lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 4.09.2020 otsusega mõistetud 2 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus, suurendades üksikkaristusest raskemat, mõisteti Roman Kurchevskiyle liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 23.07.
lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. R. Kurchevskiy on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud
Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 31-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et R. Kurchevskiy tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu arvates välistab R. Kurchevskiy ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt R. Kurchevskiyl kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. 18.02.2021-18.05.2021 ja 13.10.2021-28.02.2022 töötas R. Kurchevskiy vanglas majandustöödel, 17.05.2021-7.06.2021 läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, 2
lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta ja 2 kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud 5 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust.
Kurchevskiy 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Viru Maakohtu 11.02.2020 otsusega on R. Kurchevskiy süüdi tunnistatud
p 3 (alates 20.02.2019
lg 1 p 3) järgi ja
lg 2 p 4, 8 järgi ning
lg 1 alusel karistatud vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud 4 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 15.10.2018 otsusega mõistetud karistus, s.o 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
lg 3 ja § 73 lg 1 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Roman Kurchevskiy ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. R. Kurchevskiy pani katseajal toime uue kuriteo. Viru Maakohtu 4.09.2020 otsusega on R. Kurchevskiy süüdi tunnistatud
lg 2 p-de 8, 9 järgi ning karistatud vangistusega 10 kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.02.2020 otsusega mõistetud karistuse, s.o 1 aasta ja 4 kuud vangistus võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.
lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 4.09.2020 otsusega mõistetud 2 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus, suurendades üksikkaristusest raskemat, mõisteti Roman Kurchevskiyle liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 23.07.2020. Seega on R. Kurchevskiy viimastel aastatel olnud kuritegelikult väga aktiivne. Teda on karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. R. Kurchevskiyt on karistatud süstemaatiliste ja sissetungimisega toime pandud varguste eest, Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest ning narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Korduvate samaliigiliste kuritegude (varguste) toimepanemise valguses tuleb suureks pidada ohtu, et R. Kurchevskiy võib uusi kuritegusid toime panna ka edaspidi, eelkõige majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seda enam asjaolu valguses, et vabanedes R. Kurchevskiyl töökoht ja kindel sissetulek puudub, samas on suures ulatuses rahalisi kohustusi. Uue määratava katseaja edukuse teeb kaheldavaks ka asjaolu, et R. Kurchevskiy on varem katseajal kuritegusid toime pannud. Vangla iseloomustuse kohaselt R. Kurchevskiy tarvitas enne vangistust igapäevaselt heroiini ning tema kuriteod on seotud narkootikumide tarvitamisega, kuna varastas oma sõltuvuse rahuldamiseks. Narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegu seisnes selles, et ta omas oma elukohas suures koguses narkootilist ainet (unimaguna kuprad), mida hoidis väidetavalt enda tarbeks. R. Kurchevskiy kohtuistungil ise kinnitas, et on narkosõltlane ja pani vargusi toime narkootikumide hankimiseks. Tartu Vangla iseloomustuses märgitu ühes R. Kurchevskiy enda ütlustega kogumis tõendavad, et R. Kurchevskiy on narkosõltlane. Kalduvus narkootikume tarvitada suurendab lisaks vargustele ka narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegude toimepanemise riski. Vangla iseloomustuses on märgitud ja süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et ta on varem olnud sõltuvusravil ja olnud rehabilitatsioonil. Narkootiliste ainete tarvitamisega jätkamine ja uue kuriteo toimepanemine osutab asjaolule, et ravi ja rehabilitatsioon ei olnud tulemuslik. Kaaludes R. Kurchevskiy vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustöödel osalemine, sotsiaalprogrammi läbimine, vestlustel osalemine, riigikeele õppimine, kindla elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ja vastu rääkivaid asjaolusid (isik ja varasem elukäik, kindla töökoha puudumine), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Arvestades R. Kurchevskiy varasemat kuritegelikku käitumist ja narkosõltuvust, pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab R. Kurchevskiy narkootikumidest ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. R. Kurchevskiy soov elada edaspidi õiguskuulekalt on kahtlemata kiiduväärt, kuid kohus ei ole veendunud, et R. Kurchevskiy korduvalt karistatud ja narkootikume tarvitava isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab R. Kurchevskiy tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et R. Kurchevskiy ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.