Obsah (12)
§ 121§ 65§ 263§ 73§ 69§ 75§ 184§ 76§ 63§ 120§ 68§ 64KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-21-4041 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekret
§ 121
lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta ja 2 kuud.
§ 65lg 1 alusel loeti T.
Almarile Tartu Maakohtu 5.11.2020 otsusega mõistetud kergem karistus, s.o 7 kuud vangistust kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskeima karistusega ning T. Almarile liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. T. Almar tunnistati süüdi
§ 263
lg 1 p 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.
§ 73lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati T.
Almarile mõistetavat karistust 6 kuud vangistust käesoleva otsusega
§ 65lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse võrra ning T.
Almarile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.
§ 73lg 4 ja § 69 lg-te 1, 3 alusel asendati T.
Almarile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 600 tundi, mille tegemise ajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
§ 69lg 4 alusel kohustati T.
Almarit üldkasuliku töö tegemise ajal alluma käitumiskontrollile ning täitma
§ 75lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid.
Tartu Maakohtu 1.11.2021 määrusega pöörati täitmisele T. Almarile Tartu Maakohtu 28.06.2021 otsusega mõistetud liitkaristus 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Käesoleval ajal kannab T. Almar karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 19.11.2021 ja lõpp 19.07.2023. Tartu Vangla esitas 13.09.2022 Tartu Maakohtule T. Almari isikliku toimiku, otsustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta T. Almari vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu T. Almar ei soovi enda tingimisi ennetähtaega vabastamist, kuna tulemas on uus kriminaalasi. Selles asjas on kokkulepe juba sõlmitud, kuid kohtuotsust veel ei ole. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles leiab, et T. Almar tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 1-22-3001, milles on T. Almarile esitatud süüdistus
§ 184
lg 2 p 1 ja 423-1 järgi ning liitkaristusena on kokku lepitud 5 aastat 4 kuud ja 25 päeva vangistust. Kohtu põhjendused T. Almar kannab liitkaristusena vanglakaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.
§ 76
lg 1 järgi teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. T. Almar on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud
§ 76lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks.
Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
§ 76
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. 2
(5)Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et T. Almar tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu arvates välistab T. Almari ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt T. Almaril distsiplinaarkaristused puuduvad. 2022. aasta augustist töötab vangla majandusabitöödel, on kolmel korral osalenud struktureeritud vestlustel vägivalla teemal, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad elukaaslane ja kolm last, ema, õde ja vend, kellega suhted on head. Ennetähtaegse vabanemise korral on T. Almaril võimalik elama asuda oma elukaaslase ja laste juurde aadressile xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vabanemisel asub tööle xxxxxx xx-s xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tartu Vangla andmetel on 6.09.2022 seisuga T.Almaril tasumata nõudeid summas ca 27 000 eurot ja vabanemisfondis on 199 eurot. Distsiplinaarkaristuste puudumine, vestlustel osalemine, sotsiaalprogrammi läbimine, töötamine vangistuse ajal, lähedaste, töökoha ja elukoha olemasolu vabaduses iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Karistusregistri 13.09.2022 teatisest (tl 13-15) tuleneb, et T. Almaril on neli kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Tartu Maakohtu 3.06.2016 otsusega T. Almar tunnistati süüdi
§-de 423-1, 121 lg 2 p 3 ja 120 lg 1 järgi ning
§ 63
lg 2 ja 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust (millest eelvangistuses kantud 2 päeva). Tartu Maakohtu 11.10.2016 otsusega T. Almar tunnistati süüdi
§ 120
lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.
§ 65
lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 3.06.2016 otsusega mõistetud karistusega ning mõisteti T. Almari liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha Tartu Maakohtu 3.06.2016 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o eelvangistuses viibitud aeg 2.-3.02.2016 (2 päeva vangistust) ja vangistuses viibitud aeg 19.07.-10.10.2016 (2 kuud 21 päeva vangistust), ning loeti T. Almarile kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 7 päeva vangistust. T. Almar tunnistati süüdi
§ 121
lg 2 p 2 ja 3 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 23.25.06.2016, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning loeti T. Almari lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 3.06.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti T. Almari lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 4 päeva vangistust alates 11.10.2016. T. Almar kandis karistuse lõpuni. Tartu Maakohtu 5.11.2020 otsusega T. Almar tunnistati süüdi
§-de 423-1 ja 280 lg 2 järgi ning
§ 64lg 1 alusel mõisteti T.
Almarile liitkaristuseks 7 kuud vangistust, mis
§ 73lg-te 1, 3 alusel jäeti tingimisi täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga.
Kuid T. Almar pani katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 28.06.2021 otsusega, millega pöörati täitmisele ka Tartu Maakohtu 5.11.2020 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, mis asendati üldkasuliku tööga. Kuna T. Almar hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, pöörati mõistetud karistus täitmisele reaalse vangistusena. 3
(5)Eelnev osutab asjaolule, et varasem vanglakaristus ei ole täitnud oma eesmärke - ei ole mõjutanud T. Almarit kuritegude toimepanemisest hoiduma. Samuti pole T. Almar kriminaalhoolduse ja üldkasuliku töö jaoks sobilik isik, kuna T. Almar ei ilmunud kriminaalhooldaja vastuvõtule ja jättis tegemata üldkasuliku töö tunnid. T. Almar ka kohtuistungil ise kinnitas, et läks ära välismaale, kuna pani toime uue kuriteo. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt enne vangistust tarvitas T. Almar igapäevaselt suurtes kogustes kanget alkoholi. Tunnistab alkoholisõltuvust. Mitmed kuriteod, sh kõik vägivallakuriteod, on toime pannud alkoholijoobes. Ka kohtuistungil T. Almar tunnistas, et vabaduses tarvitas ta tihti alkoholi. Kohtu hinnangul Tartu Vangla iseloomustus ühes T. Almari kohtuistungil antud ütlustega kogumis tõendavad, et T. Almari puhul on tegemist alkoholi liigtarvitava isikuga. Kalduvus alkoholi tarvitada suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt enne vangistust alates 2021. aasta algusest tarvitas T. Almar regulaarselt narkootikume. Kuna oli ise vahendaja, olid võimalused aine saamiseks lihtsustatud. Kohtuistungil T. Almar väitis, et narkootikume tarvitas harva, põhiliselt tegeles narkootilise aine käitlemisega. Kuna T. Almar pole narkootikumide tarvitamist täielikult eitanud, on kohtu hinnangul Tartu Vangla iseloomustuse ja T. Almari kohtuistungil antud ütlustega kogumis tõendatud, et T. Almari puhul on tegemist narkootikume tarvitava isikuga. Narkootikumide tarvitamine suurendab uute kuritegude, eelkõige narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude, toimepanemise riski. Et T. Almari suhtes on pooleli kriminaalasi, milles T. Almarit süüdistatakse narkootikumide suures koguses käitlemises, kinnitas kohtuistungil T. Almar ise ja nähtub ka vangla iseloomustusest ja prokuröri kirjalikust arvamusest. Kaaludes T. Almari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (distsiplinaarkaristuste puudumine, vestlustel osalemine, sotsiaalprogrammi läbimine, töötamine vangistuse ajal, lähedaste, töökoha ja elukoha olemasolu) ja vastu rääkivaid asjaolusid (T. Almari isik ja varasem elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Arvestades T. Almari varasemat käitumist pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab T. Almar alkoholist, narkootikumidest ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohus ei ole veendunud, et T. Almar korduvalt karistatud ja ka varem korduvalt vanglakaristust kandnud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Vangla iseloomustuses on märgitud ja süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et ta kannab viiendat reaalset vangistust. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab T. Almari tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et T. Almari ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. T. Almari puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Seetõttu tuleb T. Almaril jätkata karistuse kandmist. 4
(5)/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)