KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-8918 Tsiviilasi T. B. hagi R. B. v

) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.

§ 67

lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

§ 67

lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (

§ 67lg 3).

8. Kohus on seisukohal, et abielu tuleb lahutada. Abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Seega eeldab abielu jätkamine poolte ühist tahet, kuid käesoleval juhul on pooled kohtule väljendanud, et ei soovi abielu jätkata. Seega on kohtu 2 hinnangul

§-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks täidetud ja hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.

1. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 alusel võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja taotleb taastada enda perekonnanimena K. , mis oli tema neiupõlvenimi. Kohus rahuldab hageja taotluse.
2. Eeltoodust tulenevalt kohus lahutab abielu.

§ 63

kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 66p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 11. Ts

MS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

1. Kohus on
2. juuli 2022 määrusega rahuldanud hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks. Kohus vabastas hageja T. B. hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 100 eurot tasumise kohustusest. Kohus leiab, et on põhjendatud vabastada hageja menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 3