4-22-3354 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. detsembril 2022 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-22-3354 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sek

§ 275

lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht 07.11.2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 275

lg 1 rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot otsuse sisu Kaebuse esitaja taotlus Otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja Tartu Vangla 07.09.

1. a otsus väärteoasjas nr 650022000095 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist K.K. koostas 08.08.2022 väärteoprotokolli (tl 4–5) Tartu Vangla kinnipeetava Juri Kolesnikovi suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta hoidis tuvastamata ajast kuni 10.06.2022 kella 20.05 Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone
3. osakonna kambri nr X kuivatustorude peal erinevatest paberitest 4-22-3354 kokku kleebitud pilti, millel oli trükituna nimi A.R. , selle all pilt kitsest ning juures tekst „kits on minu elukutse". Antud tegevusega solvas J. Kolesnikov A.R. kui võimuesindaja au ja väärikust. Sellega pani J. Kolesnikov toime karistusseadustiku (

) § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. 2. Tartu Vangla 07.09.2022. a otsusega (tl 2–3) määrati J. Kolesnikovile

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo eest karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. 3. J. Kolesnikov vaidlustas otsuse Tartu Maakohtule esitatud kaebusega (tl 1), milles märgib esmalt, et vanglal puudub seaduslik alus

§ 275lg 1 eest väärteokorras karistust määrata.

Lisaks toob J. Kolesnikov välja, et ta avaldas väärteoprotokolli koostamisel soovi, et kaitsja osaleks menetluses ja et ta soovib menetlusaluse isikuna väärteoasja arutamisest kohtuistungil osa võtta, aga tal ei olnud kaitsjat, ega kohtuistungit. J. Kolesnikov leiab, et peale A. R. poolt ettekande nr x-xx-xxxx koostamist ei antud talle võimalust omapoolseid selgitusi anda ja seetõttu rikkus vangla HMS § 40 lg 1, 2 ja VangS § 64 lg 2 ärakuulamisõigust. J. Kolesnikovi sõnul võeti tema kambrist varasemalt ära temale kuuluv Putini pilti, mis moodustas koos kitse pildiga kompositsiooni. Need kaks pilti käivad kokku ning seetõttu ta tahtis ka kitse pildi Putini pildi juurde anda. Ta kleepis kitse pildi paberile, kuhu oli trükitud A. R. nimi, et kui viimane kambrisse tuleb, saab ta aru, et pilt on pandud temale kaasa võtmiseks ja Putini pildi juurde viimiseks. Kaebuse esitaja palub ennast õigeks mõista ja menetlus lõpetada, sest ta ei ole A. R. solvanud, menetlusnorme on rikutud ja vanglal puudus pädevus teda karistada. 4. Kohtuväline menetleja palub oma 03.10.2022 kohtule esitatud seisukohas (tl 12) jätta menetlusaluse isiku esitatud kaebus rahuldamata ja Tartu Vangla otsus muutmata. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 52 lg 3 kohaselt on

§ 275lg 1 järgi kvalifitseeritavate süütegude kohtuväline menetleja ka vangla. J. Kolesnikov on 08.08.2022 tutvunud Vt

MS § 19 menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega, millest tulenevalt on ta teadlik kaitsja osalemise tingimustest menetluses. J. Kolesnikov ei avaldanud soovi kaitsjaga ühenduse võtmiseks, ega küsinud kaitsja riigi õigusabi korras taotlemise kohta. 10.06.2022 toimunud sündmuse osas alustas Tartu Vangla 29.06.2022 väärteomenetluse ning J. Kolesnikovile anti võimalus omapoolsed selgitused anda 08.08.2022 väärteoprotokolli koostamise käigus, mida ta ka kasutas. Üldmenetluse otsus koostati 07.09.2022, kus J. Kolesnikovile anti võimalus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. J. Kolesnikov kleepis kitse pildiga kaardi koos sõnumiga paberilehele, millel oli A. R. nimi, eesmärgiga see toimetada A. R. kätte, selleks asetas ta selle kambris nähtavale kohale, kohe kambri ukse kõrvale. Kohtuvälise menetleja hinnangul puudus J. Kolesnikovil selleks igasugune põhjus. Kaart koos sõnumiga ei olnud seotud ühegi menetlusega ja A. R. ei olnud seda tema käest ka varasemalt küsinud. Lehe juures puudus taotlus või põhjendus, et see konkreetne ese tuleks üle anda A. R-le ja mida ta sellega edasi peaks tegema. Menetlejal puudub veendumus, et J. Kolesnikovil oli tegelik soov ese A. R-le üle anda, sest see ei oleks olnud põhjendatud ja viide väidetavale adressaadile tavapäratu. Kohtuotsuse põhjendused 5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). 6. Esmalt on J. Kolesnikov seadnud kahtluse alla vangla pädevuse väärteoasja menetleda ja teda karistada. Vanglale annab pädevuse menetleda

§ 275järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid VTMS § 52 lg 3.

Kui väärteoasja menetlemine on kohtuvälise menetleja pädevuses ja seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, teeb otsuse kohtuväline menetleja (VTMS § 2 4-22-3354 72 lg 1). Seadusest ei tulene, et vanglas toime pandnud

§ 275lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos peaks esmase lahendi tegema kohus.

1. Väärteoasja toimikust nähtub, et J. Kolesnikov on 08.08.2022 tutvunud VtMS § 19 menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega (tl 21), millest tulenevalt oli ta teadlik kaitsja osalemise tingimustest menetluses. Kohtuvälise menetleja kinnitusel ei avaldanud J. Kolesnikov soovi kaitsjaga ühenduse võtmiseks ning ei küsinud ka riigi õigusabi korras kaitsja taotlemise kohta. Sellest tulenevalt ei ole menetlusaluse isiku õigust kaitsja abile rikutud. J. Kolesnikovi karistusregistri väljatrüki (tl 18–19) kohaselt on tal 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 1 kehtiv väärteokaristus. Seega ei ole menetluses osalemine isiku jaoks ka midagi uut või šokeerivat, et ta ei saaks esimese korraga aru talle selgitatud õigustest.
2. J. Kolesnikovile heidetakse ette

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega toimepanemist. Nimelt hoidis ta tuvastamata ajast kuni 10.06.2022 kella 20.05 Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone

1. osakonna kambri nr X kuivatustorude peal erinevatest paberitest kokku kleebitud pilti, millel oli trükituna nimi A.R. , selle all pilt kitsest ning juures tekst „kits on minu elukutse". Menetluse käigus on ilmnenud, et J. Kolesnikovile meeldibki erinevatest paberitest pilte meisterdada, ise ta nimetab neid kollaažideks. Tema enda hinnangul on paberitel vaimukas sisu ja neist rääkimine valmistab talle ilmset heameelt. Siiski on käesoleva kollaažiga väärteo etteheite kohaselt A. R. kui võimuesindaja au ja väärikust solvatud.
2. Vanglaametnik A. R. sõnul (tl 37–38) läks ta J. Kolesnikovile dokumenti tutvustama. Kambriukse avamisel nägi ta kohe vasakul pool pilti „kits on minu elukutse“, mis oli kleebitud A. R. nimega paberi peale. Kinnipeetava sõnul oli see seal juba nädal aega olnud ning ta näitab seda kõigile. Tol hetkel A. R. võttis selle pildi ise ära. Tunnistaja sai aru, et tema on see kits seal peal. Kits on loom, aga vangla žargoonis tähendab see midagi muud ka – kinnipeetava mõistes pealekaebajat, koostöötegijat, kellesse suhtutakse kinnipeetavate poolt halvasti, negatiivselt. Kui tunnistaja nimetatud paberi leidis, tundis ta, et see on J. Kolesnikovil sinna pandud nimelt, et A. R. kohta näidata, et tema on kits. J. Kolesnikov ütles, et see pilt on seotud vanema pildiga Putinist, mille A. R. oli juba varem kinnipeetavalt ära võtnud. J. Kolesnikovi arusaama järgi olid need pildid omavahel seotud ja kitse pilt pidi olema koos Putini pildiga ning tema sõnul oli ta nädal aega oodanud, et A. R. tuleks ja võtaks ära selle pildi. Tunnistaja sõnul, kui ta Putini pildi J. Kolesnikovi kambrist kuivatustoru pealt ära võttis, ei mäleta ta, et oleks tähele pannud, kas see kitse pilt oli või ei olnud seal. Putini pilt võeti
3. mail ära, kuna tol hetkel vanglas sellised Ukraina sõjaga seonduvad pildid korjati nähtavatelt kohtadelt ära. A. R. kinnitusel tegelikult seda kitse pilti selle teise menetluse materjalide juurde lisada ei olnud vaja. Vanglaametniku autoriteedile mõjub see, kui tema nime eksponeeritakse koos kitse pildiga, pigem negatiivselt. Tunnistaja sõnul ei ole neil läbisaamine J. Kolesnikoviga kõige parem, kuna ta kirjutab erinevaid pöördumisi, mida tihti ei rahuldata ja seetõttu on tekkinud negatiivsus tunnistaja vastu. Tunnistaja koostas ettekande (tl 17), kuna J. Kolesnikovi sõnul oli ta seda pilti kõigile näidanud ning tunnistajale tundus, et selle eesmärk oli teda solvata või maha teha teiste kinnipeetavate jaoks. J. Kolesnikov ütles, et on teistele kinnipeetavatele ja osadele ametnikele öelnud, et see pilt on A.R-le. Kui kinnipeetava kambri uks on lahti, siis teised kinnipeetavad ka näevad seda pilti. Seoses erinevate dokumentide esitamisega selgitas tunnistaja, et tavapäraselt on kord nädalas avalduste esitamise päev, kus kinnipeetavad annavad need valvurite kätte loenduse ajal. Muudel päevadel saadetakse neid ümbrikus. J. Kolesnikov on siiani kogu aeg kõik asjad esitanud kas läbi valvuri või pannud ümbrikusse ja annab koos ümbrikuga valvurite kätte üle. Käesoleva juhtumi puhul oli tegu esimese korraga, kui ta tahtis saadetise isiklikult üle anda. 3 4-22-3354
4. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist K.R. on A.R. esitatud ettekandest (tl 17) koostanud õiendi, millest nähtub, et A.R. avaldas antud juhtumi kohta, et tundis end juhtunust solvatuna, kuna pilt oli üleval kõigile nähtavas kohas ning seda juba nädal aega.
5. J. Kolesnikovi kambrist ära võetud pildi vaatluse kohta on 30.06.2022 koostatud protokoll, millest nähtub, et pilt koosneb kolmest omavahel kokku kleebitud paberist. Esmalt valge A4 suuruses paber, mille ülemises vasakus servas on trükitud nimi A.R. ning meiliaadress xxxxx. A4 paberile on A. R. nime ja e-posti aadressi alla kleebitud postkaart, millel on kujutatud valget värvi kitse koos päkapikumütsi ja kuusekujutisega ning selle postkaardi alumisse paremasse nurka on juurde liimitud prinditud paber, millel on tekst „minu elukutse“, mille ette on käsitsi lisatud sõnad „kits on“.
6. Menetlusaluse isiku enda sõnul (tl 38–39) on A. R. tema kontaktisik. J. Kolesnikov ei ole endale seda A. R. andmetega paberit tellinud, vaid see paber oli ühe vastusega koos. J. Kolesnikovi sõnul üritas ta ka ise seda pilti edasi anda ning halduskohtule seda pilti saata, kuid kohus tagastas selle. Seejärel ütles ta, et las keegi tuleb võtab selle ära. Kuna keegi ei võtnud seda pilti ära, siis ta pidigi kirjutama paberi peale. Seejärel J. Kolesnikov avastas, et tal on selline paber olemas, kuhu on juba kirjutatud A.R. Ta kleepis kitse kaardi selle paberi peale ja pani selle rippuma ukse juurde, kus on kuivatustorud. Seega, kui ametnik siseneb kambrisse, siis ta näeb seda ja võtab ära. J. Kolesnikov pani pildi rippuma sinna, kus see kits oli varem Putini pildiga koos. Kitse pildi pani ta just selle paberi peale, kus olid A. R. andmed seetõttu, et kui A. R. tuleb kambrisse sisse ja näeb pilti ja näeb nime, võtab ta selle isiklikult ära, sest ta on xxxx. J. Kolesnikovi arusaama kohaselt moodustavad kitse pilt ja temalt varem ära võetud Putini pilt kollaaži, mistõttu peavad need pildid olema koos. Kuivõrd Putini pilt temalt juba ära võeti, soovis ta kitse pilti ka ära anda, et see asetataks sinna, kus Putini pilt asub. Putini pildi osas toimus eraldi menetlus, mille tulemust J. Kolesnikov täpselt ei mäleta, kuid arvab, et sai noomituse. J. Kolesnikov ütleb ka ise, et sõna kits on vanglas solvav ning seda kasutatakse kinnipeetavate kohta, kes reedavad oma sõpru. Lähevad ja teevad kuriteo koos, aga kui jäävad vahele, siis panevad kitse. Kitse panemine ei ole ka tema sõnul inimest positiivselt iseloomustav. 13.

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist kui õiguskorra kaitse üht vormi (vangistusseadus § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Lisaks tuleb

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKK 3-1-1-31-16 p 10).

1. Solvamine on määratlemata õigusmõiste, mille sisustajaks on kohtupraktika (RKKKo 3-1-1-3-05 p 7.1). Õiguskirjanduses on leitud, et solvamine on tegu, mis riivab kannatanu n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine). Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 115 punkt 7).
2. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et Tartu Vangla X üksuses töötava xxxxx A. R. näol oli tegemist avalikku korda teostava võimuesindajaga

§ 275

lg 1 tähenduses, kes täitis väärteoetteheites nimetatud perioodil Tartu Vanglas oma tööülesandeid. Samuti on 4 4-22-3354 kogutud tõendite pinnalt tuvastatav, et A. R. tundis ennast J. Kolesnikovi käitumisest tulenevalt solvatuna. Kohus on seisukohal, et J. Kolesnikovile etteheidetav tegu oleks solvav ka keskmise mõistliku kõrvalseisja pilgu läbi. On üldteada, et sõna „kits“ kasutatakse mh tähenduses pealekaebaja ja see on inimest halvustav. Arvestades, et käesoleval juhul oli kirjadele „A.R.“ ja „kits on minu elukutse“ lisatud ka kitse pilt, on tegu seda enam vanglaametnikku üheaegselt naeruvääristav ja solvav. Seega on loomulik ja mõistetav, et A. R. sellises olukorras end solvatuna tundis. Olukorda võimendas veelgi see, et nn kollaaž oli nähtav suhteliselt pikka aega ka teistele kinnipeetavatele ja ametnikele.

1. J. Kolesnikov ei ole eitanud, et ta väärteoetteheites nimetatud pilti seinal hoidis. Küll aga on ta selgitanud, et ta ei soovinud vanglaametnikku solvata, vaid tema eesmärk oli, et A. R. näeks, et see kitse pilt on just temale jäetud ja et ta selle siis Putini pildi juurde viiks. Kuigi J. Kolesnikov on oma heade kavatsuste kirjeldamisel äärmiselt osav, kohut need siiski ei veennud. Pikka vanglakaristust kandev kinnipeetav on leidnud endale meelelahutusviisi, kus ta initsieerib olukordi, mis võiks viia kohtuvaidlusteni (KIS andmetel on 1107 temaga seotud kohtuvaidlust) ning kiire mõtlejana pillub nagu varrukast näiliselt süütuid seletusi. Hea näide selle kohta on kohtule esitatud kaebuse lisaks olev väärteoprotokoll ja üldmenetluse otsus, milles esimese peale on ta kirjutanud „KITS“ ja teise peale „A.R. (Kits)“. Väidetavalt oli seda vaja dokumentide käitlemise hõlbustamiseks.
2. J. Kolesnikov pani selle teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kleepides kitse pildi paberile, kuhu oli trükitud ka A. R. nimi ning asetades selle oma kambris kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike jaoks nähtavale kohale, pidas J. Kolesnikov võimalikuks, et selline tegu solvab vanglaametnikku ning on tema jaoks alandav. Nimelt on menetlusalune isik kinnitanud, et sõnal kits on vanglas solvav tähendus. Kui J. Kolesnikov oleks tõesti soovinud vaid kitse pilti A. Rle üle anda, et viimane selle siis Putini pildi juurde paneks, oleks ta võinud seda teha nii, nagu tavapäraselt erinevate kirjade ja dokumentide esitamine käib, või oleks pidanud kirjutama kitse pildile juurde selgituse, et see konkreetne pilt tuleb üle anda A. R-le ja mida viimane sellega edasi peab tegema. Kindlasti puudus igasugune vajadus nimetatud pilt kleepida paberile A. R. nime alla ning seejärel riputada see seinale kõigile vaatamiseks.
3. Eelnevast tulenevalt on J. Kolesnikov täitnud

§ 275lg-s 1 sätestatud teokoosseisu.

Kohus ei tuvastanud tema teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid, J. Kolesnikov on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 19. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 20.

§ 275

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 47lg 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 150 trahviühikut. J. Kolesnikovile mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega karistusena rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses ehk vaid 1/12 maksimaalsest sanktsiooni määrast.

1. Kohus hindab J. Kolesnikovi teosüüd keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevat karistuse korrigeerimise vajadust polnud. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt 5 4-22-3354 tuleb piisavaks lugeda juba seda, kui kinnipeetavale antakse mõista, et lugupidamatu suhtumine avalikku võimu kaitsevate isikute vastu on taunitav ja võib kaasa tuua karistuse, mistõttu ei tingi õiguskorra kaitsmise huvid eraldi karistuse korrigeerimist. Kohtu hinnangul võimaldab eeltoodu määrata J. Kolesnikovile sanktsiooni alammäära lähedase karistuse ning seda on kohtuväline menetleja käesolevas menetluses ka teinud. J. Kolesnikovile mõistetud karistus vastab tema süü suurusele ning on küllaldane ka preventiivsete eesmärkide saavutamiseks.
2. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja J. Kolesnikovi kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6