lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 kuud ja 15 päeva vangistust.
lg 5 ja 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 21.06.2021 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 1 kuu ja 13 päeva.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 3.08.
lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetu S. Starovoitov on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla iseloomustusest ja selle lisast nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik kontrollinud S. Starovoitovile kuuluvat vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks 2
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et S. Starovoitov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. Kohtu arvates välistab S. Starovoitovi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal. Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Starovoitovil kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Tartu Vangla 22.06.2022 käskkirjaga nr 6-2/317 on S. Starovoitovile tehtud kolm noomitust seoses žiletiterade omamisega, isevalmistatud veekeeduseadmega ja lõhutud raamatuga. Alates 11.03.2022 osaleb S. Starovoitov vangla majandusabitöödel, 25.01.-25.03.2022 läbis S. Starovoitov sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja 29.04.-5.07.2022 programmi „Viha juhtimine“. Vabanedes saab S. Starovoitov asuda tööle xx-s xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus töötas varasemalt. Alates 2022 aasta sügisest alustab plaatija kutse omandamist. Vangla andmetel on 7.07.2022 seisuga S. Starovoitovil tasumata rahalisi nõudeid 410,49 eurot ja vabanemisfondis on 28,46 eurot. Vabanedes toetav lähivõrgustik puudub. Suhtleb aeg-ajalt kirja teel oma õega, kuid õde elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Majandusabitöödel osalemine, sotsiaalprogrammide läbimine, kindla elu- ja töökoha olemasolu iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt alustas ta käesoleva aasta sügisel ka kutse õpinguid (plaatija eriala), ent tervislikel põhjustel ( allergia tolmu ja segude vastu) jäi õpe pooleli. Süüdimõistetu selline väide pole millegagi ümber lükatud. Seetõttu kohus leiab, et kutseõppe katkemine on toimunud mõjuval põhjusel (süüdimõistetu tervisliku seisundi tõttu). Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas ja tema isikut. S. Starovoitovil kolme kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu osutab asjaolule, et ta pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi vangla range järelevalve tingimustes. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruses asjas nr 3
§-de 182 ja 121 lg 1 järgi ning
Starovoitovile liitkaristuseks 4 kuud vangistust
Tartu Maakohtu 21.06.2021 otsusega S. Starovoitov tunnistati süüdi
lg 1 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.
Starovoitovi eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
Starovoitov 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
Ent veidi hiljem kui 1 kuu pärast eelmise karistuse mõistmist pani S. Starovoitov toime uue kuriteo, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 17.09.2021 otsusega, pöörates täitmisele ka Tartu Maakohtu 21.06.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Seega on S. Starovoitovit karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Teda on karistatud ühel korral alaealise kallutamises alkoholi tarvitamisele, kahel korral kehalise väärkohtlemise eest ja ühel korral narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Korduvate samaliigiliste kuritegude (kehalise väärkohtlemise) toimepanemise valguses tuleb suureks pidada ohtu, et S. Starovoitov võib uusi kuritegusid toime panna ka edaspidi. Sellise ohu olemasolu teeb kaheldavaks määratava katseaja edukuse. Uue määratava katseaja edukuse teeb kaheldavaks ka asjaolu, et S. Starovoitov pani uue kuriteo toime katseajal, olles eelmise karistuse kandmisest tingimisi vabastatud ja käitumiskontrollile allutatud. Seega käitumiskontrollile allutamine ei täida S. Starovoitovi puhul oma eesmärki – ei mõjuta süüdlast kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas S. Starovoitov vabaduses sageli kanget alkoholi (viina). Alkoholi tarvitades muutus ettearvamatuks ja vägivaldseks. Tartu Vangla meditsiiniosakonna andmetel on S. Starovoitovil 26.10.2021 diagnoositud alkoholisõltuvus. Kohtuistungil S. Starovoitov oma alkoholisõltuvust tunnistas ning kinnitas, et on kuriteod pannud toime alkoholijoobes. Tartu Vangla iseloomustuses märgitu ja süüdimõistetu ütlused kogumis tõendavad, et S. Starovoitov on alkoholisõltlane. Kalduvus alkoholi kuritarvitada suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Süüdimõistetu kohtuistungil kinnitas, et ta on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral nõus alluma alkoholitarvitamise vastasele ravile ( tegema süsti). Soov alkoholi tarvitamisest hoiduda ja alluda ravile iseloomustab süüdimõistetut positiivselt. Ent arvestades süüdimõistetu varasemat alkoholitarvitamise harjumust ei ole kohus veendunud, et vabaduses suudab ta kohtule antud lubadusest kinni pidada. Käesolevat vanglakaristust kannab S. Starovoitov muu hulgas narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vangla iseloomustuse kohaselt S. Starovoitov tarvitas enne vangistust amfetamiini, mida pidi olema lihtne hankida. Narkootikumide tarvitamist vabaduses kinnitas S. Starovoitov kohtuistungil ka ise. Seega narkootikumide tarvitamine suurendab uute, eelkõige samaliigiliste kuritegude – narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise – toimepanemise riski. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.