KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-17-1224 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Süüdimõistetu Marko Saksa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Prokurör Abiprokurör Meelis Juursoo (kohtuistungil ei osalenud, esitas arvamuse kirjalikult) Süüdimõistetu Kohtuistungi toimumise aeg Marko Saks isikukood 3840110296; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas
- november 2022 RESOLUTSIOON Jätta Marko Saks Harju Maakohtu 18.05.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu 18.05.2017 otsusega Marko Saks tunnistati süüdi KarS §-de 141 lg 2 p 1, 6 ja 179 lg 1-1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti M. Saksale liitkaristuseks 11 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati M. Saksale mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 7 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt loeti eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 24.08.
- Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2017 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. M.Saks mõisteti ühes kuriteoepisoodis osaliselt õigeks, kuid tegude kvalifikatsioon ja talle mõistetud liitkaristus jäi mutmata. Käesoleval ajal kannab M. Saks karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 24.08.2016 ja lõpp 24.12.
- Tartu Maakohtu 24.08.2021 määrusega jäeti M. Saks Harju Maakohtu 18.05.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 10.09.
- Tartu Vangla esitas 30.08.2022 Tartu Maakohtule M. Saksa isikliku toimiku, otsustamaks uuesti tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta M. Saksa vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu M. Saks palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles leiab, et M. Saks tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused Marko Saks kannab vanglakaristust muu hulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt KarS § 76 lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. M. Saks on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on möödunud ka VangS §-s 76 lg 4 ettenähtud üheaastane tähtaeg eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 2 ja VangS §-s 76 lg 4 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 31-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et M. Saks tuleb vangistusest 2
(4)tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu arvates välistavad M. Saksa ennetähtaegse vabastamise kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu isik. Vangla iseloomustuse kohaselt M. Saksal distsiplinaarkaristused puuduvad. 2020-2022. aastatel on M.Saks periooditi töötanud vangla majandusabitöödel, 2019-2020 läbis seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammi „Uus Suund“, alates juunist 2021 toimub psühholoogiga individuaalne nõustamine ja psühhoteraapia. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa ja õde, kellega suhted on head. Ennetähtaegse vabanemise korral on M. Saksal võimalik elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxx aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vabanemisel on võimalik tööle asuda xx-sse xxxxxxxxx xxxx. 12.08.2022 seisuga tasumata rahalisi nõudeid ei ole, vabanemisfondis on 1962 eurot. Vabanedes soovib kinnipeetav seksuaalse hälbe osas minna ravile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx M. V. juurde ja pöörduda abi saamiseks psühhiaatri poole. Et ta soovib vabanemise korral pöörduda dr V. poole ja on nõus vajaduse korral alluma seksuaalsuunitluse häire ravile, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi läbimine, töötamine vangistuse ajal, individuaalsel nõustamisel ja psühhoteraapias osalemine, lähedaste, elukoha ja töökoha olemasolu vabaduses ning soov tegeleda seksuaalse hälbe raviga iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. M. Saksa isiklikus toimikust olevast kohtulahendist tuleneb, et M. Saksal on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid see on mõistetud muuhulgas ühe raskeima isikuvastase kuriteo eest. M. Saks pani 2016 aasta suvel mitme kuu vältel korduvalt toime 9 aastase tütarlapse suhtes sugulise iseloomuga tegusid (sh xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x). Peale selle astus M.Saks lapsega ühel ööl vaginaalsesse suguühtesse. Kohus on leidnud, et M.Saks pani oma teod toime kavatsetult. M.Saks otsis ühes seksikuulutuste portaalis isikuid, kes on nõus temaga suguühtesse astuma. Üheks selliseks isikuks osutus kolme alaealise lapse ema, kellega M.Saks hakkas fantaseerima seksimisest viimase lastega. Taoline olukord viitas sellele, et M.Saks planeeris oma tegevust. Lisaks on M.Saks süüdi tunnistatud selle eest, et ta näitas kahele lapseealisele tüdrukule oma peenist ja pilti oma peenisest, pannes toime laste seksuaalse ahvatlemise. Juba kriminaalasja sisulise arutamise käigus M. Saks kannatanuga suguühendusse astumist ei tunnistanud ning ka muu suguline tegevus leidis aset väidetavalt kannatanu initsiatiivil. Ka käesoleva asja arutamise ajal M. Saks jätkuvalt leidis, et osa vastutusest juhtunu osas lasub kannatanul, kes ise seksida soovis. M.Saks näeb enda süüd selles, et nõustus kannatanu sooviga. Kaaludes M. Saksa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi läbimine, töötamine vangistuse ajal, individuaalsel nõustamisel ja psühhoteraapias osalemine, lähedaste, elukoha ja töökoha olemasolu vabaduses ning soov tegeleda seksuaalse hälbe raviga) ja vastu rääkivaid asjaolusid 3
(4)(kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu isik, sh suhtumine toimepandud kuriteosse), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. M. Saksa suhtumine toimepandud kuriteosse (veeretab vastutust osaliselt 9 aastase lapse peale) näitab, et ta ei mõista seni oma teo ebaõiglust ega ole karistusest veel vajalikke järeldusi teinud. Kuna süüdimõistetu toimepandud kuriteos endal täielikku süüd ei näe, puudub igasugune kindlus, et taolised sündmused tulevikus ei kordu. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Kohus pole veendunud, et vabaduses suudab M. Saks õiguskuulekalt käituda ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab M. Saksa tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et M. Saksa ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. M. Saksa puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemisele pidada suureks. M. Saksal tuleb jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
(4)