← Eesti

1-22-602/33

1-22-602 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2022. a Tallinn Kriminaalasja number 1-22-602 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Katškovskaj

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas. 2. Teha uus otsus, millega mõista Artur Rätsep’ale Kar

S § 113 lg 1 järgi põhikaristuseks vangistus 9 (üheksa) aastat ja 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks Artur Rätsepale vangistus 10 (kümme) aastat.

  1. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Süüdistatava kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
  2. Määrata Natalia Lausmaa Advokaadibüroole (reg. number 10783351) seoses advokaat Natalia Lausmaa poolt Artur Rätsep’ale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 340,80 (kolmsada nelikümmend) eurot ja kaheksakümmend senti.
  3. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu 27.11.2022 otsusega tunnistati Artur Rätsep süüdi kuriteo toimepanemises KarS § 113 lg 1 järgi ja mõisteti talle põhikaristuseks vangistus 10 (kümme) aastat ja 6 (kuus) kuud. Tunnistati Artur Rätsep süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja mõisteti talle põhikaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks Artur Rätsepale vangistus 11 aastat. Tõkend – vahistamine Artur Rätsepa suhtes – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus karistusaja hulka, on karistuse kandmise alguseks 12.10.2021.a. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti Artur Rätsepalt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud: ekspertiisitasu kogusummas 3198 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 1245,60 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti riigi kanda ekspertiisitasud summas 1767 eurot, määratud kaitsjale makstud tasust 1768,80 eurot ja Lukuabi arve summas 125 eurot. Määrati, et menetluskulud kogusummas 6078,60 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 507 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest.
  5. Artur Rätsepa süüdistatakse selles, et tema 2020 aasta algul, talvisel ajal ründas Tallinnas XXX territooriumil asuvas vagunis oma elukaaslast X, sakutas X juustest ja lõi teda korduvalt, vähemalt viiel korral kätega rinna ja selja piirkonda, põhjustades X-le füüsilist valu. Samuti tema 21.08.2021 kella 13:55 ajal XXX kinnistul asuvas ehitises sakutas X juustest ning tõukas teda vastu selga, põhjustades X-le füüsilist valu. Oma tahtliku tegevuse pani Artur Rätsep toime teise inimese valu tekitava väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 21.08.2021 õhtusel ajal XXX kinnistul asuvas ehitises lõi tahtlikult C korduvalt käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, paisates teda oma löökidega põrandale pikali. Seejärel peksis Artur Rätsep korduvalt, lühikeste vaheaegade järel pikali olevat C käte ja jalgadega, sealhulgas lõi ta inimese tapmise eesmärgil C-le telliskividega korduvalt, vähemalt viiel korral vastu pead, tekitades C-le pea hulgivigastusi. Lisaks põhjustas Artur Rätsep peksmise ja pikali tõukamise tulemusena C-le vasaku pindluu ja sääreluu murrud. C suri Artur Rätsepa poolt tahtlikult temale põhjustatud pea tömbi trauma (s.o koljusisene vigastus koos peaaju kõvekelme rebendite ja õhuga koljuõõnes, hulgaliste koljuluude murdudega, verevalumitega kõõlustanul, põrutushaavadega pea piirkonnas ning nahaaluste verevalumitega paremal pool otsmikul) tagajärjel sündmuskohal. Oma tahtliku tegevusega pani Artur Rätsep toime teise inimese tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2

(7)SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON
  1. Kaitsja vaidlustab Artur Rätsepa kohtuotsuse temale KarS § 113 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas ning KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi süüditunnistamise osas. 3.
  2. Apellatsioonikaebuse esitaja leiab, et maakohus alusetult pidas Artur Rätsepa kahetsust C surma põhjustamises paljasõnaliseks. Artur Rätsep püüdis oma kahetsust väljendada korduvalt kohtu ees, nii kohtuistungi alguses kui ka selle kestel, kuid kohus katkestas teda, sest menetluslikult ei olnud vabanduste esitamine sellel ajahetkel kohane. Kui aga kohtuliku uurimise lõpul Artur Rätsepat üle kuulati, millise ülekuulamise käigus tal oli võimalik pikemalt oma kahetsusest rääkida, siis ei osanud ta oma kahetsust selgesõnaliselt väljendada. Artur Rätsep on loomult lihtsakoeline, kooliharidust on tal ainult 6 klassi ning tal puudub väljendusoskus, eriti avalikkuses , nagu kohtuistungil, esinedes. Tegelikkuses kahetses ta oma hirmsat tegu sügavalt, aga ei suutnud seda kohtule õigesti väljendada. Kaitsja märgib, et tapmise pani Artur Rätsep toime C poolt provotseerituna, kuivõrd kaklust alustas C, kes põhjusetult vigastas oma sõrmega Artur Rätsepa silma ja oli tema suhtes üldse agressiivne. Varasemalt oli C korduvalt kiidelnud oma toimepandud vägivallategudega, koguni tapmisega, mille ohvri ta olevat matnud XXX kinnistu lähedale. Artur Rätsep ei teadnud küll, kas see jutt oli õige või vale, kuid sellegipoolest mõjutas selline teadmine teda C suhtes olema kahtlustav ja kaitseseisundis, kui viimane alustas kaklust, mis lõppkokkuvõttes lõppes C surmaga. Artur Rätsepa teadmist mööda oli C 2021.a. maikuus kinni peetud seoses mingi kaklusega Tallinnas ning pidanud olema Arestimajas, mille olusid ta Artur Rätsepale kirjeldas. Kakluse kohta olevat alustatud ka kriminaalasja. Seepärast mõjus C poolt Artur Rätsepale silma sõrmega torkamine tõsist ärevust tekitavalt ning tal läks n.ö. „silme ees mustaks“ ja ta soovis üksnes, et C ei teeks talle enam haiget. Et C Artur Rätsepa tegevuse tagajärjel suri, selgus Artur Rätsepale alles hiljem ning siis sattus ta paanikasse, mille tõttu peitiski surnukeha kraavi. Oma tegevat kahetsust väljendas Artur Rätsep ka sündmuskoha ettenäitamisel, millist protokolli prokuröri soovil kohtule avaldati üksnes tummalt, ilma helita ning seetõttu ei saanud kohus tema kahetsusest eeluurimise ajal mingit teavet. Videos nähtavast Artur Rätsepa tegevusest on siiski näha, et ta kirjeldab sündmusi ja näitab toimunut ette ning viib ise uurijad kohta, kuhu ta C laiba peitis. Samuti näitas ta uurijatele kohta, kuhu C jutu järgi olevat maetud selle isiku laip, kelle oli tapnud C. 3.
  3. Kaitsja leiab, et maakohus põhjendamatult nõustus prokuröri taotlusega esitada sündmuskoha ettenäitamise ja väidetavalt C poolt maetud laiba otsimise vaatlusprotokollidest tehtud videosid ilma helita, vältides nii kohtule esitamast Artur Rätsepa poolt sündmuskohal antud selgitusi. Maakohus nõustus sellega, kuigi kaitsja vaidles vastu, kuivõrd nende videote esitamine ilma helita muutis nad äärmiselt väheinformatiivseks ja kohati ka arusaamatuks. Kaitsja hinnangul ei olnud nende tõendite kohtule esitamine ilma koos sellega salvestatud helita võimaldanud kohtul teha tõeseid järeldusi. Suures osas seetõttu kaldus kohus usaldama prokuröri hinnangut Artur Rätsepa isiku ja tema kavatsuslikkuse suhtes ning jõudis järeldusele, et Artur Rätsep oma tegu lõppkokkuvõttes ei kahetsenud. 3.
  4. Mis puutub süüteo kvalifikatsiooni mitte KarS § 115 järgi, vaid KarS § 113 järgi, siis juhindus maakohus prokuratuuri poolt esitatud andmetest selle kohta, et C varasemalt vägivallategude eest vastutusele võetud ei olnud, mistõttu kohus jõudis järeldusele, et C poolt provokatiivset käitumist, mis võinuks Artur Rätsepal esile kutsuda tugeva hingelise erutuse, esineda ei võinud. Kaitsja leiab, et isegi kui möönda, et tugeva hingelise erutuse seisundi tekkimine Artur Rätsepal ei ole tõendatud, siis võis Artur Rätsepa käitumine olla mõjutatud tema subjektiivsest teadmisest C varasema vägivaldsuse kohta, mis mõjutas teda kasutama vahendeid, mis Artur Rätsepa teadmist mööda pidid 3
(7)olema piisavad C agressiivsuse mahasurumiseks, kuid mis osutusid olevat C suhtes liigselt jõulisteks ja kutsusid esile tema surma. Kaitsja leiab, et Artur Rätsepa subjektiivset teadmist C varasema vägivaldsuse kohta tuleb pidada tõendatuks, kuivõrd Artur Rätsep on seda väljendanud korduvalt, nii eeluurimisel kui ka kohtus. Maakohus on aga ekslikult pidanud seda paljasõnaliseks õigustuseks Artur Rätsepa käitumisele. 3.
  1. Kaitsja leiab, et kohus on alusetult jõudnud järeldusele, et Artur Rätsepa tegevus oli otseselt ja tahtlikult suunatud C tapmisele, kuivõrd kohtu hinnangul on Artur Rätsepal kalduvus vägivaldsusele ja kontrollimatule käitumisele. Maakohus on sellisele järeldusele jõudmiseks tuginenud kannatanu X eeluurimisel antud ütlusele, mille kontrollimiseks ristküsitluse näol kohtulikus menetluses võimalust ei olnud ja Z ütlustele, kes ise väitis, et ta Artur Rätsepat ei salli ning ta oli korduvalt püüdnud Xt lahkuma sundida Artur Rätsepa juurest, kuid X ise keeldus. Kaitsja leiab, et sellised tõendid ei ole küllaldased niivõrd põhjapanevate järelduste tegemiseks. Tunnistaja F seletuse kohaselt oli Artur Rätsep töökas ja kuulekas töötaja ning mingeid konflikte tal Artur Rätsepaga ei olnud. Seega ei olnud Artur Rätsepa käitumine üldiselt vägivaldne ning puuduvad tõendid selle kohta, et ta lihtsalt põhjusetult asus tarvitama vägivalda C suhtes eesmärgiga kutsuda tahtlikult esile C surma. Kaitsja leiab, et maakohtul tulnuks teo toimepanemise asjaolusid ning Artur Rätsepa tõelist kahetsust arvesse võtta ning sellest lähtuvalt määrata talle miinimumilähedane, mitte aga sanktsiooni keskmist määra ületav karistus. 3.
  2. Kaitsja vaidlustab süüdimõistmise KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, kuivõrd kaitsja hinnangul vägivalla korduvus tõendatud ei ole. Väidetavalt 2020.a. talvel vagunelamus toimunud sündmuse kohta on kannatanu ja tunnistaja ütlustes olulised vastuolud, mis takistavad kohut veendumusele jõudmast, et kas ja kuidas selline sündmus üldse aset leidis. Seetõttu maakohtul tulnuks selles episoodis Artur Rätsep õigeks mõista ning tema 21.08.2021.a. toimepandud vägivallategu X suhtes, mille Artur Rätsep õigeks võttis, kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Lähtuvalt ülaltoodust pidanuks Artur Rätsepale ka selle süüteo eest mõistetav karistus olema väiksem. 3.
  3. Lõppkokkuvõttes taotleb kaitsja Artur Rätsepale KarS § 113 lg 1 mõistetud karistuse vähendamist kuni sanktsiooni miinimummäärani, X suhtes toimepandud vägivallateo kvalifitseerimist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja samuti karistuse vähendamist, aga ka liitkaristuse vähendamist. KOHTUISTUNG
  4. Tallinna ringkonnakohus toimunud avalikul kohtuistungil jäi apellatsiooni esitaja oma kaebuses esitatud seisukohtade ning taotlusete juurde. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni ning palus see rahuldada. Süüdistatav seletas, et tal on probleeme end ühemõtteliselt arusaadavalt väljendamisega ning selgitas, et ta kahetseb siiralt talle süüks arvatud tegusid. Prokurör vaidles süüdistatava kaitsja argumentidele ning taotlusetele vastu ning palus jätta maakohtu otsus muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus sissejuhatavalt märgib, et kaitsja apellatsioonitaotluste hulka ei kuulu süüdistatava C suhtes tegevuse ümberkvalifitseerimine provotseeritud tapmiseks KarS § 115 järgi. Sellele vaatamata kordab kaitsja esitatud apellatsioonis oma maakohtus juba esitatud argumente sellest, miks Artur Rätsepal oli põhjust C karta, mistõttu mõjus C poolt Artur Rätsepale silma 4
(7)sõrmega torkamine tõsist ärevust tekitavalt ning tal läks n-ö „silme ees mustaks“ ja ta soovis üksnes, et C ei teeks talle enam haiget ning seetõttu ründas ta C surmavalt. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on sellisele kaitseversioonile juba ammendavalt vastanud ning toonud välja kõik asjakohased argumendid, miks süüdistatava tegevust C suhtes ei ole võimalik hinnata provotseeritud tapmisena ning ka seda, miks A. Rätsepal puudus igasugune alus C karta. Uuritud tõenditest nähtub üheselt, et C oli A. Rätsepa sagedane külaline ning joomakaaslane, kellega pidevalt juhtus purjuspäi vaidlusi. Seejuures agressiivseks ning ründavaks pooleks oli alati A. Rätsep, C oli nõrgem pool. Tunnistaja X ütlustest tuleneb, et ka varasemalt oli sarnaseid peksmisi Arturi ja C vahel, Artur peksis C kukkumiseni, seejärel oli C veidi pikali, siis tõusis püsti ja lahkus koju. Isegi kui möönda, et C oma provotseeriva käitumisega kutsus ise esile süüdistatava ründe, ei saa ainuüksi sellest järeldada, et süüdistatav oli teo toimepanemise ajal äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Kannatanu esile kutsutud hingelise erutuse seisund peab olema eriline, millele osutab KarS § 115 koosseisukirjelduses kasutatud sõna „tugev“. See ei ole lihtsalt ehmatus, ärritus vms, vaid selle all tuleb mõista kannatanu vägivalla või solvamise tagajärjel tekkinud tugevat emotsionaalset reaktsiooni, mis pärsib oluliselt toimepanija võimet vahetult tapmisteo ajal kaalutletult ja adekvaatselt kannatanu ründele vastata (RKKKo nr 1-18-10214 p 18). Süüdistatava tugeva hingelise erutuse seisundile viitavat olukorda praeguses kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Vastupidi, tunnistaja X ütlustest nähtuvalt, peale C kukkumist A. Rätsepa tekitatud löökide tagajärjel umbes poole tunni pärast hakkas Artur C edasi peksma selja tagant vastu pead. C vahepeal püsti ei tõusnud. Kohtukolleegium märgib, et tugevale hingelise erutuse seisundile on omane, et see tekib äkitselt ning sama „äkki“ ka kaob. Erialakirjanduse põhjal võib nimetada mõningaid asjaolusid, mille olemasolu korral on põhjust kahtlustada toimepanijal teo ajal äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundit: näiteks isiku käitumise ebatüüpilisus, selle ootamatu ja äge avaldumine, juhuslikkus (nt löökide paljusus ja nende andmine huupi) ja lühiajalisus, samuti toimepanija välimuse eripära teo ajal (nt kahvatumine, hääle muutumine, käte värisemine jne), teojärgne käitumine (nt jõuetus) ning mäluhäired (vt selle kohta ka osutatud otsus nr 1-19-8038/67, p 18). Süüdistatava käitumine lamava kannatanu teistkordsel ründamisel on ehedaks tunnistuseks sellele, et ta tegutses kannatanu tapmisel ajendatuna ühise alkoholijoomise ning tüli käigus tekkinud vihast. Süüdistatava käitumine on seega ainuõigesti kvalifitseeritud tahtliku tapmisena KarS § 113 lg 1 järgi. 6. Apellatsiooni teise põhiargumendina toob kaitsja välja, et maakohus pidas alusetult Artur Rätsepa kahetsust C surma põhjustamises paljasõnaliseks ning seega jättis põhjendamatult arvestamata karistust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Põhjendades puhtsüdamliku kahetsuse karistust kergendava asjaoluna arvestamata jätmist viitas maakohus üksnes sellele, et A. Rätsep oli teadlik sellest, milline suhe oli C-l oma emaga, kuid ei andnud isegi anonüümset vihjet, kus C surnukeha võiks leida. Maakohus märkis samuti, et pigem kahetses A. Rätsep seda, et ei tegelenud surnukeha peitmisega põhjalikumalt ning tema tegu sai seetõttu õiguskaitseorganitele teatavaks. Kohtukolleegium selliste põhjendustega süüdistatava kahetsuse arvestamata jätmisel nõustuda ei saa. Asjaolu, et süüdistatav tapmise toimepanemise järgselt hirmunult hävitab kuriteo jälgi ning peidab surnukeha, mingil juhul ei tähenda, et ta ei või aja möödudes (antud juhul kohtuistungi ajaks) siiralt kahetseda kuriteo toimepanemist. Kohtukolleegium märgib, et süüdlase poolt kuriteojälgede likvideerimine ning surnukeha ära peitmine ei ole välistatud ka olukordades, kus surm oli tekitatud ettevaatamatusest, sh näiteks liiklusõnnetuse tagajärjel. Süüdistatava hirm ja häbitunne ei pruugi lubada süüdlasel teatada kannatanu surmast/tapmisest ka viimase lähedastele anonüümselt. Kohtukolleegium ei ole tuvastanud süüdistatava ütlustes osa, milles ta oleks kahetsenud, et peitis surnukeha kehvasti. Vastupidi, süüdistatav kirjeldas, et tema ja C vahel olid usalduslikud sõbrasuhted, C tihti laenas 5
(7)süüdistatavalt jalgratast, et pudeleid korjamas ja poes käia, koos pidevalt tarvitati alkoholi ja suheldi igapäevaselt. Ka maakohus luges tegelikult tõendatuks tunnistaja F ütlustele tuginevalt, et süüdistatava ja C vahel olid väga sõbralikud suhted, kuid seda argumenti kasutas maakohus asjakohaselt põhjendamaks, et A. Rätsepal puudus igasugune alus Ct karta. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks süüdistatava poolt väljendatud kahetsuse karistust kergendava asjaoluna arvestamata jätmist eeskätt süüdistatava muutliku ning süüd pisendava kaitsepositsiooni ja/või käitumise (muigamine, irvitamine vms) pärast kohtumenetluses (vt nt RKKKo nr 3-1-1-93-12, p 9.3). Samas on kohtupraktikas asutud seisukohale, et puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses ei eelda seda, et teo toimepanija aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid. Isik võib siiralt kahetseda nii enda tegu kui ka saabunud tagajärge, viidates samal ajal näiteks ka kannatanu rollile toimunus (vt RKKKo nr 1-17-105/35, p 20; RKKKo nr 1-20-3535, p 20) Kuigi süüdistatava kaitsja osundas kohtutele, et süüdistatava tegevus võib olla kvalifitseeritud KarS § 115 järgi, tunnistas end A. Rätsep süüdi KarS § 113 lg 1 järgi kuriteo toimepanemises täielikult (Kd I lk 246 pöördel). Teistkordselt avaldas süüdistatav, et kahetseb oma tegu siiralt enda ristküsitlusel maakohtus. Süüdistatav avaldas, et tunneb suurt piinlemist ja kahetsust. Ta ei tahtnud, et see nii oleks juhtunud ja tema sõber, joomasõber niimoodi lõpetab (kd II lk 62). Oma viimases sõnas avaldas süüdistatav, et vabandab kannatanute ees, kellele ta tekitas nii palju valu ja kannatusi. Ta siiralt kahetseb kuriteo pärast ja et see lugu leidis nii traagilise lõpu (Kd II lk 67 pöördel). Ka ringkonnakohtu istungil avaldas süüdistatav taas, et siiralt kahetseb oma tegu. Olukorras, kus maakohus on ise jaatanud, et süüdistatava ja C vahel olid usalduslikud ning sõbralikud suhted, süüdistatav tunnistas end süüdi kuriteo toimepanemises KarS § 113 lg 1 järgi täielikult ning mitmel korral väljendas kahetsust ja palus vabandust kannatanute ees, oleks pidanud maakohus puhtsüdamlikku kahetsust arvestama karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. On üheselt mõistetav, et A. Rätsep siiralt kahetseb sõbra tapmist.
  1. Esitatud apellatsioonis vaidlustas kaitsja A. Rätsepa süüdimõistmise KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, kuivõrd kaitsja hinnangul vägivalla korduvus tõendatud ei ole. Kaitsja märkis, et 2020 talvel toimepandud episoodi osas kannatanu ja tunnistaja ütlustes esinevad olulised vastuolud, mis takistavad kohut veendumusele jõudmast, et kas ja kuidas selline sündmus üldse aset leidis. Ringkonnakohus kaitsja selliste napisõnaliste argumentidega ei nõustu ning märgib, et maakohus on kaitsja apellatsioonis nimetamata lahknevused kannatanu ning tunnistaja ütluste vahel kõrvaldanud, asudes õigustatud seisukohale, et mõlemad kinnitavad kannatanu löömise fakti A. Rätsepa poolt süüdistuses nimetatud ajal ja kohas ning kohtul puudub alus nende ütlustes kahelda. Lisaks märkis maakohus asjakohaselt, et ka süüdistatav ise on selgitanud, et vagunis elades läinud ta mitmel korral kannatanule kätega kallale. Selliselt jääb edutuks kaitsja argument sellest, et 2020 talvel A. Rätsepa poolt toime pandud kanntanu X kehalise väärkohtlemise episood pole tõendamist leidnud.
  2. Süüdistatavale KarS § 113 lg 1 järgi mõistetud karistust kergendava asjaolu arvestamine mõjutab ka süüdistatavale mõistetud põhikaristust, kuna see oli mõistetud sanktsiooni keskmises määras lähtuvalt asjaolust, et A. Rätsepa karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse A. Rätsepale KarS § 113 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas ning mõistab süüdistatavale KarS § 113 lg 1 järgi uue karistuse 9 aastat ja 6 kuud vangistust. See omakorda tingib maakohtu otsuse tühistamise süüdistatavale mõistetud liitkaristuse osas ning uue liitkaristuse mõistmise. Ringkonnakohus nõustub maakohtu argumentide ning järeldustega süüdistatavale KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

§ 64lg 1 alusel põhikaristustest raskeima osalise suurendamise põhimõtte kohaldamisega ja mõistab Kar

S § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liitkaristuseks Artur Rätsepale vangistuse 10 aastat. 6

(7)9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 338 p 2; § 337 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse süüdistatavale KarS § 113 lg 1 järgi

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Tühistanud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse Kr

MS § 340 lg 1 p 4 alusel. 10. Apellatsioonimenetluses süüdistatav A. Rätsep’ale õigusabi osutanud kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa on esitanud ringkonnakohtule taotluse, milles taotleb õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 340,80 eurot. Kaitsja tasutaotluses on menetlustoiminguteks märgitud tutvumine maakohtu otsusega ning selle analüüs, konsultatsioon süüdistatavaga, apellatsiooni koostamine, kohtuistungil osalemine ning ajakuluks on näidatud kokku 315 minutit. Kohtukolleegium leiab, et riigiõigusabi tasu taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Ringkonnakohus teeb lahendi KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel, seega jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud kulud riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.