← Eesti

1-22-7127/7

1-22-7127 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-7127 Kohtukoosseis Janika Kallin, Orvi Koik ja Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  3. novembri
  4. a määrus, millega jäeti Toomas Salmi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Toomas Salm (ik 36806114233, e-post:xxx), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Toomas Salmi määruskaebus Pärnu Maakohtu
  5. novembri
  6. a määruse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu määrus
  7. Pärnu Maakohtu
  8. novembri
  9. a määrusega jäeti Toomas Salmi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohus märkis Toomas Salm on kolmel korral süüdi mõistetud isikuvastaste vägivallakuritegude eest. Kahel korral on olnud kannatanuks Toomas Salmi XXX Y ja korra tema CCC. Kohtu hinnangul on süüdistataval kinnisidee saavutada oma XXX Y süüdimõistmine. Taotluses esitatud asjaoludel jäeti kriminaalmenetlus alustamata 2019.a. Toomas Salmi kuriteoavaldusel pole perspektiivi ja seega tuleb RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Taotluse asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Täiendavalt märkis maakohus, et kuriteoteate esitamine ei nõua õigusteadmisi. Toomas Salm on varem ise kuriteoteateid esitanud, kuid need pole päädinud kriminaalmenetlusega teadetes esinenud puuduste tõttu, vaid sel põhjusel, et kriminaalmenetluse läbiviimiseks puudub alus. Määruskaebus
  10. Vaidlustatava maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Toomas Salm. Kaebaja on seisukohal, et talle jäeti riigi õigusabi andmata põhjendamatult ja seadusliku aluseta. Sel põhjusel jäävad tema Põhiseadusest tulenevad õigused kaitseta. Toomas Salm leiab, et asjal on perspektiivi. 1

(2)1-22-7127 Toomas Salm märgib, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr X-XX-XXXX on vastuolus Pärnu Maakohtu otsusega nr Y-YY-YYYY (kus oli kohtunikuks sama maakohtu kohtunik), millise ta on seejuures kaevanud Euroopa Kohtusse, kuid tema õiguste rikkumised jätkuvad. Y (kellel on ilmselt kuritegelikud sidemed ametiasutustes) kuritegelik käitumine W ja Toomas Salmi vastu on olnud süstemaatiline, pikaajaline ja seda on võimalik tõendada. Toomas Salm kirjeldab, kuidas ta oma CCC eest aastaid hoolitses. Y andis asjas Y-YY-YYYY Toomas Salmi vastu valeütlusi selleks, et viimane ei saaks nende CCC Y kuritegude eest kaitsta. Y põhjustas CCC surma. Ebaseaduslikult saadud dokumentide alusel esitati hagi Toomas Salmi vastu asjas X-XX-XXXX isiku pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks. Y ja Q teadlik eesmärk on ebaseaduslik varaline rikastumine, tahtega omandada Toomas Salmile kuuluv vara (XXX). Toomas Salmi hinnangul peab kohus igakordselt õigusabi andmise aluseid hindama. Keeldumise korral ei piisa viitest, et varem on selle andmisest keeldutud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus leiab, et Toomas Salmi määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mis tingib selle läbi vaatmata jätmise. Nimelt, KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS
  2. või
  3. peatüki sätteid, arvestades
  4. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (
  5. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel.
  6. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus. Maakohus leidis põhjendatult, et Toomas Salmi esitatud riigi õigusabi taotluses sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on tema võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Maakohus märkis õigesti, et kaebaja esitatud asjaoludel jäeti kriminaalmenetlus 2019.a alustamata ning midagi uut tänaseks pole ilmnenud. Lisaks on maakohus asjakohaselt viidanud sellelegi, et isik on võimeline ka ise kuriteokaebust esitama. Reeglina kuriteoteate/kaebuse esitamiseks kannatanutele esindajat ei määrata, sest sellist kaebust on võimeline esitama iga isik ise. Maakohus on määruses esitanud jälgitavad ja ammendavad põhjendused selle kohta, miks puudub käesoleval juhul alus taotluse rahuldamiseks ning Toomas Salmile riigi õiguabi määramiseks. Alust maakohtu seisukohtade sisuliseks ümberhindamiseks kolleegiumi hinnangul pole.
  7. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.