Obsah (9)

§ 178§ 633§ 187§ 436§ 445§ 423§ 173§ 162§ 177

2-20-15758 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 10.11.2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-15758 Tsiviilasi Aktiva Fi

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Aktiva Finants OÜ esitas 27.10.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse D A ja V B vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on D A ja B AS 13.07.2012 sõlminud notar Tatjana Boitsova büroos võlatunnistuse ja sundtäitmise allumise nõusolekuga kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt on D A B AS-i ees täitmata sissenõutavaid kohustusi summas 10689,88 eurot. B AS edastas nõude sissenõudmiseks 16.12.2013 kohtutäiturile Andrei Krek ja palus pöörata täitmisele täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 alusel. Kohtutäitur on algatanud täitemenetluse numbriga 066/2013/
2. B AS on loovutanud nõude Aktiva Finants OÜ-le. Väljamõistetud summadest täitemenetluse raames on laekumisi toimunud väheses ulatuses. Kohtutäituril ei ole täitemenetluses õnnestunud võlgnikult kogu võlga sisse nõuda. Võlasumma moodustab hagi koostamise ajal kokku 6626,40 eurot. Kohtutäitur Andrei Krek on 27.08.2020 esitanud täiteasjas õiendid täitmise võimatuse kohta. Kohtutäitur on kontrollinud järgnevaid registreid: Eesti väärtpaberite keskregister, Liiklusregister, Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem, Töötamise register, Maksu- ja Tolliamet, Teenistus- ja tsiviilrelvade riiklik register, Äriregister, Pärimisregister, Abieluvararegister. Kostjale I ei kuulu realiseerimiskõlblikku vallasvara (sh sõiduk, väikelaev, tsiviilrelv, väärtpaberid). Kostja I sissetulekuks on töövõimetustoetus ja puuetega inimese sotsiaaltoetus. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur välja selgitanud, et kostjad on abielus ning et abielu ajal on võlgniku abikaasal tekkinud omandiõigus kinnistu asukohaga XXX registriosa nr
3. Abieluvararegistris puuduvad andmed abieluvaralepingute kohta. Arvestades Kostja I sissetuleku suurust, kohustusi, varalist seisu ning varem algatatud 2/6 2-20-15758 täitemenetluste arvu ei ole seisuga 27.10.2020 sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvelt täitemenetluse raames võimalik.
4. Ülaltoodust tulenevalt palus hageja lõpetada D A ja V B ühisomand kinnistule XXX (registriosa nr 2818508) selle müügiga avalikul enampakkumisel, müügist laekuv raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades ning D A kuuluvast osast rahuldada Aktiva Finants OÜ nõue, mis tuleneb 13.07.2012 notar Tatjana Boitsova büroos sõlmitud võlatunnistuse ja sundtäitmise allumise nõusolekuga kokkuleppest; välja mõista kostjatelt hageja kasuks menetluskulud, s.h hageja poolt hagi ja hagi tagamise taotluse eest tasutud riigilõiv ja õigusabikulud 720,00 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
5. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 28.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-15758 ja määras kanda hagi tagamise korras Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2818508 all registreeritud korteriomandile, aadressiga XXX, kinnistusraamatu kolmandasse jakku eelmärge Aktiva Finants OÜ kasuks ning koos eelmärkega kanda sisse märkus, mille abil teha nähtavaks, et kohtus on pooleli kinnistusraamatusse kantud korteriomandit puudutav kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-20-15758, milles tehtav lahend määratleb muu hulgas korteriomandi omandiõiguse ülemineku tingimused. Kostja seisukoht
6. Kostjad ei vaidle vastu, et kostja I ja B AS on 13.07.2012 sõlminud notar Tatjana Boitsova büroos võlatunnistuse ja sundtäitmise allumise nõusolekuga kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt on kostjal I B AS-i ees täitmata sissenõutavaid kohustusi summas 10689,88 eurot. Kostjad ei vaidle ka selles osas vastu, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse nr 066/2013/
7. Sissenõudja ja kostja I vahel oli saavutatud kokkulepe, et kostja I tasub igakuiselt 50 eurot, et võlgnevust kustutada. Kostja I on aastate jooksul kokkulepet korralikult täitnud. Seega puuduvad hagejal põhjused kokkuleppest taganeda. Kostja I leiab, et hageja ei saa keelduda ilma põhjuseta varem saavutatud kokkuleppest, et kostja I kustutab võlgnevust ositi ja hageja ei ole tõendanud, et kostja I sissetuleku arvelt ei saaks ositi rahuldada sissenõudja huve täitedokumendi aegumistähtaja lõpuni. Kostja I ei ole nõus korteriomandi jagamise viisiga. Korteriomand on kostja II ja tema ema ainuke elukoht ja kostja II on huvitatud korteriomandi säilimisest. Kostja I lähtub sellest, et korteriomandi hind on keskmiselt 5000 eurot. Kostjad on esitanud alternatiivse ettepaneku ühisvara jagamiseks. Hageja täiendav seisukoht
8. Hageja on täitmise võimatust tõendanud kohtutäituri poolt väljastatud tõendiga. Hageja on seisukohal, et kostjal I on olnud võimalus võlga tasuda ja hagejale ei ole teada, miks kostja I seda teinud ei ole. Täitemenetluse raames ei ole kostjaga I võla tasumise osas kokkulepet sõlmitud. Võla tasumise osas ei ole kokkulepet sõlminud ka hageja. Täitemenetluse raames toimunud laekumised on toimunud töötukassa arvelduskontolt kohtutäituri arestimise akti alusel. Hageja ei nõustu kostjate pakutud jaotusega, mis on hageja hinnangul põhjendamatu. Hagi esitamise on tinginud asjaolu, et võlanõuet ei ole olnud senini võimalik võlgniku lahusvara puudumise tõttu täita. Samas on kostjatel ühisvara, mille arvelt on võimalik nõue rahuldada. Võlatunnistuse sõlmimisel on kostja kinnitanud, et on teadlik tagajärgedest, mis järgnevad siis, kui lepingut ei täideta nõuetekohaselt. Kostja I on olnud passiivne ja ei ole ilmutanud mingit tahet võla 3/6 2-20-15758 tasumiseks. Ka kostja II oli teadlik täitemenetlusest, aga ei näidanud üles initsiatiivi asja lahendamiseks. 18.05.2021ja 28.09.2021 istungid
9. 18.05.2021 istungil avaldas hageja, et täitemenetluse raames on laekunud 714,21 eurot. Pooled arutasid kompromissi, kuid ei jõudnud kokkuleppele.
10. Kostjad ei esitanud vastuhagi ning kostja I selgitused pensioniosakute tagastamise osas ei olnud selged. Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Hageja selgitab, et põhivõlgnevus on 5989,11 eurot. Hageja oli nõus, et kostja II tasub 2500 eurot kahe aasta jooksul ja kostjal I on võimalik ülejäänud raha tasuda pensioniosakutega. Kostja I ei soovi seda teha. Kostja I soovib võlga tasuda osamaksetega. Kostjad leiavad, et ühisvara jagamine ei ole põhjendatud, kuna võlga saab tasuda ka ositi. Võlgnevus oli üle 10 000 euro, tänaseks on kaks korda väiksem. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11. Kohus tutvunud poolte seisukohtadega, poolte poolt kohtuistungil esitatuga, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Riigikohus on märkinud, et kolleegium leiab, et hageja korteri ühisvarana jagamise nõude saaks rahuldada juhul, kui oleksid täidetud TMS § 14 lg 2 sätestatud ühisvara jagamise nõude eeldused. /.../ Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb kõne alla juhul, kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist. /.../ TMS § 14 lg 2 viitab, et sissenõudja saab sissenõude pöörata võlgniku osale ühisomandist (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 2-181611).
2. Kostjad I ja II on olnud abielus 18.03.2989 – 04.01.2021 (Rahvastikuregistri elektrooniline süsteem). Tuvastatud on, et kostja I on sõlminud 13.07.2012 võlatunnistuse ja sundtäitmisele allumise nõusoleku (dtl 9). Võlg on loovutatud hagejale (dtl 14), mille kohta on kostjale I 23.10.2019 saadetud teade. Sissenõudja nõude jääk seisuga 25.08.2020 on 6708,65 eurot ja kohtutäituri tasu 795,48 eurot. Kostja registervara olemasolu tuvastamiseks on täitemenetluse nr 066/2013/2790 raames tehtud järelepärimised järgmistesse registritesse: Kinnistusregister, Eesti väärtpaberite keskregister, Liiklusregister, Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem, Töötamise register, Maksu- ja Tolliamet, Teenistus- ja tsiviilrelvade riiklik register, Äriregister, Pärimisregister, Abieluvararegister. Kostjale I ei kuulu realiseerimiskõlblik vallasvara (sh sõiduk, väikelaev, tsiviilrelv, väärtpaberid). Kostja I on töötu. Sissetulek: 4/6 2-20-15758 töövõimetoetus 461.59 eurot, puuetega inimese sotsiaaltoetus 41,17 eurot. Kostja I suhtes ei ole menetluses varem täiteasju alustatud. Arvestades kostja I sissetuleku suurust, kohustusi, varalist seisu ning varem algatatud täitemenetluste arvu ei ole 26.08.2020 seisuga sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvelt täitemenetluse raames võimalik (dtl 16). Kostja I ei ole kohtule esitanud tõendeid, et tema varanduslik olukord oleks erinev, kui kohtutäituri tõendis kajastatud.
3. Kostjate ühisvara hulka kuulub kinnistu registriosa nr 2818508 aadressil XXX. Kostja II on kantud kinnistusraamatusse 18.02.2003, s.t kostja I ja kostja II abielu ajal ja kostjad ei ole esitanud tõendeid, et kinnistu ei kuuluks nende ühisvara hulka (dtl 18).
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõude rahuldamise eeldused on täidetud: hageja on sissenõudja, sissenõudja nõude rahuldamiseks toimub täitemenetlus, üks kostjatest on täitemenetluses võlgnik, vara, mille jagamist hageja soovib, on kostjate ühisvara ja võlgniku lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. Asjaoludest nähtuvalt ei ole ükski neist asjaoludest vaidluse all ja seega on kõik nõude rahuldamise eeldused täidetud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja I varanduslik seisukord ja sissetulekud ei ole sellised, mis võimaldaks kostja I nõude rahuldamist muul viisil. Ühisvara jagamise ja võõrandamise nõuet ei välista ka kostja II väide, et tegemist on tema ja ta ema elukohaga.
5. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 37 lg 3 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 järgi saab ühisvara jagada mh asja müümisega avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamisega ühisomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja nõue kostjate ühisomandi lõpetamiseks ja ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamiseks tuleb seega rahuldada. Ühisvara hulka kuuluv kinnisasi tuleb jagada nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha eest tasutakse esmalt kinnisasja müügiga seotud kulud ja ülejäänud raha jagatakse kostjate vahel võrdsetes osades.
6. Hageja palub kostjale I ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kostja I vastu.
7. Kohus selgitab, et hageja saab TMS § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele, sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades (Tartu Ringkonnakohtu
8. veebruari
9. a lahend tsiviilasjas nr 2-20-14123, p 6). Kostja I tekkivale lahusvarale sissenõude pööramise otsustab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäitur.
10. Kohus märgib, et hagiavalduses väljatoodud asjaoludel ei ole hageja rahalised nõuded kostja I vastu PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvad kohustused, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Hageja ei ole seda hagiavalduses ka väitnud. Samuti ei ole võimalik hageja nõudeid pidada

§ 445lgs 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluseks.

Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. 5/6 2-20-15758 17. Nõuded, milles hageja palub kostjale I ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kostja I vastu, tuleb jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.

18.

§ 445

lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus on 28.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-15758 määranud hagi tagamiseks kanda kinnistusraamatusse registriosa nr 2818508 all registreeritud D A ja V B ühisomandis olevale korteriomandile, aadressiga XXX, kinnistusraamatu kolmandasse jakku eelmärge Aktiva Finants OÜ kasuks ning koos eelmärkega kanda sisse märkus, mille abil teha nähtavaks, et kohtus on pooleli kinnistusraamatusse kantud korteriomandit puudutav kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-2015758, milles tehtav lahend määratleb muu hulgas korteriomandi omandiõiguse ülemineku tingimused. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist või asendamist. Samuti ei ole kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmine pooltele liigselt koormav. 19. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. MENETLUSKULUD 20. Tulenevalt

§ 173

lg 1 lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldati, siis jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 21.

§ 177

lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 6/6