Obsah (9)

§ 127§ 759§ 758§ 128§ 134§ 770§ 100§ 103§ 762

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 11. veebruar 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-12477 Y (endi

§ 127

lg 4 järgi hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hagis ei ole eelmärgitud asjaolusid esitatud ning puuduvad põhistused selle kohta, kuidas sai kostjate tegevuse tõttu hagejal kaasuda infarkt. Kostja I leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal oleks kostjate tegevuse tulemusena tekkinud kahju. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja 20.08.2017 selgituste kohaselt südamepuudulikkus kaasneb paratamatult pärast ulatuslikku müokardiinfarkti, selle kompenseerimiseks määratakse medikamentoosne ravi. Ka ei ole infarkti üldjuhul võimalik ennetada, eriti arvestades hageja ulatuslikku müokardiinfarkti ning tõsiseid stenoosilesioone. Hagejal angiograafias tuvastatud kahjustused olid raskekujulised, kuid müokardiinfarktile eelnenud stenokardiahood pigem tagasihoidlikud. Meditsiiniosakonna juhataja selgitusel on stenokardia sagedasti alaägeda sümptomaatikaga, nagu esines ka hagejal. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja I hinnangul tuvastatav ka põhjusliku seose olemasolu hagejal terviseseisundi halvenemise ja kostjate II ning 3 III tegevuse vahel. Arvestades ülaltoodut, ei ole kostja I lepingu rikkumine tuvastamist leidnud ning hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kostja II vastuväited

1. Kostja II palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Kostja II tunnistab, et teda kutsuti Tallinna Vanglasse seoses sellega, et üks kinnipeetav soovib näha meditsiinitöötajat. Kostja II saabus 17.09.2017 kella 21.00 paiku Tallinna Vanglasse. Kostja II vestles hagejaga, kes teatas, et tal on kõhuvalud ja kõrvetised. Objektiivselt oli hageja teadvusel, kontaktne. Lähtudes sellest, mida hageja rääkis, andis kostja II talle tbl. No-Spa 80 mg ja tbl. aspiriini. Öösel väljakutseid ei olnud. Kostja II lahkus 18.09.2017 kell 7.45 Tallinna Vanglast.
3. Kostja II juhib tähelepanu sellele, et poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejal oli 18.09.2017 Infarct myocard. 18.09.2017 diagnoositi haiglas, et viimasel on stenokardia – rinnaangiin, südame isheemiatõbi, mida põhjustab südame pärgarterite ateroskleroos. Hageja poolt esitatud dokumentide põhjal võib järeldada, et 22.09.2017 ehk neli päeva hiljem on hageja tervis saanud korda. Kostja III vastuväited
4. Kostja III palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda
5. Kostja III osutas hagejale tervishoiuteenust vastavalt hageja kaebustele ning see vastas tervishoiuteenuse üldistele nõuetele ja oli vastavuses asjakohaste kvaliteedinõuetega. Hagiavalduses esitatud väited on alusetud. Hageja kaebas 18.09.2016 kella 10.00 ajal vaid kõrvetisi maopiirkonnas. Visuaalselt oli hageja heas terviseseisundis ning mingeid sundasendeid ega valuaistinguid hagejal ei sedastanud. Hageja ei esitanud muid kaebusi, sh ei väitnud ka mingeid eelneval õhtul/öösel olnud tervisehädasid, samuti eitas igasuguseid kroonilisi haigusi. Kostja III andis hagejale kõrvetiste vastu tableti Maaloxit ning palus end kaebuste jätkumisel tagasi kutsuda. Kella 10.50 ajal, kui kostja III uuesti hageja juurde kutsuti, olid hagejal kaebused valule. Kostja III mõõtis hagejal pulssi ja vererõhku ning need näitajad olid normi piires. Kuna hageja väitel tal kõik valutas, lasi kostja III hageja meditsiiniruumi viia, kus tegi hagejale EKG ning tuvastas hagejal infarkti tunnused. Viivitamatult hakkas kostja III koos meditsiiniõde H. L. Kuningaga hagejale abi osutama: hagejale anti koheselt keele alla nitroglütseriini, pandi kanüül ja NaCl 0,9% tilkinfusioon ning manustati lisahapnikku ja kohale kutsuti kiirabi. Kiirabi kohale jõudes oli hageja stabiilses seisundis ning ta transporditi haiglasse edasistele uuringutele. Hagejale teostatud EKG võttis kiirabi kaasa.
6. Hageja poolt 18.09.2016 kella 10 ajal esitatud kaebustest ega tema tervislikust seisukorrast ei olnud järeldatav infarkt või sellele eelnev seisund. Hageja esitatud kaebuseks olid vaid kõrvetised, mis aga ei viita infarktieelsele seisundile või infarkti kliinilisele sümptomaatikale, seda enam, et hageja pidas kõrvetiste põhjuseks söödud toitu. Samuti ei olnud hagejal mingeid visuaalselt nähtavaid kehamuutusi (nt sundasend, valuaisting) ning tal ei olnud tuvastatud kaasuvaid haigusi, sh eitas hageja igasuguseid kroonilisi haigusi, mis oleksid andud alust infarkti kahtluseks. Hageja esitas infarktile viitavad kaebused alles 18.09.2016 kella 10.50 ajal kostja III teise visiidi ajal, millele kostja III koheselt reageeris ja asus hagejale abi osutama. Infarkti ei ole üldjuhul võimalik ka ära hoida ning seega ei olnud kostja III võimuses hagejal tekkinud infarkti või saabunud infarkti tagajärgi ära hoida. Hageja ei ole kohaselt tõendanud ühtegi oma väidet tervishoiuteenuse osutamise rikkumise kohta kostja III poolt, sh puuduvad igasugused asjakohased andmed kostja III süülise tegevuse kohta. Kostja III kinnitab, et osutas hagejale tema esitatud tervisekaebustele vastavat ravi. Kohtu põhjendused
7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on tõendamata ja põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. 4
8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.
10. Hageja nõuab tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju summas 100 000 eurot hüvitamist. Hageja väitel tekkis tal kahju seetõttu, et kostjate poolse vale diagnoosi tõttu pidi ta kannatama valu ja hirmu ning ravi viibimise tõttu südamelihase kahjustused süvenesid ja suurenesid, mistõttu on tema edasine elukvaliteet oluliselt halvenenud. Hageja on seisukohal, et kui kostjad poleks teinud diagnoosi- ja raviviga, oleks hagejal tuvastatud infarktieelne seisnud/infarkt varem, hageja oleks saanud kiiret ja õigeaegset ravi ning hageja südame kahjustused poleks olnud nii ulatuslikud.
11. Kostjad hagi ei tunnista, leides, et hagejale osutatud tervishoiuteenus vastas tervishoiuteenuse üldistele nõuetele ja oli vastavuses asjakohaste kvaliteedinõuetega.
12. Asjas ei ole vaidlust asjaolude üle, millest maakohus saab lähtuda, et: • • • • hageja viibis 17.09.2016 kinnipeetavana Tallinna Vanglas; 17.09.2016 kella 21.15 paiku käis vangla meditsiinitöötaja (kostja II) väljakutse peale kartseri juures ja andis hagejale No-Spa tableti. Visiit ei ole dokumenteeritud; 18.09.2016 kella 10.00 paiku käis vangla meditsiinitöötaja (kostja III) väljakutse peale kartseri juures ja andis hagejale Maaloxi tableti. Visiit on dokumenteeritud, dokumendi kohaselt oli hageja kaebuseks kõrvetised mao piirkonnas; 18.09.2016 kl 10.40–10.50 paiku käis kostja III väljakutse peale kartseri juures ja tuvastas seejärel EKG alusel hagejal infarkti tunnused. Hageja viidi kiirabiga haiglasse ja talle tehti südameoperatsioon.
13. Tervishoiuteenus on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 järgi tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Vangistuseaduse (VangS) § 49 lg 1 ja (TTKS) § 1 lg 2¹ kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi.
14. Üldjuhul osutatakse isikule tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel. Võlaõigusseaduse (

) § 758 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest, sh hõlmab tervishoiuteenuse osutamine ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse

§ 759

5 järgi mh sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. 26. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostjate poolt osutati hagejale tervishoiuteenust ja asi tuleb lahendada tervishoiuteenuse osutamise lepingut reguleerivate sätete kohaselt.

§ 758

lg 2 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst, hambaarst, iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde või ämmaemand, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult. Seega saab

§ 758lg-te 1 ja 2 alusel kõik kolm kostjat lugeda tervishoiuteenuse osutajaks.

27. Hüvitamisele kuuluv kahju võib

§ 128

lg 1 järgi olla varaline või mittevaraline, millest viimane hõlmab

§ 128

lg 5 järgi eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma.

§ 134

lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Tervishoiuteenuse osutaja vastutab

§ 770lg 1 järgi üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest.

Kui tervishoiuteenuse osutaja rikkumine seisneb raviveas, tähendab see eelkõige seda, et tervishoiuteenuse osutaja hooletult või tahtlikult jättis õigeaegselt ravi määramata. Seejuures tuleb kerge hooletuse puhul hüvitada

§ 127

lg 3 järgi üksnes kahju, mida kahju tekitaja nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. 28. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: • • • • • • tervishoiuteenuse osutaja on lepingut rikkunud (

§ 100

, § 770 lg 1); lepingut on rikutud süüliselt (

§ 770

lg 1); patsiendil on tekkinud mittevaraline kahju (

§ 134

); rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); mittevaraline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2,

§ 134

lg 1); mittevaraline kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena tervishoiuteenuse osutajale ettenähtav (

§ 134lg 1) 29.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.02.2019 käesolevas asjas tehtud otsuse kohaselt on hageja kui patsiendi kohustus

§ 770

lg-s 3 esimesena sõnastatud üldreegli kohaselt tõendada tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu, s.o eelkõige lepingu rikkumist (eelkõige diagnoosi- ja raviviga) ja põhjuslikku seost rikkumise ning tekkinud kahju vahel (erinorm

§ 770lg 4).

Tekkinud mittevaralist kahju peab kirjeldama ja tõendama samuti patsient, täpsemalt peab ta tõendama nende asjaolude olemasolu, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt nt Riigikohtu 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 13). Juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja või temaga võrdsustatud isik (

§ 758

lg 2) on lepingut rikkunud ja põhjustanud hagejale sellega mittevaralist kahju, saab ta

§ 103lg-st 1 ja § 770 lg-st 1 tulenevalt tõendada süü puudumist (vt Riigikohtu 8.

aprilli

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10, p 17 ja
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8533/125, p 17). Seega

§ 103

lg-st 1 tulenevalt eeldatakse, et lepingut (sh tervishoiuteenuse osutamise lepingut) rikkunud tervishoiuteenuse osutaja (

§ 758lg 1) oli hooletu.

1. Hageja väitel tekkis tal mittevaraline kahju seetõttu, et kostjad jätsid hagejal õigeaegselt tuvastamata infarktieelse seisundi ja infarkti. Kui kostjad poleks teinud diagnoosi- ja raviviga, oleks hagejal tuvastatud viidatud seisund varem, hageja oleks saanud kiiret ja õigeaegset ravi ning hageja südame kahjustused poleks olnud nii ulatuslikud. Kostjad leiavad, et hagejale osutatud 6 tervishoiuteenus vastas tervishoiuteenuse üldistele nõuetele ja oli vastavuses asjakohaste kvaliteedinõuetega. Seega seisneb vaidlus selles, kas tervishoiuteenuse osutamise käigus konkreetsel juhul on lepingulisi kohustusi rikutud. Riigikohus tõi oma 27.02.2019 otsuses välja, et asja uuel läbivaatamisel tuleb anda hinnang sellele, kas hageja esitatud kaebused viitasid südameinfarktile või selle kahtlusele ning kas ja missuguseid raviteenuse toiminguid pidid kostjad tegema ja ravimeid määrama ning selle hinnangu saab anda meditsiiniasjatundja (Riigikohtu 27.02.2019 otsuse p 18 käesolevas asjas). Kolleegiumil ega ilmselt ka asja menetlenud kohtutel ei ole meditsiinialaseid eriteadmisi hindamaks, kas kostjate osutatud tervishoiuteenus (sh hagejale määratud ravimite valik) vastas, arvestades hageja avaldatud kaebusi kostjatele II ja III ning muid juhtumi asjaolusid, vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal. Alles sellele küsimusele vastuse saamise järel saavad kohtud, juhul kui hagejale osutatud tervishoiuteenus ei vastanud eelnimetatud nõuetele, hinnata, kas kostjad olid lepingu rikkumises süüdi, st kas nad rikkusid lepingut kas tahtlikult või hooletult (Riigikohtu 27.02.2019 otsuse p 19.
2. käesolevas asjas).
3. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel esmalt tuvastada, kas tervishoiuteenuse osutaja on lepingut rikkunud. Kohus määras käesolevas asjas kostjate poolse diagnoosi- ja ravivigade kindlaks tegemiseks ekspertiisi ja tegi selle läbiviimise ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. 21.08.2020 kohtuarst-ekspertide A. A., H. K. ja T. P. poolt esitatud ekspertiisiakti kohaselt vastas hagejale osutatud tervishoiuteenus arstiteaduse üldisele tasemele ja on osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega (küsimuse p 7 vastus). Lisaks puudub ekspertiisiakti kohaselt objektiivne alus väita, et mingi tegevuse/tegevuste sooritamise korral oleks hagejal diagnoositud infarkt olnud välditav (küsimuse p 9 vastus) ning kostjate tegevus ei ole põhjustanud hageja tervise halvenemist ega püsivat terviseriket (küsimuse p 11 vastus).
4. Hageja vaidles 21.08.2020 ekspertiisiaktis toodule vastu leides, et see on vastuoluline, puudulik ja ebaselge ning taotles ekspertide ärakuulamist kohtuistungil. Hageja peamised vastuväited ekspertiisiaktile seisnevad järgnevas: Hageja hinnangul ei ole küsimuse nr 1 korral vastuses arvestatud alumise vererõhuga ja on lähtutud ainult ülemisest vereõhust. Samuti on vastus küsimusele nr 2 ebaselge ja puudulik, vastuses pole arvestatud teadaolevate infarkti tunnustega. Lisaks leiab hageja, et ekspertiisiaktis pole tegelikult vastatud küsimusele nr
5. 18.02.2021 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära ekspert-kohtuarsti A.A. ja andis pooltele võimaluse küsida eksperdilt täiendavaid küsimusi eelnevalt esitatud ja vastatud järelduste kohta. 25.05.2021 kohtumäärusega jättis kohus hageja taotluse kordusekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata. Kohus selgitas hagejale 18.02.2021 toimunud kohtuistungil, et tal on võimalik soovi korral esitada asjatundja hinnang dokumentaalse tõendina, ka soovitud Vene Föderatsiooni asjatundja arvamus. Kohus jättis nii kordus- kui täiendekspertiisi taotluse rahuldamata, kuivõrd selleks ei olnud vajadust. Ekspert oli kinnitanud, et jääb oma seisukohtade juurde ja vastused on olemas. Kohus andis hagejale täiendava tähtaja, et esitada eriteadmistega isiku arvamuse, mida käsitletakse dokumentaalse tõendina. Kohus selgitas TsMS § 293 lg 2 alusel, mil kohus võtab dokumentaalse tõendina vastu asjatundja hinnangu ning hagejal oli võimalus see esitada.
6. Kohtu hinnangul ei ole hageja vastuväited ekspertiisi osas kohased ega põhjendatud. Asjas läbiviidud ekspertiisiga loeb kohus tuvastatuks, et kostjad ei ole antud juhul teinud diagnoosi- ega raviviga ehk tervishoiuteenuse osutamise lepingut ei ole rikutud. Eeltoodud põhjustel ei ole tõendatud ka

§ 770

lõikes 4 märgitud alus, mille kohaselt kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. 34. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostjad ei ole tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud, puudub vajadus hinnata teisi mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Arvestades eeltoodut ei ole tõendatud, et kostjad oleksid hagejale tervishoiuteenuse osutamisel süüdi diagnoosi- või raviveas.

§ 770

lg 1 on sätestatud, et tervishoiuteenuse osutaja ja

§ 758

lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes 7 oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Kostjate vastutus hagejale tekitatud väidetava kahju osas on asja sisulise arutamise käigus tuvastatu alusel välistatud, siis puudub vajadus hinnata hagejale tekkinud kahju ja võimaliku kahju tekkimisega seotud põhjuslikku seost. 35.

§ 762

on sätestatud, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Kohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid kostjate poolt nimetatud kohustuste rikkumist. Hageja on esitanud tõendina ravijuhendi ja veebipõhise meditsiinilise andmebaasi UpToDate väljavõtte ülakõhuvalu põhjuste kohta, tuues esile, et tõendi kohaselt on ülakõhuvalu üheks põhjuseks müakardiinfarkt. Kohus nõustab hagejaga, et tegemist on meditsiinivaldkonnas kasutatava teabega, kuid konkreetsel juhul saab tulenevalt riigikohtu juhistest järeldusi ravivea osas teha siiski vastava ekspertiisi põhjal.

1. Kohus asub seisukohale, et asjas esitatud teised dokumentaalsed tõendid ei kummuta ekspertiisis esile toodut. Ekspertiis on läbiviidud toimikus olevate tõendite ning hageja haiguloos dokumenteeritud materjalide alusel. Kohtul puudub alus ekspertide järeldustes kahelda ja ka hageja ise ei ole oma vastuväiteid selles osas tõendanud. Menetluskulud ja riigi õigusabi tasu
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda, välja arvatud hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, mis jätta riigi kanda.
3. Käesolevas asjas on 01.11.2017 kohtumäärusega antud hagejale riigi õigusabi. Hagejale määrati riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ning riigi õigusabi kulud. Hagejale määrati riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaadi abi Robert Sprengk. Hageja majanduslik olukord ei ole kohtule teadaolevalt paranenud ning hagejalt menetluskulude väljamõistmine oleks seega ebamõistlik, mistõttu leiab kohus, et riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb jätta riigi kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus ning riigi õigusabi tasu ja kulude suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
5. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 8
6. Kohus märgib, et RÕS § 28 lg 1 sätestab, et kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud, välja arvatud RÕS § 27 lõikes 1 või 2 ettenähtud alustel, ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. RÕS § 28 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamist ei nõuta, kui sissenõudmise kulud on eeldatavalt suuremad sissenõutavast summast või sellega võrdsed või riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumisest on möödunud rohkem kui kolm aastat. RÕS § 17 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad riigi õigusabi seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmise. Kohus andis 01.11.2017 kohtumäärusega hagejale riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, kuna taotleja soovis esitada hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Käesoleva kohtuotsusega lõpetatakse hageja poolt esitatud nõude menetlus. Eeltoodust tulenevalt on riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt võetud riigi õigusabi ülesanne käesoleva kohtuotsuse jõustumisel täidetud. Kuivõrd riigi õigusabi andmise alused on ära langenud, tuleb taotlejale riigi õigusabi andmine lõpetada käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumisel. RÕS § 17 lg 6 kohaselt vabaneb riigi õigusabi andmise lõpetamise korral riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest. Kohus selgitab, et tulenevalt RÕS § 17 lg 3 laieneb kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise või sundtäitmise menetlusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 9