← Eesti

2-20-16786/29

Obsah (4)§ 162§ 174§ 138§ 144

2-20-16786 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 02.09.2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-16786 Tsiviilasi Vxxxxs Oxx hagi

§-s 391 sätestatut. Käesoleval juhul on oluline, et kohus jättis 07.06.

  1. a määrusega OÜ PROKSI KONSULT hagi Kxxxx Lxxxx vastu läbi vaatamata ning tühistas kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kohus leidis (tuginedes tsiviilasjas nr 2-20-4910 tehtud lahendile), et OÜ PROKSI KONSULT ei ole tsiviilasjas nr 2-20-9013 õigustatud isikuks hagi esitamisel ning hageja nõue ei ole õigustatud, kuivõrd hageja suhtes ei ole õiguste rikkumine aset leidnud. Kirjeldatud asjade käik toetab kostja II tegevust OÜ SORRY huvidest lähtuvalt. 19.3 Kostja II väidete kohaselt ei ole ta OÜ-ga SORRY üürilepingut sõlminud ega ka andnud nõusolekut vastavasisulise märke tegemiseks kinnistusraamatusse. Kostja II on oma õiguste kaitseks pöördunud politseisse ning tema avalduse alusel on alustatud kriminaalmenetlus nr 20278000479 (kriminaalasi menetluses). Kostja II on oma väidete tõendamiseks esitanud kinnistusosakonna kandemääruse nr 111592020 (tl 41), millest nähtub, et esialgne kanne registris on jäänud tegemata põhjusel, et Mxxxx Lxxxx nõusolek selleks puudus. Märkimist väärib ka viidatud kandemäärusest nähtuv, et esitatud avalduse kohaselt on soovitud märget seada Vxxxxx Oxx kasuks, kuigi üürnikuks on olnud just OÜ SORRY (mitte Vxxxxx Oxx). Hageja esindaja on kohtuistungil ka ise leidnud, et ei ole eluliselt usutav, et tehakse märke seadmise avaldus ja seejärel ka kustutamise avaldus ning seda sama isiku poolt. 19.4 Esitatud asjaoludest nähtub, et OÜ SORRY kanti äriregistrisse 04.04.
  2. a ning tegevusalana on märgitud restoranid jm toitlustuskohad. Aadressilxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx alevik asuv hoone oli ettevõtte ülemineku ajaks ehitusjärgus ning toimivat kohvikut seal ei olnud. Kostja II on kinnitanud, et selleks ajaks olid äriühingul olnud ainult kulud ning mingit kasumit ei saadud. Vaidlust ei saa olla selles, et hageja tegevuse tagajärjel, s.o pärast OÜ SORRY üleminekut OÜ-le PROKSI KONSULT (tehing tühine), OÜ SORRY majandustegevus seiskus. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et kahe aasta jooksul ei ole äriühingul mingit tegevust toimunud. Kostjale II 27.02.
  3. a saadetud teate kohaselt läksid kõik äritegevusega seonduvad lepingud, õigused ja kohustused alates 21.02.
  4. a VÕS § 180 kohaselt üle OÜ-le PROKSI KONSULT. Kostja II väidete kohaselt puudus tal igasugune juurdepääs raamatupidamise dokumentatsioonile ning Vxxxxx Oxx OÜ-ga SORRY ei tegelenud. Kostja II antud ütlustest nähtub, et hageja ei võtnud temaga kordagi ühendust põhjusel, et soovib OÜ-ga SORRY jätkata. OÜ SORRY tegevuse jätkamise takistuseks oli poolte omavaheline konflikt. Ainetu on hageja väide, et OÜ SORRY majandustegevus ei saanud automaatselt lõppeda ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimise tagajärjel, kuna lepingu sisuks oli käitise üleandmine, s.o üürileping koos lisaga. Kohus rõhutab veelkord, et nii Viru Maakohus 30.12.
  5. a otsuses kui ka Tartu Ringkonnakohus 08.04.
  6. a otsuses on tuvastanud, et ettevõtte üleandmise leping on tühine. Seega ei olnud tegemist ettevõtte osa üleandmise lepinguga ning hageja tegevus seiskas OÜ SORRY majandustegevuse. Kohtulahend tehingu tühisuse kohta jõustus alles 10.05.
  7. a. Seega saab kõne alla tulla kostja II poolt OÜ SORRY huvide kahjustamine üksnes enne 19.02.
  8. a üleandmise lepingu allkirjastamist. Seda kostjale II ette heidetud ei ole. 19.5 Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud tegevuses ei ole tuvastatav kostja II hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine juhatuse liikmena. Kohtu hinnangul on kostja II käitunud nii, 9

(11)nagu antud olukorras käituks keskmine heas usus tegutsev juhatuse liige. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et milles seisnes kostja II isiklike huvide eelistamine olukorras, kus hageja tegevus oli halvanud OÜ SORRY tegevuse, mille tõttu omakorda ei saanud OÜ SORRY oma kohustusi täita. Kostja II täitis juhatuse liikme kohustusi ka ajal, mil hageja tegevuse tõttu oli äriühingu tegevuse seiskunud ning esitas nõuetekohaselt ettevõtte
  1. a majandusaasta aruande (tl 96-101) (koostas raamatupidaja). Aruanne koostati nende dokumentide alusel, mis kostjal II olid olemas. Kuna majandustegevus äriühingul puudus, sai aruande koostamisel tugineda
  2. a aruandes esitatud andmetele. Vxxxxx Oxx OÜ SORRY
  3. a majandusaasta aruannet ei esitanud (tl 109). Kohus, arvestades tuvastatud asjaolusid, leiab, et kostja II käitus antud olukorras heas usus ja oma parima äranägemise järgi, mis ühtlasi oli ka OÜ SORRY huve silmas pidades majanduslikult kõige otstarbekam viis. Kohus leiab, et hageja väited, et kostja II ei saanud OÜ SORRY kinnistult oma vara tagasi ega kinnistut oma majandustegevuses kasutada, ei ole eeltoodud põhjendustel asjakohased. Käesoleva menetluse esemeks ei ole OÜ SORRY vara koosseisu tuvastamine ja/või selle jagamine. Kostja II on kinnitanud, et ehitusmaterjalid on käesoleva ajani hoones (xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx alevik) alles. Põhjendamatu on ka väide, et pelgalt hoone akende lahti hoidmisega võiks hoones asuvatele ehitusmaterjalile mingit kahju tekitada. Hagejale on korduvalt antud võimalus hoonest temale kuuluvad asjad ära võtta (tl 42; 108). Kostjal II on 50% osalus ning pooltevahelisi suhteid ja hageja reaalset tegevust arvestades ei saanud kostja II eeldada, et olukorra saab operatiivselt lahendada koostöös hagejaga, kes omab ülejäänud 50% osalust. Seega leiab kohus, et isiklike huvide eelistamist OÜ SORRY huvidele kostja II puhul ei esinenud. 19.6 Puutuvalt kinnistu (registriosa nr 2030131, asukohaga xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx alevik, xxxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxx maakond) võõrandamisse märgib kohus järgmist. Kinnisasi kuulus kuni 17.05.
  4. a kostja II ainuomandisse ning alates 18.05.
  5. a on kinnisasi Kxxxx Lxxxx (kostja II tütar) ainuomandis. Tulenevalt AÕS § 68 lg-st 1 oli kostjal II õigus kinnisasi võõrandada/kinkida. Hageja heidab kostjale II ette, et viimane soovib oma tegevusega takistada üürilepingu eseme kasutamist. Poolte vahel on Viru Maakohtus tsiviilasjas nr 2-22-9160 pooleli vaidlus, milles Vxxxxx Oxx OÜ SORRY juhatuse liikmena on 20.06.
  6. a esitanud hagi Kxxxx Lxxxx vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andma kohustamiseks. Kostjale II kuulunud kinnistu kinkimist ei saa kohtu hinnangul käsitleda enda isiklike huvide eelistamisena äriühingu huvidele.
  7. Hagiavalduse esitamise seisuga võrreldes on hagi aluseks olevad asjaolud küll oluliselt muutunud, kuid vaatamata sellele ei saa väita, et kostja II ei oleks oma tegevuses lähtunud OÜ SORRY huvidest. Enne tsiviilasjas nr 2-20-4910 tehtud jõustunut kohtulahendit ei olnud kostjal II ettevõttega võimalik midagi teha. Pärast viidatud lahendi jõustumist on kostja II
  8. a juulis kutsunud kokku äriühingu juhatuse (Vxxxxx Oxx ei ole seda kunagi teinud). Koosolekule ilmus Vxxxxx Oxx lepinguline esindaja ning kostja II tegi ettepaneku äriühing likvideerida. Teisele kokku kutsutud juhatuse koosolekule hageja ei ilmunud ning andsid eitava seisukoha kirjalikult. Eelnevalt on kostja II teinud hagejale ettepaneku firmade jagamiseks, kuid tulutult. Vxxxxx Oxx eiras Mxxxx Lxxxxxtelefonikõnesid ja kirju. Oluline on seegi, et jätkub eeluurimine kriminaalasjas nr 20278000479 ja kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-22-
  10. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja II tegevuses ei ole tuvastatav hoolsus- ega ka lojaalsuskohustuse rikkumine. Seega ei esine ÄS § 184 lg-s 5 sätestatud mõjuvat põhjust kostja II tagasikutsumiseks juhatuse liikme ametikohalt. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 10
(11)22.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostjatel I ja II menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.