← Eesti

2-22-118695/5

Obsah (8)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2022. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-118695

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hagiavaldusega palub OÜ EUROPARK ESTONIA (EP või hageja) M. T.elt (kostja) võlgnevuse sissenõudmist tulenevalt alljärgnevast: kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx (sõiduk 1) ja sõiduki numbrimärgiga xxxx (sõiduk 2) omanik või vastutav kasutaja parkimistingimuste rikkumiste ja leppetrahvinõuete esitamise ajal. Sõidukeid pargiti korduvalt EP opereeritavatele parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. parkimislepingu rikkumise tõttu on kostjale väljastatud 11.06.2019 leppetrahvinõue nr 1201106191518103 summas 10 eurot maksetähtajaga 25.06.2019, 31.10.2020 leppetrahvinõue nr 1483110201524480 summas 10 eurot maksetähtajaga 14.11.2020, 18.05.2021 leppetrahvinõue nr 1481805211701445 summas 10 eurot maksetähtajaga 01.06.2021 ning 26.07.2022 leppetrahvinõue nr 1962607221538202 summas 15 eurot maksetähtajaga 09.08.2022, kõik leppetrahvid on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata. Kostja ei ole leppetrahvid vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale. Hageja palub mõista kostjalt M. T. hageja kasuks välja võlgnevus summas 55 eurot, millest 45 eurot on põhinõue ja 10 eurot on sissenõudekulud; jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kindlaksmääratud menetluskulud (hagiavalduse esitamise seisuga 340 eurot) kostjalt hageja kasuks välja; ning märkida menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks 2 tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mis oli hagiavalduses, ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.10.2022.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 100 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 275 € (nimekiri ka esitatud). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja tunnitasu on 110 eur/h ning esindajal on õigusabikulud tekkinud käesolevas tsiviilasjas seoses hagejalt saadud dokumentidega tutvumine ja analüüs – 30 min; hagiavalduse koostamine ja selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ja riigilõivu tasumine – 1 h 45 min; menetluskulude nimekirja koostamine – 15 min. Kokku 2 h 30 min eest 275 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus. Seega kohus peab põhjendatuks hageja esindaja kulusid summas 275 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Ühtlasi peab kohus tulenevalt

§ 484

.2 põhjendatuks hageja kulusid 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 395 eurot (100+275+20).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi 3 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (395 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.