Obsah (6)
§ 187§ 317§ 162§ 175§ 177§ 468KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 07.12.2022 Tallinna kohtuumaja Tsiviilasja number 2-22-7096 Ts
) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
§ 187lg 6).
Kohtu selgitused Kohtu menetluses on tsiviilasi 2-22-7096 AS Aktiva Portfolio hagi R. L. vastu võla nõudes. Kohus võttis 18.08.2022 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule ei ole kostja teadaolevate kontaktide kaudu hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagi ja menetlusse võtmise määruse kätte dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.11.2022 (
§ 317lg 5).
Hagile vastamise tähtaeg oli 05.12.2022. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid hageja nõude ja selle asjaolud ja menetluskulude suuruse. 1.
- Inbank AS ja kostja sõlmisid 15.06.2019 tarbijakrediidilepingu nr. XXXXXXXXXX, millest alusel sai kostja laenu (Lisa 1). 1.
- Kostja kohustus tagastama Inbank AS-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule (Lisa 1, lk 2-3). 2
(2)2-22-7096 1.
- Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 08.07.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (Lisa 2). 24.07.2020 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (Lisa 3). 1.
- 31.07.2020 loovutas Inbank AS kostja vastase nõude AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid (Lisa 4). 2.
- Põhivõla nõue Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 8421,00 eurot (Lisa 1). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.05.2019 - 16.05.2025 72 osamaksega: põhiosa 8421,00 eurot; intress 7645,72 eurot; lepingutasu 168,42 eurot; haldustasu 180,00 eurot. Tagastamisele kuulub brutosumma 16415,13 eurot. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda laen koos intressiga Inbank AS-le maksegraafiku alusel. Kostja nimetatud osamaksete mittetäieliku tasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 531,97 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 7889,03 eurot (8421,00-531,97). 2.
- Intressinõue VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi (Lisa 1, p 5.1.). Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 23,90%. Pooled on lepingus intressi summaks kokku leppinud 7645,71 eurot, mis jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on intress võlgnevus alates
- osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 15.04.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 15.07.2020 summas 632,76 eurot järgnevalt: 15.04.2020 täielikult tasumata intress summas 162,71 eurot; 15.05.2020 täielikult tasumata intress summas 156,27 eurot; 15.06.2020 täielikult tasumata intress summas 160,10 eurot; 15.07.2020 täielikult tasumata intress summas 153,68 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 632,76 eurot. 2.
- Laenuhaldustasu nõue VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt poolte vahel 15.06.2019 sõlmitud lepingu põhitingimustele kohustub kostja tasuma igakuist haldustasu. Pooled on kokku leppinud igakuises haldustasus summas 2,50 eurot. Kostjal on tasumata 15.04.202015.07.2020 osamaksete haldustasud kokku summas 10,00 eurot (4 x 2,50). Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 10,00 eurot. 2.
- Võla sissenõudmiskulude nõue Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad (Lisa 5). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu 3
(2)2-22-7096 ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 4.6 (Lisa 1). VÕS
- 2 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot, 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 50,00 eurot. 2.
- Viivisenõue Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 7889,03 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates s.o 15.04.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.05.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 23,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.
- ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 3386,44 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (Lisa 6). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 3386,44 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 7889,03 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 12.05.2022 lepingujärgses viivisemääras s.o 23,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 7889,03 eurot x 23,9% aastas = 1885,47 eurot. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Vastavalt
§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 7889,03 eurot, intress 632,76 eurot, haldustasu 10,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3386,44 4
(2)2-22-7096 eurot, viivised alates 12.05.2022 kuni põhinõude summas 7889,03 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 23,9% aastas; riigilõiv summas 840,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.
Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja tasu 480 eurot 4 tunni eest (tasu määr 120 € tunnis ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 480 euro ulatuses
§ 175lg 1 järgi.
Juhindudes
§ 177
lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
(2)