05.12.
2. a määrusega (s.o ca 4 aastat ja 1 kuu tagasi) pärast 1 aasta 1 kuu ja 2 päeva vangistuses viibimist tingimisi enne tähtaega, kuid peagi pöörati Tartu Maakohtu 06.06.
3. a määrusega (s.o veidi enam kui 5 kuud pärast vanglast vabanemist) karistuse kandmata osa täitmisele, sest M. Bodak rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. M. Bodak viibis teist korda vanglas 18.07.2019-12.06.2021 (s.o 1 aasta 10 kuud ja 25 päeva). Ning viimaks pani M. Bodak 26.10.2021 (s.o veidi enam kui 4 kuud pärast eelmist vangistust) toime järjekordse joobes juhtimise, ta tunnistati Tartu Maakohtu 14.03.
4. a otsusega nr 1-21-8491 (s.o veidi vähem kui 10 kuud tagasi) kolmandat korda

§ 424lg 2 järgi süüdi ning teda karistati 1 aasta 1 kuu ja 27 päevase vangistusega.

Seda karistust M. Bodak praegu kannabki.

1. Kokkuvõtlikult on M. Bodak juhtinud viimase enam kui 7 aasta jooksul korduvalt alkoholijoobes olles mootorsõidukit, kusjuures ta jätkas
2. aastal (s.o ca 5 aastat tagasi) kuritegude toimepanemist hoolimata

§ 74alusel määratud kriminaalhooldusest.

Kuigi seejärel tuldi

1. aastal M. Bodakile vastu ja ta vabastati tingimisi enne tähtaega vanglast, rikkus ta katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu kuni ta saadeti tagasi vanglasse. Ning hoolimata varasematest vangistustest pani M. Bodak
2. aastal (s.o ca 1 aasta tagasi) vaid mõned kuud pärast vanglast vabanemist taas toime uue samasuguse kuriteo. Arvestades lisaks eelnevale asjaolu, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on M. Bodakil diagnoositud krooniline alkoholisõltuvus, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et alkoholi tarvitamine on M. Bodaki puhul väga suur ohutegur ja et M. Bodakil on kalduvus asuda alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima. Samuti pole M. Bodak teinud karistustest järeldusi ja ta kordab samu vigu.
3. Kohtu hinnangul pole ka senine vangistus oma eesmärki täitnud ega M. Bodakist lähtuvat ohtu piisavalt maandanud. Erinevalt kinnipeetava iseloomustuses märgitust ei tulene kohtu arvates M. Bodaki eluasemest arvestatavat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kuna M. Bodaki abikaasa on surnud ja võimalik varasem kehalise väärkohtlemise eest mõistetud karistus on kustunud, pole alust arvata, et M. Bodak võiks edaspidi vägivallakuritegusid toime panna.
4. Samas on M. Bodak vaatamata kõikidele varasematele abinõudele jätkanud joobes juhtimiste toimepanemist enam kui 7 aasta jooksul. Vastates kohtu küsimusele, kas M. Bodaki enda arvates on tal alkoholiprobleem, ütles M. Bodak, et tal pole alkoholiga probleeme, kuid ta vahel võttis, sest abikaasa tarvitas alkoholi ja pakkus ka M. Bodakile. Siiski tarvitas M. Bodak varem alkoholi rohkem üksi, sest selg valutas ning ravimid ja unerohud ei aidanud. Alkohol aitas uinuda. Pidades silmas ülal kirjeldatud M. Bodaki pikaajalist probleemset käitumist ja diagnoositud alkoholisõltuvust, leiab kohus, et M. Bodak pisendab silmnähtavalt oma alkoholiprobleemi ega ole motiveeritud lõplikult alkoholist loobuma. Kuna M. Bodak ei tunnista endiselt oma ulatuslikku alkoholiprobleemi, pole senine vangistus (ega ka muud varasemad meetmed) tema suhtumist ega arusaamasid nii palju mõjutanud, et M. Bodak oleks nüüd tõsimeeli valmis oma pikaajalisi alkoholi tarvitamise harjumusi muutma ja edaspidi riskikäitumisest hoiduma. Alkoholi tarvitanuna on M. Bodakil aga kalduvus asuda mootorsõidukit juhtima
5. Kuigi M. Bodak on viibinud vanglas veidi vähem kui 9 kuud, ja läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid, pole tegemist tema esimese vangistusega, vaid ̶ 5 nagu ülal märgitud ̶ viibis M. Bodak aastatel 2017-2018 vanglas 1 aasta 1 kuu ja 2 päeva ning aastatel 2019-2021 viibis ta vanglas 1 aasta 10 kuud ja 25 päeva. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et M. Bodak on ka varem läbinud 2 korda sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti, kuid on hakanud pärast mõningasi kainusperioode uuesti alkoholi tarvitama. Kohus leiab, et kuna võrreldes varasemate pikemaajalise vangistustega pole praeguseks ükski oluline asjaolu muutunud, pole alust arvata, et M. Bodak on just nüüdsest vangistusest õigeid järeldusi teinud. Joobes juhtimiste näol pole tegemist ühekordsete või harvade eksimustega, vaid M. Bodaki järjepideva kohustusi eirava käitumisega.
6. Lisaks M. Bodaki alkoholisõltuvusele, pikaajalisele riskikäitumisele ja kõikuvale motivatsioonile toob kohus välja ka selle, et M. Bodakil pole vabaduses arvestatavat tugivõrgustikku, kes toetaks teda alkoholist loobumisel. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt kuuluvad M. Bodaki lähedaste hulka 3 õde, 1 vend ja 2 täisealist poega, kellega on head suhted, kuid kes elavad kõik välismaal. Seega pole M. Bodakil kohapeal lähedasi, kes võiksid teda vajadusel seoses alkoholiprobleemiga toetada. Kinnipeetava iseloomustuses märgitakse õigesti, sedagi, et vabaduses on alkohol kergesti kättesaadav ja endises elukeskkonnas on tagasilangus kiire tulema. Vangistusele eelnenud oludesse naasmine ei anna alust arvata, et M. Bodak muudab edaspidi oma käitumist.
7. Pidades silmas, et alkoholi tarvitamisest lähtuv kuritegude toimepanemise oht on endiselt olemas, jätab kohus M. Bodaki vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6