← Eesti

1-19-6263/85

Obsah (7)§ 184§ 65§ 68§ 76§ 202§ 64§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-19-6263 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekret

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 8.12.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 9 kuud ja 23 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 6 aastat 9 kuud ja 23 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 20.02.

  1. Käesoleval ajal kannab Härmo Orman karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 20.02.2019 ja lõpp 13.12.
  2. 26.07.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Härmo Ormani isikliku toimiku otsustamaks Härmo Ormani vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ei toeta Härmo Ormani ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Härmo Orman soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja leiab, et Härmo Ormani võib tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles leiab, et Härmo Orman tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. Kohtu põhjendused Härmo Orman kannab vanglakaristust muu hulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt

§ 76

lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetu Härmo Orman on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla iseloomustusest ja selle lisast nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik kontrollinud Härmo Ormani vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. xxxxxxxxxxxxxxxx tegevjuht R. K. on andnud nõusoleku Härmo Ormani elama asumiseks xxxxxxxxxxxxxxxxx koos elektroonilise valvega. 2

(5)Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Härmo Orman tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. Kohtu arvates välistab Härmo Ormani ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt Härmo Omanil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. H.Orman täitis 29.11.2019 töövihiku teemal „Amfetamiin“, 14.01.-16.06.2020 läbis sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, 3.03.-10.05.2022 läbis programmi „Jõud muutuda“, on osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis. H.Orman on osalenud tööhõives 12.02.12.05.2020 ja 20.20.2020-20.01.2021 ja töötab ka alates 2021 aasta aprillist. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad tema vanemad ja kaks venda, kellega suhted on olnud pingelised ja keerulised seoses Härmo Ormani sõltuvusprobleemidega, kuid vaatamata sellele on lähedased valmis Härmo Ormani vabaduses toetama. Vangla andmetel on 18.07.2022 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 8563,26 eurot ja vabanemisfondis on 1274 eurot. Vabaduses kindel töökoht puudub, on võimalik osaleda majutusteenuse pakkuja poolt pakutavates töödes. Härmo Orman soovib peale rehabilitatsiooni läbimist xxxxxxxxxxxxx osaleda OÜ Tervisekeskus Elulootus sõltuvusvastase ravi- ja rehabilitatsiooni programmis „Ambulatoorse sõltuvusravi teenuse osutamine uimastisõltlasest süüdimõistetud isikutele“. OÜ Tervisekeskus Elulootus kahju vähendamise programmijuht N. K. 5.07.2022 tõendis on kinnitatud, et nad on nõus võtma Härmo Ormani tema poolt soovitud programmi. Õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal, töövihiku täitmine, sotsiaalprogrammides, tugigrupis ja tööhõives osalemine, lähedaste toetus, kindla elukoha olemasolu ja soov osaleda ravi- ja rehabilitatsiooniprogrammis iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas ja tema isikut. Karistusregistri 5.09.2022 teatisest ( tl 20) ja Härmo Ormani isiklikus toimikust olevatest kohtulahenditest tuleneb, et Härmo Ormanil on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 3

(5)8.12.2014 otsusega Härmo Orman tunnistati süüdi ja karistati

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 5 aastat ja 9 kuud.

Harmo Ärman tunnistati süüdi

§ 202

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti Härmo Ormanile 5 aastat ja 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Härmo Ormani eelvangistuses viibitud aeg alates 30.06.2014 karistusaja hulka ja vangistuse kandmise alguseks loeti 30.06.2014. Harju Maakohtu 22.05.2018 määrusega Härmo Orman vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 30.03.2020 ning kohustati katseaja jooksul täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-de 2 ja 4 alusel määratud kohustusi.

Katseajal pani Härmo Orman toime uue samaliigilise kuriteo, s.o käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, mistõttu pöörati Pärnu Maakohtu 23.09.2019 otsusega täitmisele ka Tartu Maakohtu 8.12.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Seega omab Härmo Orman kahte kehtivat karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Korduvate samaliigiliste kuritegude toimepanemise valguses tuleb suureks pidada ohtu, et Härmo Orman võib taolisi uusi kuritegusid toime panna ka edaspidi. Sellise ohu olemasolu teeb kaheldavaks määratava katseaja edukuse. Seda enam asjaolu valguses, et Härmo Orman pani uue kuriteo toime katseajal, olles eelmise karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud ja käitumiskontrollile allutatud. Seega käitumiskontrollile allutamine ei täida Härmo Ormani puhul oma eesmärki – ei mõjuta süüdlast kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas Härmo Orman vabaduses narkootikume vähemalt aastast 2002. Enne vangistust süstis enam kui korra nädalas amfetamiini. Eelmise kriminaalhoolduse ajal hakkas uuesti narkootikume tarvitama ja müüma. Narkootikumide müügiga tegeles narkootikumide kergemaks kättesaamiseks. Tunnistab narkosõltuvust, kuid ei näe narkootikumide tarvitamises ja edasiandmises mingit ohtu. Kohtule saadetud motivatsioonikirjas on Härmo Orman tunnistanud, et on narkosõltlane ja jääb selleks elu lõpuni, kuid teeb endast kõik oleneva, et rohkem mitte tarvitada. Kohtuistungil jäi Härmo Orman oma motivatsioonikirjas toodu juurde. Tartu Vangla iseloomustuses märgitu süüdimõistetu ütlustega kogumis tõendavad, et Härmo Orman on narkosõltlane. Ka kalduvus narkootikume tarvitada suurendab uue samaliigilise kuriteo – narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise - toimepanemise riski. Narkosõltuvuse tunnistamine ja soov selle probleemiga vabaduses tegeleda iseloomustavad süüdimõistetut kahtlemata positiivselt. Ent süüdimõistetu varasema elukäigu valguses ei ole kohus veendunud, et süüdimõistetu suudab vabaduses kindlasti narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda. Vangla iseloomustuses on märgitud ja süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et ka eelmise vangistuse kandmise ajal osales süüdimõistetu mitmetes ( sh ka sõltuvusteemalistes) programmides. Süüdimõistetu käitumine peale vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ( uue kuriteo toimepanemine) osutab asjaolule, et programmid ei olnud tulemuslikud. Kaaludes Härmo Ormani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal, töövihiku täitmine, sotsiaalprogrammides, tugigrupis ja tööhõives osalemine, lähedaste toetus, kindla elukoha olemasolu ja soov osaleda ravi- ja rehabilitatsiooniprogrammis) ja vastu rääkivaid asjaolusid (isik, varasem elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles veel negatiivseid. Härmo Orman on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud 3 aastat 8 kuud. Arvestades Härmo Ormani varasemat käitumist pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab Härmo Orman narkootikumidest ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Härmo Orman eelmise karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabanedes oli karistusest ära kandnud võrreldes praegusega isegi veidi pikema karistuse, kuid kantud karistusaeg ei hoidnud teda eemal uute kuritegude toimepanemisest. Härmo Ormani soov elada edaspidi 4

(5)õiguskuulekalt on kahtlemata kiiduväärt, kuid kohus ei ole veendunud, et Härmo Orman korduvalt karistatud ja ka varem vanglakaristust kandnud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. Vangla iseloomustuses on märgitud ja süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et tegemist on tema viienda reaalse vangistusega. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Härmo Ormani tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Kohtu hinnangul ka elektrooniline järelevalve ei maanda uue kuriteo toimepanemise riski – ka elektroonilise järelevalve all on Härmo Ormanil võimalik narkootikume hankida, neid tarvitada ja panna toime uusi kuritegusid. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Härmo Ormani ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Härmo Ormani puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise jooksul saaks Härmo Orman positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Härmo Ormani karistusaja pikkus võimaldab tema tingimisi enne tähtaega vabastamist arutada kohtul veel ka edaspidigi. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu ja kulu 172,56 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.