1-22-7081/4

(22700000043)Kohtunik Orvi Koik Kriminaalasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri

1. oktoobri
2. a määruse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja X (ik. XXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. Taotlus riigi õigusabi saamiseks ja menetluse senine käik
3. Tallinna Ringkonnakohus registreeris
4. novembril 2022 X taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks, et vaidlustada juhtiva riigiprokuröri Dilaila Nahkur-Tammiksaare
5. oktoobri
6. a määrust, millega jäeti tema kaebus rahuldamata.
7. Ringkonnakohtu taotlusel edastas Riigiprokuratuuri esitatud kuriteokaebuse,
8. septembril 2022 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise, selle peale esitatud kaebuse ning
9. oktoobril
10. a koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse.
11. Kohtule edastatud materjalide kohaselt registreeriti Riigiprokuratuuris
12. juulil 2022 X kuriteokaebus koos lisaga, mis jõudis Riigiprokuratuuri süüdistusosakonda lahendamiseks
13. septembril
14. Kuriteokaebuse esitajal on tekkinud kahtlus, et tema suhtes kokkuleppemenetluses tehtud lahendiga asjas nr X-XX-XXX on Viru Maakohtu kohtunik Q ja Viru 1

(3)Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör C toime pannud KarS §-de 89, 151, 152, 306, 307, 311, 313, 316 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

2. septembril 2022 koostas abiprokurör Janno Reinkort kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 22700000043, millega jäeti kriminaalmenetlus X poolt esitatud kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludel alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (KrMS § 199 lg 1 p 1).
4. oktoobril 2022 (esmane pöördumine ka
5. oktoobril 2022) registreeriti Riigiprokuratuuris X kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmisele. Kaebuses leiab X, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade on ebaseaduslik ja põhjendamatu ning palub jätkuvalt alustada kriminaalmenetluse asjas nr X-XX-XXX kohtuniku Q, ringkonnaprokuröri C ja kaitsja W suhtes KarS §-de 89, 121 lg 2 p 2 ja 3, 151, 152, 204, 306, 307, 311, 313, 316 järgi. Samuti leiab X, et abiprokuröri Janno Reinkorti tegevuses esinevad KarS § 256, § 306, § 307 ja § 311 koosseisudele viitavad tunnused.
6. Riigiprokuratuuri juhtivprokurör jättis
7. oktoobri 2022 määrusega X kaebuse rahuldamata, asudes seisukohale, et X 14.10.2022 (ja 03.10.2022) kaebuses ei esine asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse alustamise ning abiprokuröri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade nr 22700000043 on seaduslik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama (RÕS § 1214). Ringkonnakohtule esitatud majandusliku seisundi teatiste kohaselt kannab X hetkel vangistust ning sissetulek tal puudub. Tal on mitmeid võlgasid kohtutäituri ja eraisikute ees. Pangaarved ja muud varad puuduvad. Seega saab asuda seisukohale, et X on maksejõuetu. Õigusabi taotleja maksejõuetus ei garanteeri veel õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKK 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-15105). RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
9. Märkida tuleb, et nii Riigiprokuratuuri
10. septembri 2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisest kui ka selle peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise määrusest nähtuvalt, ei sedastanud riigiprokurörid esitatud kuriteokaebuses väljatoodu pinnalt selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada X kohtuasja nr X-XX-XXX menetlenud maakohtuniku ja menetluses vastutava prokuröri tegevuses karistusseadustikus sätestatud koosseisudele vastavat ebaseaduslikku käitumist. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja juhtiva riigiprokuröri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on põhjalikult selgitatud, miks puudub kriminaalmenetluse alustamiseks alus. Asjaolu, et kaebuse esitaja kriminaalmenetluse alustamata jätmisel menetleja 2

(3)seisukohtadega ei nõustu, ei anna alust menetlusotsustuse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks. Arvestades X esitatud etteheidet maakohtu kohtunikule, kes väidetavalt tegi teadvalt ebaõige otsuse ning prokurör seda varjas, tuleb märkida, et nähtuvalt kohtuasja nr X-XX-XXX materjalidest allkirjastas X ise kokkuleppe kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX just sellistel tingimustel nagu maakohus selle kinnitas. X on vaidlustanud Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuniku Q otsuse nr X-XX-XXX kõrgemalseisvates kohtutes. Riigikohtu

1. aprilli 2021 kohtumäärusega jõustus maakohtu otsus lõplikult. Seega pidasid kõik kohtuinstantsid õiguspäraseks ja seaduslikuks kokkuleppemenetluses X suhtes tehtud kohtuotsust. X on korduvalt pöördunud Riigikohtu poole ning taotlenud riigi õigusabi teistmisavalduse esitamiseks, kuid Riigikohus on riigi õigusabi andmisest keeldunud (viimati
2. novembril 2022). Viimati esitatud riigi õigusabi taotlus teistmisavalduse esitamiseks oli X poolt taas etteheidetud
3. veebruari 2021 kohtuotsuse ebaseaduslikkust. Riigikohus ei pidanud põhjendatuks nendel asjaoludel teistmisavalduse esitamiseks riigi õigusabi andmist.
4. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetlust ei alustata seetõttu, et kaebuse esitaja soovib kellegi vastutusele võtmist, kuna ei nõustu tema suhtes tehtud kohtuotsusega. Kriminaalmenetlust alustatakse eranditult juhul, kui esineb kuriteo ajend ja alus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt eelnevate menetlejatega, et antud juhul puudub kuriteole viitav teave nii kohtuniku kui prokuröri osas, st alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Ringkonnakohus leiab, et nii abiprokurör kui juhtiv riigiprokurör on ammendavalt kriminaalmenetluse alustamata jätmist põhistanud ning seaduslikult ja põhjendatult on kriminaalmenetlus jäänud alustamata. Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus, et X-l oleks edulootust Riigiprokuratuuri
5. oktoobri
6. a määruse muutmiseks või tühistamiseks. Seega puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks.
7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3