lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled 2 2-21-13440 menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja vastuhageja taotlesid poole riigilõivu tagastamist.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et vastuhageja tasus riigilõivu 420 eurot. Kostja oli vastavalt kohtu 13.09.2021 määrusel riigilõivu tasumisest hagi esitamisel vabastatud. Seega ei ole hagejale võimalik riigilõivu tagastada. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu tagastada vastuhagejale. Pooled leppisid kokku, et
lg 2 p 1 alusel kompromissi kinnitamisel hagejale tagastatav pool riigilõivust tuleb kanda Axxxxxxxx Kxxxxxxxxxx korteri kaotuse eest hüvitise katteks ja Axxxxxxxx Kxxxxxxxx pidi saama tagastavate riigilõivudena kokku 360 eurot (150+210). Määruse koostamisel tegi kohus kindlaks, et hageja Lxxxx Pxxxxxxxxxxxxxxx sai menetlusabi ja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Seega ta riigilõivu ei tasunud, mistõttu ei ole kohtul võimalik tagastada poolt riigilõivu ei hagejale endale ega ka vastaspoolele. Kuna pooled olid kokku leppinud selle summa kandmises kostjale, siis tuleb nimetatud osa riigilõivust hagejalt kostja kasuks välja mõista. See osa riigilõivust, mille tagastamist hageja taotleda ei saa, jääb riigi kanda. Muus osa leppisid pooled kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.