Obsah (6)

§ 101§ 116§ 102§ 96§ 100§ 2172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 16. detsember 2022 Tsiviilasja number

) § 101 lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (

§ 101lg 6).

Kostjad veedavad hageja juures mitte vähem kui 100 ööpäeva kalendriaastas, keskmiselt 9 kalendripäeva kuus, mistõttu elatise summat tuleb vähendada 60% võrra. Seega on igakuise elatise summaks 85 eurot 38 senti igale kostjale.

1. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad on nõus miinimumelatisega (iga kostja kohta 213 eurot 44 senti). Kostjad käivad küll hageja juures, kuid kostjate kulutused kannab nende ema. Kostjad viibivad hageja juures jooksvalt vastavalt võimalustele, kuid mitte 9 päeva kuus. Hageja ei tasu elatist korralikult, tal on elatise võlg. MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus rahuldas
3. juuli
4. a otsusega hagi osaliselt, vähendas Viru Maakohtu
5. detsembri
6. a otsusega tsiviilasi nr 2-16-120170 kostjate kasuks väljamõistetud elatist, mõistis hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatise 150 eurot 44 senti, kuid mitte vähem kui

§ 101alusel arvutatud summa alates 20.

jaanuarist 2022 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Maakohus märkis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. 4

§ 116lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

Kostjad on hageja lapsed, kelle kasuks mõisteti Viru Maakohtu

1. detsembri
2. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-120170 hagejalt välja igakuine elatis 215 eurot ühe lapse kohta, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist kuni 85 euro 38 sendini kuus iga kostja kohta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-dele 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega poolelt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu
3. jaanuari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16). Maakohus nõustus hagejaga, et elatise suuruse muutmise aluseks on käesoleval juhul õigusliku olukorra muutumine, s.o alatest
5. jaanuarist 2022 muutunud perekonnaseaduse sätted, mis reguleerivad elatise väljamõistmist kohustatud isikult. Muudetud

§ 101lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Seega on seadusjärgse miinimumelatise summa 243 eurot 44 senti [200 + 43,44 (1448 x 0,03)].

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega on viidatud sätet arvestades elatis ühele lapsele 213 eurot 44 senti (243,44 – 60 / 2).

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hageja märgib, et keskmiselt viibivad lapsed tema juures ühes kalendrikuus 9 päeva, ehk 100 kalendripäeva aastas. Hageja vähendab elatist alljärgneva valemi alusel: 9 päeva x 100% / 15 päeva = 60%, saades niiviisi elatise suuruseks ühe lapse kohta 85 eurot 38 senti, vähendades miinimumelatist 60% võrra. Maakohus hageja arvestusega ei nõustunud. Perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on toodud näide, kuidas rakendada

§ 101lg-t 6.

Selleks, et saada summa, mis tuleb iga lapsega koos veedetava päeva kohta elatise summast maha arvata, on vaja korrutada elatise summa (näiteks ühe lapse puhul 200 (elatise baassumma) + 43 (3% keskmisest brutokuupalgast) – 30 (pool lapsetoetust) = 213) kuude arvuga aastas (213 x 12 = 2556) ning jagada saadud summa päevade arvuga aastas (2556 / 365 = 7). Seega, kui hageja veedab kostjatega aasta jooksul keskmiselt 9 ööpäeva kuus, siis tuleb elatisest maha arvata 63 eurot ning ühele kostjale makstava elatise summa on 150 eurot 44 senti. Maakohus ei kahelnud hageja väidete õigsuses, mille kohaselt on kostjad hagejaga aasta arvestuses vähemalt 9 päeva kalendrikuus. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis osaliselt hagi rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ja vähendada hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist kuni 85 euro 38 sendini kuus igale kostjale ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus eksinud

§ 101lg 6 kohaldamisel.

Maakohus on jätnud tähelepanuta justiitsministeeriumi selgitused, et perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on arvutuskäigus viga, mida ei saa enam parandada, ent millega tuleb arvestada. Justiitsministeerium on selgitanud, et seletuskirja on ekslikult sisse jäänud 5 varasemale eelnõu versioonile vastav näide, mitte proportsionaalne päevade arvestus. Mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning elatis peaks reeglina katma pool lapse igakuiseks ülalpidamiseks vajalikest kuludest (teise poole katab teine vanem vahetult). Seega sisuliselt on üks vanem kohustatud lapsele ülalpidamist andma 15 päeva ulatuses igal kuul. Maakohtu poolt esile toodud arvutuskäik lähtub aga olukorrast, kus lapsest eraldi elav vanem peaks andma lapsele ülalpidamist 30 päeva ulatuses ehk sisuliselt ainuisikuliselt.

1. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt materiaal- ja menetlusõigusnorme. Maakohus pole uurinud ega võtnud arvesse just seda kriteeriumit, kelle juures kostjad suurema aja viibivad ja kes kannab kõik kostjatega seotud kulutused, mis tõi kaasa vale arvestuse, et kostjad viibivad hageja juures vähemalt 9 päeva kuus, ja seoses sellega ka elatise summa valearvestuse. Elatise arvutamiseks tuleks kasutada elatiskalkulaatorit, milles toodud arvutuskäik on korrektne ning kooskõlas kehtiva perekonnaseaduse tõlgendusega. Seega, lähtudes eeldusest, et kostjad viibivad hageja juures 9 päeva kuus, oleks elatisekalkulaatori järgi kummalegi kostjale makstav elatis 90 eurot 26 senti. Elatiskalkulaator on vaid abistav tööriist vanemate vahelise kokkuleppe saavutamiseks lapsele makstava miinimumelatise osas. Perekonnaseaduse alusel arvutatakse elatis lähtudes olulisematest lapse ja tema vanema eluga seotud asjaoludest. Kohus võib siiski elatise välja mõista erinevas summas, lähtudes lapse tegelikest vajadustest (mh erivajadused), kummagi vanema varalisest seisust, lapse kulude jaotusest vanemate vahel, teistest ülalpeetavatest perekonnas või teistest perekonnaseaduses välja toodud alusest. Kostjad ei viibi hageja juures ühes kuus 9 ööpäeva. Maakohus ei uurinud kostjate vastuseid hagiavaldusele, tõendeid kostjate kulutuste kohta ega andnud nendele õiguslikku hinnangut. Väljamõistetava elatise puhul saab eeldada, et kohustatud vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures. See tähendab, et kui kohustatud vanem on tõendanud, et laps viibib osa aega tema juures, on teisel vanemal (last esindades) võimalik kulude vahetu kandmise eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib kohustatud vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 23.3 ja 28.3) Elatise suuruse saab kindlaks määrata iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes. Kohtule jääb

§ 102

lg 3 kohaselt võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga või sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel (Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160). Kostjate ema kannab ühes kuus oma laste kulutusi kokku ligi 1000 euro ulatuses, hageja aga kokku 170 eurot 60 senti, mis ei ole proportsionaalne. Kostjad on erinevast soost, nende vanusevahe on viis aastat, mistõttu mastaabisäästu kohaldada ei saa.
3. Kostjad esitasid
4. septembril 2022 vastuapellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus keeldus
5. oktoobri
6. a määrusega menetlusse võtmisest, kuivõrd see oli esitatud pärast vastuapellatsioonitähtaja möödumist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt väljamõistetud elatise suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab hagi elatise vähendamiseks osaliselt, vähendab Viru Maakohtu
8. detsembri
9. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-120170 kostjate kasuks väljamõistetud elatist ja mõistab hagejalt kummagi kostja kasuks alates
10. jaanuarist 2022 kuni kostjate täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise 113 eurot 83 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 6 – 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 99 eurot 61 senti (s.o 7 päeva kuus, mida kostjad veedavad hagejaga), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ning nende andmete alusel arvutatud 7 päeva elatise summa muutumisest (perekonnaseaduse § 101 lg 6). Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus ei võtnud kostjate vastuapellatsioonkaebust menetlusse. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas. Maakohtu otsus on vaidlustamata osas TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
12. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjad on hageja lapsed, kes elavad põhiliselt ema juures ning kelle suhtes on hagejal ülalpidamiskohustus.

§ 96

esimese lause ja § 97 p-i 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12).
3. Käesolevas asjas on hageja nõudeks varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamine (TsMS § 459 lg 1 tähenduses). Hageja tugineb eelkõige õigusliku olukorra muutusele (

uue redaktsiooni jõustumine alates

1. jaanuarist 2022). Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
2. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).

§ 2172lg 1 kohaselt, kui enne 2022.

a

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. a
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega saab hageja nõuda elatise suuruse muutmist ka tuginedes õigusliku olukorra muutusele. 11. Apellatsiooniastmes ei vaielda selle üle, et elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda kehtiva

§-st 101, võttes arvesse indekseeritava baassumma, millele lisandub kolm protsenti keskmisest brutopalgast ning arvestades kostjatele makstavate lastetoetustega. Hageja apellatsioonkaebuse peamiseks väiteks on, et maakohus on ebaõigesti arvutanud elatise suuruse, lähtudes perekonnaseaduse eelnõu seletuskirjas toodud näitest, kus elatise arvutamisel arvestatakse laste kohustatud vanema juures viibimist

§ 101lg 6 järgi.

Hageja hinnangul tuleb lähtuda Justiitsministeeriumi poolt antud juhistest ning elatiskalkulaatorist. Kostjad 7 nõustusid vastuses apellatsioonkaebusele, et lähtuda tuleb elatiskalkulaatorist, kuid leidsid, et põhjendatud ei ole hageja väide, et kostjad viibivad hageja juures keskmiselt 9 päeva kuus. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse seda, kui suurel määral osaleb kumbki vanem vahetult lapse kasvatamises. Elatist vähendatakse

§ 101

lg 6 kohaselt proportsionaalselt lapsega koos veedetava ajaga, kui laps viibib teise vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus.

1. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, mitu päeva viibivad kostjad hageja juures. Kostjad on kogu menetluse kestel vaielnud vastu hageja väitele, et nad viibivad hageja juures keskmiselt 9 päeva kuus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, miks tuleb lähtuda hageja arvestusest. Kostjate apellatsioonkaebuse vastuse kohaselt on kostja I viibinud
2. aasta esimese üheksa kuu jooksul hageja juures 57 päeva ja kostja II 61 päeva (tl 77–78). Hageja ei ole sellele kostjate arvestusele vastu vaielnud. Seega on kostjad enda kinnituse järgi viibinud hageja juures
3. aasta jaanuarist – septembrini (k.a) vastavalt vähemalt 6,3 (kostja I) ja 6,7 (kostja II) päeva kuus. Seega on kostjad ise kinnitanud, et viibivad hageja juures ühes kuus rohkem, kui 6 täispäeva. Kostjate apellatsioonkaebusele vastuse kohaselt on nad mõnel kuul viibinud hageja juures nt 10 või 14 päeva. Seda, et suvel käivad kostjad hageja juures tihedamini, on kostjate esindaja kinnitanud ka
4. aprillil 2022 toimunud maakohtu kohtuistungil (tl 37 pöördel). Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ümardatult lugeda, et kostjad viibivad hageja juures keskmiselt 7 päeva kuus. 13.

§ 101

lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt

§ 101

alusel arvutatud elatise suurust eeldusel, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas eespool, et kostjad viibivad hageja juures keskmiselt 7 päeva kuus, siis tuleb käesolevas vaidluses lähtuda

§ 101lg-s 6 sätestatust.

Ringkonnakohus nõustub hageja ja kostjate käsitlusega, et lähtuda tuleb Justiitsministeeriumi poolt kasutatud metoodikast. Justiitsministeeriumi selgitusest tulenevalt on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning elatis peaks reeglina katma pool lapse igakuiseks ülalpidamiseks vajalikest kuludest (teise poole katab teine vanem vahetult), seega on üks vanem sisuliselt kohustatud lapsele ülalpidamist andma 15 päeva ulatuses igal kuul. Juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures nt 7 päeva kuus, siis täidab vanem eelduslikult ülalpidamiskohustust sel ajal vahetult ning täies ulatuses, s.t katab kõik lapse vajadused. Ülejäänud 8 päeva eest tuleb tal täita ülalpidamiskohustus elatise maksmise teel. Seega, arvestades hagi esitamise ajal kehtinud elatise arvutamise aluseks olevaid algandmeid, tuleb kohustatud vanemalt välja mõista elatis 8 päeva eest, s.o 113 eurot 83 senti. Vanem katab vahetult 46,67% elatise kohustusest [(7 päeva * 100%) / 15 päeva] ning selle võrra tuleb väljamõistetavat elatist vähendada (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 46,67%) (s.o rahaliselt 99 eurot 61 senti). Vanemalt tuleb mõista välja 53,33% miinimumelatisest (100%– 46,67%), s.o rahaliselt 113 eurot 83 senti (213,44*53,33%). Ka perekonnaseaduse eelnõu seletuskiri lähtub sarnasest loogikast, kuid ringkonnakohtu hinnangul lähtub arvestus päevakulu suurusest, kuid ei arvesta, et tegemist on ühe vanema päevakulu suurusega juhul, kui mõlemad vanemad samaaegselt täidavad ülalpidamiskohustust. Kui eeldada, et lapse kohustatud vanema juures viibimisel kannab vanem lapse ülalpidamiskulu vahetult, siis katab ta üldjuhul kogu lapse vajadustega seotud kulud, s.h selle vanema eest, kelle juures laps parasjagu ei viibi. Seega tuleb perekonnaseaduse eelnõu seletuskirja järgi saadav päevakulu korrutada kahega, ehk lähtuda tuleb lapse ühe päeva vajaduste suurusest. Sellest tulenevalt oleks arvutuskäik järgmine: miinimumelatis 213 eurot 44 senti (200 eurot 8 (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest) tuleb korrutada kuude arvuga (213,44*12=2561,28), mis tuleb jagada päevade arvuga aastas (2561,28/365=7,02), mis tuleb korrutada kahega (lapse vajaduste suurus päevas) (7,02*2=14,04). Seega juhul, kui vanem täidab ülalpidamiskohustust vahetult 7 päeva kuus, tuleb elatise summast lahutada 7*14,04=98,28 ning väljamõistetava elatise suuruseks jääb 115 eurot 16 senti (213,44–98,28), mis on samas suurusjärgus elatise summaga, mis tuleb ministeeriumi arvutusmeetodit kasutades. Väike erinevus seisneb selles, et üks arvutusmeetod lähtub päevade arvust aastas, milleks on 365 päeva, teine arvestus lähtub keskmisest päevade arvust kuus, s.o 30 päeva.

1. Kostjad heidavad vastuses apellatsioonkaebusele maakohtule ette seda, et maakohus ei ole hinnanud kostjate väiteid selle kohta, et ka ajal, mil kostjad viibivad hageja juures, kannab ka kostjate ema kostjate ülalpidamiskulusid. Maakohus andis hagejale
2. aprilli
3. a kohtuistungil tähtaja kostjate viibimise kohta tõendite esitamiseks ning selgitas kostjatele, et kui nende väitel kannab kõik nende kulud nendega kooselav vanem ja hageja kannab ainult toidukulud ja vabaajaveetmise kulud, tuleb kostjatel tuua välja kõik kulud, mida kannab nende ema (tl 39). Elatise väljamõistmisel saab eeldada, et kohustatud vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures (Riigikohtu
4. juuni
5. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑35‑17, p-d 23.3 ja 28.3;
6. juuni
7. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15.6). See tähendab, et kui kohustatud vanem on tõendanud, et laps viibib osa aega tema juures, on teisel vanemal (last esindades) võimalik kulude vahetu kandmise eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib kohustatud vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (Riigikohtu
8. juuni
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3). Praegusel juhul tuvastas ringkonnakohus, et kostjad viibivad hageja juures, sh koos ööbimisega, keskmiselt 7 päeva kuus. Seega tuleb eeldada, et hageja täidab sellel ajal kostjate ülalpidamiskohustust vahetult. Kostjate esindaja on maakohtu istungil kinnitanud, et sellel ajal, kui kostjad on hageja juures, temal kulutusi ei ole, kuid kui kostjad lähevad hageja juurde reedel, siis kannab kostjate ema reedel kostjate toidukulusid (tl 38). Kostjad on kuludena, mida kostjate ema kannab üksinda, toonud
10. aprilli
11. a menetlusdokumendis välja nt kostjate tubades värskenduste tegemise kulu, sh mööbli ostmise kulu, kostja II heegeldamise aparaadi kulu, kostja I autokooli kulu (tl 42). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist ühekordsete kuludega, mida ei tehta iga-aastaselt. Need kulud on eelduslikult mõlemal vanemal.
12. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 9