Obsah (15)

§ 306§ 318§ 319§ 189§ 225§ 226§ 224§ 2241§ 310§ 175§ 171§ 180§ 182§ 179§ 1601

1-21-7666 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Kaitsja Harju Maakohus, Tallinna kohtum

§ 306, § 309 lg 3, § 310 lg 1, 2 § 311 - § 313, kohus otsustas: 1. Andres Aas süüdi tunnistada Kar

S § 209 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 240 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 10 eurot on 2400 eurot.

1. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel kohus määrab, et rahalist karistust 2400 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul võrdsetes 200 euro suurustes osades Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank AS EE351010052031000004, Swedbank AS EE502200221014193355, Lnor Bank AS EE401700017002872300). Viitenumber on xxx.
2. Rahuldada kannatanu K OÜ (reg.kood xxx) tsiviilhagi osaliselt. Mõista välja Andres Aasalt K OÜ-le varalise kahju hüvitamise nõude katteks 16 451,19 eurot ja viivis sellelt summalt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse kuulutamisest 25.08.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3. Menetluskulud 3.1.Mõista Andres Aasalt välja K OÜ-l tekkinud menetluskulude katteks 686,36 eurot. K OÜ kasuks väljamõistetud summad tuleb tasuda K OÜ arveldusarvele xxx Swedbank AS pangas. 3.2.Mõista Andres Aasalt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud kogusummas 3045,81 eurot: - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 eurot; - määratud kaitsjale määratud tasudest 2064,81 eurot. Võimaldada Andres Aasal riigieelarve tuludesse välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena järgmiselt: esimesel 11-nel kuul 254 eurot ja viimasel 12-ndal kuul 251,81 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, 1-21-7666 EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Lnor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalisi nõudeid (rahalist karistust ja riigi eelarve tuludesse väljamõistetud menetluskulusid) ei tasuta tähtaegselt, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 3.3.Määratud kaitsjale määratud tasust 744,45 eurot jätta riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool võib kohtuotsuse peale esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (

§ 318lg 1, 319 lg 2).

Kirjalik apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (

§ 319lg 2).

Kohtuotsus tehti avalikult teatavaks (kuulutati) 25.08.2022. Kriminaalmenetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebemenetluses, esitades määruskaebuse vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 189lg 3, § 387 lg 1). SÜÜDISTUS Andres Aasale esitati 11.11.2021 süüdistus Kar

S § 209 lg 1 järgi. 08.07.2022 kohtuistungil muutis prokuratuur süüdistust (kd 2, tl 189-190) järgmiselt. Andres Aas, olles äriühingute A OÜ (reg. kood xxx, äriregistrist kustutatud 14.08.2019) ja C I OÜ (reg.kood xxx, äriregistrist kustutatud 10.07.2019) ainus juhatuse liige, esitas täpselt tuvastamata ajast kuni 08.11.2016 A OÜ ja C I OÜ nimel K OÜ-ga (reg nr xxx) eelnevalt sõlmitud koostöölepingute (A OÜga 01.12.2015.a. sõlmitud leping nr 2015 – 15 ja C I OÜ-ga 21.09.2016 kuupäevastatud ja 22.09.2016 sõlmitud leping nr 2016 – 103) raames korduvaid tellimusi äriühingult K OÜ erinevate lasterõivaste ja -kaupade ostmiseks kogumaksumusega 27 879,02 eurot. Hiljemalt 2016.a septembrikuus, koostöölepingute raames esitatud kaubatellimuste täitmise kooskõlastamise käigus Andres Aas asus K OÜ müügijuhti J J eksitama, luues J J väärettekujutuse nagu A OÜ ja C I OÜ oleks valmis lepingulisi kohustusi K OÜ ees täitma, s.t. edaspidi tarnitavate kaupade eest tasuma. Tegelikult Andres Aasal puudus kavatsus tarnitavate kaupade eest tasuda. Selliselt toimides viis Andres Aas kannatanu K OÜ müügijuhi J J eksimusse tehingupartneri maksevalmiduse osas, eesmärgiga saavutada K OÜ poolt kauba üleandmine ning saada üleantud kaupade näol varalist kasu. Kannatanul tekkinud väärkujutuse süvendamiseks kauba ostja maksevalmiduse osas sõlmis Andres Aas 29.09.2016 K OÜ-ga käenduslepingu, millega käendas K OÜ ja C I OÜ vahel 22.09.2016 sõlmitud lepingust tulenevaid C I OÜ kui võlgniku kohustusi K OÜ ees. Seejuures muutis Andres Aas pahauskselt talle K OÜ esindaja poolt allkirjastamiseks saadetud käenduslepingut, lisades käenduslepingusse K OÜ esindajat teavitamata tingimuse, mille kohaselt „Käendaja vastutus kehtib sinnamaani, kuni Käendaja on seotud C I OÜ-ga“. Seejuures Andres Aas teadis, et peale kannatanu poolt tehtavat varakäsutust tellitud kaupade üleandmise näol ta võõrandab endale läbi tema poolt kontrollitava äriühingu L OÜ kuuluva C I OÜ osa ja korraldab enda tagasikutsumise äriühingu juhatusest, distantseerides selliselt ennast äriühingust, eesmärgiga vältida käenduslepingust tulenevaid kohustusi K OÜ ees. Olles eelkirjeldatud viisil viidud Andres Aasa ja temaga seotud eelnimetatud äriühingute maksevalmiduse osas eksimusse, tegi kannatanu K OÜ alljärgnevalt kirjeldatud varakäsutuse: - 28.09.2016 koostati ja edastati K OÜ poolt A OÜ-le arve nr xxx tellimuse numbriga L AW16 summas 8427.83 eurot tasumiseks. Samal kuupäeval kell 11:15 toimetati K OÜ poolt arvel loetletud kaup V E OÜ kulleri vahendusel Andres Aasa poolt osundatud aadressile xxx, kus Andres Aas kinnitas allkirjaga kauba kättesaamist. Müüja poolt esitatud arvet ei tasutud; 2 1-21-7666 - 04.11.2016 koostati ja edastati K OÜ poolt A OÜ-le arve nr xxx tellimuse numbriga xxx summas 4019.88 eurot tasumiseks. Samal kuupäeval kell 15:40 toimetati K OÜ poolt arvel loetletud kaup V E OÜ kulleri vahendusel Andres Aasa poolt osundatud aadressile xxx, kus Andres Aasa korraldusel võttis kauba vastu ja kinnitas allkirjaga kauba kättesaamist Andres Aasa endine abikaasa T A. Müüja poolt esitatud arvet ei tasutud; - 12.10.2016 koostati ja edastati K OÜ poolt C I OÜ-le arve nr xxx tellimuse numbriga L AW16 summas 9015.49 eurot tasumiseks. Sellele eelneval kuupäeval 11.10.2016 kell 15:30 toimetati K OÜ poolt arvel loetletud kaup V E OÜ kulleri vahendusel Andres Aasa poolt osundatud aadressile xxx, kus Andres Aas kinnitas allkirjaga kauba kättesaamist. Müüja poolt esitatud arvet ei tasutud; - 11.11.2016 koostati ja edastati K OÜ poolt C I OÜ-le arve nr xxx tellimuse numbriga L AW16 summas 6415.82 eurot tasumiseks. 14.11.2016 kell 12:50 toimetati K OÜ poolt arvel loetletud kaup V E OÜ kulleri vahendusel Andres Aasa poolt osundatud aadressile xxx, kus Andres Aas kinnitas allkirjaga kauba kättesaamist. Müüja poolt esitatud arvet ei tasutud. Selliselt toimides sai Andres Aas enda valdusesse K OÜ poolt tarnitud kaupu kogumaksumusega 27 879,02 eurot. Hiljem Andres Aas tagastas K OÜ-le osa enda valdusse saadud kaupadest maksumusega 1086,46 eurot. Kelmuse toimepanemisega tekitas Andres Aas kannatanu K OÜ-le varalist kahju summas 26 792,56 eurot. Vahetult peale eelpool kirjeldatud tegude toimepanemist võõrandas 14.11.2016 Andres Aas äriühingu A OÜ osa S V ja M V kontrolli all olevale äriühingule V OÜ (registrikood xxx) ning 22.11.2016 osaniku otsusega kutsuti Andres Aas äriühingu A OÜ juhatusest tagasi. Samuti võõrandas Andres Aasa kontrolli all olev ainuosanikust äriühing L OÜ (registrikood xxx) 14.11.2016 äriühingu C I OÜ osa S V ja M V kontrolli all olevale äriühingule V OÜ ning 08.12.2016 osaniku otsusega kutsuti Andres Aas äriühingu C I OÜ juhatusest tagasi. Andres Aasa eesmärk oli end distantseerida äriühingutest A OÜ ja C I OÜ, luues selliselt näiliku olukorra, et ta ei ole seotud nimetatud äriühingutega ja seeläbi vältida nii isiklikku tsiviilõiguslikku vastutust K OÜ-le varalise kahju tekitamise kui ka võimalikku karistusõiguslikku vastustust kuriteo toimepanemise eest. Eelkirjeldatud käitumisega pani Andres Aas toime KarS § 209 lg 1 tunnustele vastava kuriteo s.o. teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused 1. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: - Tunnistaja J J (kd 2, tl 165 pöördel - 171), kes oli 2016 maist – 2017 sügiseni K OÜ suurkliendi müügijuht; - Tunnistaja O K (kd 2, tl 122-123 pöördel), kes on V I OÜ juhatuse liige, mis ostis kaupa Andres Aasa äriühingutelt A OÜ ja C I OÜ; - Tunnistaja K L (kd 2, tl 180 pöördel – 181 pöördel), kes on A L OÜ juhatuse liige, mis ostis kaupa Andres Aasa äriühingutelt A OÜ ja C I OÜ; - Tunnistaja S V (kd 2, tl 123 pöördel - 125), kes tegeles likvideerimisteenuse pakkumisega ja oli A OÜ juhatuse liige pärast Andres Aasa; - Tunnistaja T M L, varasema nimega M V (kd 2, tl 172 pöördel – 174 pöördel), kes tegeles likvideerimisteenuse pakkumisega, oli V OÜ juhatuse liige, mis omandas likvideeritavate äriühingute, sh A OÜ ja C I OÜ, osasid ning oli C I OÜ juhatuse liige pärast Andres Aasa; - Kannatanu OÜ K juhatuse liige T J (kd 2 , tl 180 -180 pöördel); - Süüdistatav Andres Aas (kd 2, tl 188-205 ). 2. Lisaks isikulistele tõenditele uuris kohus mitmeid muid tõendeid. Kohtu hinnangul ei ole tõendina lubatav tabel (kd 1, tl 17-19), mille on süüdistusakti tõendite loetelu 16.2.1 kohaselt koostanud J J. Seda põhjusel, et see tabel koondab endasse koostaja selgitusi ja Andres Aasaga 3 1-21-7666 seonduvat tegevuskirjeldust, samuti on tabelisse lisatud arvatavasti e-kirjadest pärinevad Andres Aasa vastused. Selline tõend ei ole lubatav esiteks põhjusel, et tabelisse märgitud selgitused ja kirjeldused on olemuselt tunnistaja ütlused. Kuna tunnistaja ülekuulamiseks on

ettenähtud eraldi reeglistik, siis ei saa tabel ülekuulamist asendada. Teiseks, tõendamiseks saab kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Selliseks dokumentaalseks tõendiks saab olla e-kiri, milles sisaldub saadetud teave, mitte tunnistaja koostatud tabel, millesse ta on e-kirjast pärineva teabe omal valikul lisanud. Kuna eelnevalt nimetatud tabel ei ole lubatav tõend jätab kohus selle tõendikogumist välja.

1. Süüdistatav kasutas kohtus küsimustele vastamisel väga tihti sõnu „arvan“, „arvatavasti“ „äkki“, „oletan“, „pakun“ ning täpsematele küsimustele, mis puudutasid A OÜ või C I OÜ tehtud tehinguid või K OÜ-le esitatud tellimusi, lisandus sageli vastusele „ei oska öelda“, „ei mäleta“. Kohtu hinnangul viitab see süüdistatava soovile anda ütlusi ebamääraselt. Lisaks on süüdistatava ütlused mitmel juhul vastuolus muu tõendikogumiga, samuti on need ristküsitluse käigus varieerunud. Need vastuolud toob kohus esile otsuses edasiselt. Kokkuvõtvalt peab kohus süüdistatava ütlusi usaldusväärseks osaliselt ehk osas, milles süüdistatava ütlused on unisoonsed muu tõendikogumiga. Osas, milles süüdistatava ütlused on ebakindlad või ebamäärased või vastuolus muu tõendikogumiga, kohus süüdistatava ütlustele ei tugine.
2. Kohus loeb äriregistri väljavõtetega (kd 1, tl 171-180) ning Tartu Maakohtu registriosakonna väljastatud dokumentidega (kd 1, tl 24-38) tuvastatuks, et Andres Aas oli ajavahemikul 12.11.2015-22.11.2016 A OÜ ainus juhatuse liige ja ajavahemikul 09.11.201514.11.2016 A OÜ osanik. Andres Aas oli ka ajavahemikul 27.06.2016-08.12.2016 C I OÜ ainus juhatuse liige. C I OÜ osanik oli ajavahemikul 16.06.2016-14.11.2016 L OÜ, mille juhatuse liige oli Andres Aas.
3. Süüdistatav Andres Aas ei mäletanud, kas A OÜ-l ja C I OÜ-l olid K OÜ-ga lepingud. Muud kohtus uuritud tõendid võimaldavad järeldust, et nii A OÜ-l kui C I OÜ-l olid K OÜ-ga sarnased lepingulised suhted. Nimelt 01.12.2015 leping nr 2015-15 (kd 1, tl 123-125) tõendab, et A OÜ ja K OÜ sõlmisid lepingu, millega müüja K OÜ kohustus tarnima ostjale A OÜ-le kaupa: müüja kohustus andma kauba kehtestatud tingimustel ostja omandisse lepinguga sätestatud korras pärast tellimuse kokkuleppimist teatud kaubakoguse tarnimiseks, aga ostja kohustus kehtestatud korras kauba vastu võtma ja selle eest tasuma. Lepingu järgi võis A OÜ kauba eest tasuda 30 päeva jooksul pärast arve saamist. Sellele lepingule on A OÜ juhatuse liige Andres Aas andnud digiallkirja 02.12.2015 ning K OÜ juhatuse liige T P 07.12.
4. Järelikult olid mõlema juriidilise isiku juhatuse liikmed lepingutingimustega nõustunud. A OÜ ja K OÜ vahelise koostöölepingu olemasolu kinnitas ka tunnistaja J J, kes alustas K OÜ müügijuhina tööd 2016 mais ning oli viidatud müügilepingu üle vaadanud. Leping nr xxx (kd 1, tl 123-125), milles on poolteks müüja K OÜ ja ostja C I OÜ, kannab kuupäeva 21.09.
5. Lepingu nr 2016-103 sisu kattub enamuses lepingu nr 2015-15 sisuga. Samas on nimetatud leping saadud K OÜ-st allkirjastamata kujul (kd 1, tl 120). Siiski on võimalik muudele tõenditele tuginevalt järeldada, et K OÜ müüs ka C I OÜle kaupa pikema maksetähtajaga. Esiteks näitavad seda tunnistaja J J ütlused. Tunnistaja J J rääkis, et 2016 sügisel lisandus Andres Aasa soovil koostööpartneriks ka C I OÜ. Teiseks on Andres Aasa allkirjastatud käenduslepingus (kd 2, tl 156-157) viide K OÜ ja C I OÜ vahelisele 22.09.2016 müügilepingule. Kolmandaks, K OÜ müügiarved (kd 2, tl 137-138, 140, 144-145), V tarnetõendid (kd 2, tl 139, 141, 146, 150) ning tunnistaja J J vastavad ütlused arvete väljastamise ja kauba tarnimise osas näitavad, et ka tegelikult K OÜ väljastas 2016 sügisel A OÜ-le ja C I OÜle arvete alusel kaupa. Tunnistaja J J ütlustest selgub, et kauba tarned A OÜ-le ja C I OÜ-le algasid 2016 aasta teises pooles. L lasseriideid toodeti Soomes. Soomest liikus kaup Leedu lattu, kus tellimused komplekteeriti ja saadeti Eesti poole teele. Arved koostas K OÜ müügisekretär, need läksid klientidele otse süsteemist. V kuller toimetas kauba A OÜ-le ja C I OÜ-le. Eelnevad tõendid näitavad, et K OÜ andis A OÜ-le ja C I OÜ-le kaupa (tegi varakäsutuse) järgmiselt.
6. K OÜ 28.09.2016 arve nr xxx väljastati A OÜ-le. Arvel on kliendi tellimuse numbriks L AW16, kaubaks L lasterõivad. Tasumisele kuuluv summa on 8427,83 eurot ning maksetähtaeg 28.10.2016 4 1-21-7666 (30 päeva). 28.09.2016 kell 11:15 toimetati arvel loetletud kaup V E OÜ kulleri vahendusel aadressile xxx, kus Andres Aas kinnitas allkirjaga kauba kättesaamist.
7. K OÜ 12.10.2016 arve nr xxx väljastati C I OÜ-le. Arvel on kliendi tellimuse numbriks L AW16, kaubaks L lasterõivad ning jalanõud. Tasumisele kuuluv summa on 9015,49 eurot ning maksetähtaeg 26.10.2016 (14 päeva). 11.10.2016 kell 15:30 toimetati arvel loetletud kaup V E OÜ kulleri vahendusel aadressile xxx, kus Andres Aas kinnitas allkirjaga kauba kättesaamist.
8. K OÜ 04.11.2016 arve nr xxx väljastati A OÜ-le. Arvel on kliendi tellimuse numbriks xxx, kaubaks erinevate tootjate lastekaubad (lutid, lutipudelid, kergkärud, turvatoolid jms). Tasumisele kuuluv summa on 4019,88 eurot ning maksetähtaeg 04.12.2014 (30 päeva). 04.11.2016 kell 15:40 toimetati arvel loetletud kaup V E OÜ kulleri vahendusel aadressile xxx, kus kauba võttis vastu ja kinnitas allkirjaga kauba kättesaamist T A .
9. K OÜ 11.11.2016 arve nr xxx väljastati C I OÜ-le. Arvel on kliendi tellimuse numbriks L AW16, kaubaks L lasterõivad. Tasumisele kuuluv summa on 6415,82 eurot ning maksetähtaeg 25.11.2016 (14 päeva). 14.11.2016 kell 12:50 toimetati arvel loetletud kaup V E OÜ kulleri vahendusel aadressile xxx, kus Andres Aas kinnitas allkirjaga kauba kättesaamist.
10. Süüdistatav Andres Aas ei eitanud K OÜ-lt arvete saamist ning arvetel näidatud kauba vastuvõtmist. Andres Aas rääkis, et K OÜ esitas arveid e-maili teel. Kullerfirmast V helistati, et kaup on kohal, tulge võtke vastu. Ühel korral palus Andres Aas kauba vastu võtta enda endisel abikaasal T A , ülejäänud kordadel võttis ta ise kauba vastu.
11. Edasiselt kontrollib kohus pettusliku teo esinemist ehk teisisõnu seda, kas Andres Aas asus hiljemalt 2016 septembris eksitama K OÜ müügijuhti J J A OÜ ja C I OÜ valmisolekus kaupade eest tasuda ning kas müügijuht sattus Andres Aasa tegevuse tõttu eksimusse, mille tulemusel K OÜ andis 28.09.2016, 11.10.2016, 04.11.2016 ja 14.11.2016 üle kaubad. Samuti kontrollib kohus, kas K OÜ sai kaupade üleandmisega varalist kahju.
12. Tunnistaja J J järgi alustas ta tööd K OÜ müügijuhina 05.05.
13. Järelikult alates sellest daatumist tuleb kontrollida võimalikku müügijuhi eksitamist. Tunnistaja J J ütlustest nähtub, et ta kohtus Andres Aasaga esimest korda 2016 aasta suvel, täpsemalt 07.06.2016, mil Andres Aas tuli nende kontorisse tegema järgmise hooaja lasteriiete tellimust. Tunnistaja sõnul on lasteriided on hooaja kaup ja neid tuleb kuskil 8-9 kuud ette tellida. See tellimus sai tehtud, alguses sujus kõik hästi, kõik toimis. Tunnistaja J ütlustest nähtub, et 2016 suveks jõudis kohale 2015 aasta lõpus tehtud lasteriiete tellimus. Tunnistaja J J ütlustest on aru saada, et ette tellitud L lasterõivad müüakse praktiliselt 1-2 korraga kliendile maha. Igapäevast koostööd J Jl Andres Aasaga väga ei olnud. J J sõnul oli enne 2016 sügist K OÜ kliendiks A OÜ ja alles sügisel soovis Andres Aas hakata kaupu ostma ka C I OÜ kaudu. Suvel A OÜ-l võlgnevusi K OÜ-le ei olnud, need tekkisid sügisel, kui hakati müüma L riideid.
14. Arvestades tunnistaja J J selgitusi lasterõivaste hooajalisusest ja pikast ettetellimisest, paari korraga maha müümisest, samuti sellest, et enne 2016 sügist C I OÜ klient ei olnud, järeldab kohus, et suvel jõudis kohale K OÜ kliendi A OÜ 2015 aasta lõpus tehtud L lasterõivaste tellimus numbriga L AW16 ja seda hakati sügisel müüma. Seega 07.06.2016 J J kohtudes tellis Andres Aas kaupa A OÜ nimel järgmiseks hooajaks ehk kevadeks. Samuti, kuna A OÜ ja K OÜ olid kauba tarnimise ja selle eest tasumise tingimustes jõudnud kokkuleppele 2015 aasta lõpus, ka L lasterõivaste tellimus oli tehtud 2015 lõpus, 2016 suvisel perioodil J J sõnul koostöö Andres Aasaga sujus, siis järelikult ei ole kuni 2016 suve lõpuni märke sellest, et Andres Aas oleks J J eksitanud A OÜ nimel tehtud lasterõivaste tellimuse eest tasumise osas.
15. Küll aga viitavad kohtus uuritud tõendid, eeskätt tunnistaja J J ütlused ja sellega kooskõlas olev J J ja Andres Aasa vaheline 28.-29.09.2016 e-kirjavahetus (kd 2, tl 151-152, 154-155), et Andres Aas tekitas J J 2016 sügisel C I OÜ majanduslikust seisust rääkides vale ettekujutuse äriühingu maksevalmidusest ning võimendas seda ka enda tegevusega käenduslepingu sõlmimisel.
16. Nii nähtub tunnistaja J J ütlustest, et koostöölepingu sõlmimiseks pidasid 2016 sügisel läbirääkimisi K OÜ poolt J J ja C I OÜ poolt Andres Aas. Kuna C I OÜ-l oli äri- või inforegistris maksuvõlgnevus, siis ei saanud J J kohe rohelist tuld. Tunnistaja sõnul Andres Aas ütles talle, et 5 1-21-7666 need võlad on ajutised ja lahenevad ära. Tunnistaja J J palus Andres Aasal teha isiklik käendusleping, sest sellisel juhul oli ettevõtte juhtkond nõus tegema lepingu C I OÜ-ga. Tunnistaja J J rääkis, et saatis Andres Aasale e-postiga tutvumiseks allkirjastamata käenduslepingu ja sai selle digiallkirjastatuna 5 minuti jooksul tagasi. Tunnistaja sõnul Andres Aas ütles talle, et kõik sobis. Allkiri oli all ja tunnistaja ei kontrollinud saadud käenduslepingut üle. Tunnistaja J J avastas käenduslepingus Andres Aasa tehtud täienduse alles siis, kui selgus, et Andres Aasa ettevõtted ei ole kauba eest arveid maksnud. Tunnistaja J J sõnul oli käenduslepingus tehtud muudatus, mille kohaselt Andres Aas vastutab nii kaua, kuni on seotud C I OÜ-ga.
17. Tunnistaja J J ütlused Andres Aasaga müügi- ja käenduslepingu läbirääkimistest haakuvad kohtus uuritud J J ja Andres Aasa vaheliste e-kirjadega ning käenduslepinguga. Sarnaselt J J ütlustega nähtub ka e-kirjavahetusest 28.09.2016 kella 11:51 ajal, et K OÜ müügijuht ei tahtnud C I OÜ maksuvõla tõttu üle 13 000 euro suurust tellimust krediiti müüa. J J pakkus selles e-kirjas Andres Aasale välja võimaluse maksta arve ette ära. 28.09.2016 kella 12:26 e-kirjas lubas Andres Aas J J, et ülehomsest enam maksuvõlga pole, neil oli ajutine segadus. 28.09.2016 kella 12:37 ekirjas J J viitas, et ettevõtte sisesed reeglid ei lase seda müüki krediiti teha ning pakkus välja selle arve ulatuses eraisiku käendust, 29.09.2016 kella 09:13 e-kirjaga saatis J J Andres Aasale käenduslepingu, märkides, kui kõik sobib, siis palun saada allkirjastatuna tagasi. Andres Aas digiallkirjastas käenduslepingu (kd 2, tl 156-157) 29.09.2016 kell 09:
18. Võrreldes J J saadetud käenduslepingu allkirjastamata varianti (kd 2, tl 153) Andres Aasa allkirjastatud käenduslepinguga, on viimase punkti 1.2 täiendatud ühe lausega: „Käendaja vastutus kehtib sinnamaani, kuni Käendaja on seotud C I OÜ-ga.“
19. Süüdistatava Andres Aasa ütlused käenduslepingu täiendusest J J informeerimisel on ebamäärased ja muude tõenditega vastuolus. Süüdistatav ütles, et helistas ja teavitas muudatustega käenduslepingu tagasi saatmisest. Küsimusele, kas Te telefonikõnes J ka selgitasite tehtud muudatusi, vastas süüdistatav Andres Aas: „Ma seda ei mäleta, aga arvan, et mitte pikalt, kui üldse sel teemal, arvan, et ma kirjutasin, et on täidetud ja muudatused tehtud.“ Tunnistaja J J ütlustest aga nähtub, et Andres Aas ütles talle, et käenduslepingus kõik sobis. J J ütlused on usutavamad, sest käendus oli oluline kauba müümiseks pika maksetähtajaga. Ei ole eluliselt usutav, et sellisest täiendusest teadmise korral oleks K OÜ väljastanud C I OÜ-le arved 12.10.2016 ja 11.11.2016 kahe nädala pikkuse maksetähtajaga. Peab ka märkima, et süüdistatav selgitas käenduslepingu omapoolset muudatust sellega, et see oli tema arvates mõistlik juhuks, kui 10 aasta pärast tuleb mingil firmal mingi võlgnevus. Selline selgitus ei ole veenev, sest J J peetud e-kirjavahetusest on selgelt näha, et käendust sooviti konkreetse kauba eest esitatava arve ulatuses. J J e-kirjas märgitu järgi ületasid C I OÜ nimele sisestatud tellimused 13 000 eurot ning käenduslepingu järgi oli Andres Aasa vastutus piiratud C I OÜ ja K OÜ vahelisest 22.09.2016 müügilepingust tulenevate tasumata kohustustega summas 15 000 eurot. K OÜ-lt C I OÜ-le esitatud müügiarvete summa oli kokku 15431,31 eurot. Kuna isiklik käendus oli piiratud konkreetse müügilepingu ja konkreetse summaga, siis jääb kohtule Anderes Aasa selgitus tulevikus tekkivate võlgnevuse osas arusaamatuks ja ebaveenvaks. Lisaks ütles süüdistatav kohtus, et ei saa 100% väita, aga tavaliselt teeb lepingutes muudatused kollaseks. Kohtus uuritud Andres Aasa allkirja kandvas käenduslepingus ei ole muudatus silmatorkavaks tehtud, mis samuti tõendab, et Andres Aasa ütlused täiendusest teavitamisest ei pea paika.
20. Vaevalt kaks minutit pärast käenduslepingu allkirjastamist küsis Andres Aas 29.09.2019 kella 09:38 e-kirjas J J, kas on olemas mingi info, mis tooteid saab. Arutelu puudumine e-kirjavahetuses käenduslepingu üle viitab sellele, et J J oli tõepoolest teadmises, et algne saadetud käendusleping sobis Andres Aasale. Kohus leiab, et kahtlemata on õigus mõlemal poolel lepingueelsetel läbirääkimistel esitada endale meelepäraseid tingimusi, antud juhul lisada tingimus tutvumiseks saadetud lepingusse, kuid tsiviilõigussuhetes kehtivat hea usu põhimõtet (TsÜS § 138 lg 1, VõS § 6) arvestades ei tehta seda tagaselja, vaid teist poolt informeerides. Andres Aas omapoolsest täiendusest teist lepingupoolt ei teavitanud. Kohtu hinnangul käenduslepingu kiire tagasisaatmine ning teisele poolele edastatud kinnitus, et kõik sobib, viitab sellele, et Andres Aas pahauskselt 6 1-21-7666 lootis, et müügiesindaja ei märka tehtud täiendust ning nii juhtuski - J J ekslikult arvas, et Andres Aas allkirjastas käenduslepingu sellisel kujul nagu selle eelnevalt J J sai.
21. Kohus on seisukohal, et 28.-29.09.2016 e-kirjavahetus J J selgelt tõendab, et K OÜ müügijuht J J ei soovinud maksuvõlaga C I OÜ-le kaupa krediiti müüa ilma kauba väärtusele (arve ulatusele) vastava käenduse kokkuleppeta. E-kirjavahetus koos J J ütlustega tõendab, et Andres Aas lubas J J C I OÜ maksuvõlgnevuse likvideerimist paari päevaga ning tekitas talle pahauskselt ettekujutuse, et allkirjastas põhivõlgniku kohustuse täitmist tagava käenduslepingu sellistel tingimustel, mis eelnevalt saadetud käenduslepingus sisaldusid. Kohus järeldab eelnevast ka seda, et Andres Aas oli huvitatud K OÜ-lt kauba kätte saamisest hilisema maksmisvõimalusega ning võimalusega C I OÜ-st distantseerumisel käendusest vabaneda. Lisaks Andres Aas teadis, et tema juhitaval C I OÜl on maksuvõlgnevus. Maksu- ja tolliameti vastus koos lisadega (kd 1, tl 49-83) näitab, et C I OÜ käibedeklaratsioonide esitaja oli Andres Aas ning alates 20.09.2016 oli C I OÜ-l käibemaksuvõlg 2149,03 eurot, seisuga 20.10.2010 juba 3137,49 eurot. Seetõttu ei ole usutavad süüdistatava väited sellest, et tema arvates C I OÜ-l maksuvõlgnevusi ei esinenud või need tasuti maksuametile.
22. Vaadates C I OÜ pangakontot, on näha, et ajavahemikul 30.09.2016-03.10.2016 on pangakontole tehtud sularaha makseid summas 4900 eurot. Järelikult oli C I OÜ-l rahalisi vahendeid, et täita juhatuse liikme Andres Aasa poolt J J 28.09.2016 antud lubadus likvideerida mõne päevaga äriühingu maksuvõlg. Kuna maksuvõlga ei tasutud ja lisaks eirati käenduslepingu sõlmimisel heausksuse põhimõtet, siis viitab see Andres Aasa pettuslikule tegevusele - jätta K OÜ müügijuhile üksnes mulje, et C I OÜ-le väljastatavate kaupade eest tasutakse pärast nende kättesaamist. Kohus on ka seisukohal, et ühesugune kliendi tellimuse number L AW16 A OÜ-le ja C I OÜ-le esitatud arvetel ja hooajakauba pikk ettetellimise aeg osutab sellele, et osa A OÜ 2015 aasta lõpus tehtud tellimusest müüdi kauba saabumisel C I OÜ-le. C I OÜ sai K OÜ kliendiks alles 2016 sügisel. See tähendab, et Andres Aas C I OÜ esindajana pidi 2016 aasta sügisel väljendama J J soovi osta C I OÜ-le L AW 16 tooteid. J J ja Andres Aasa vaheline 28.-29.09.2016 e-kirjavahetus tõendabki L tellimuse kinnitamist C I OÜ nimele ning Andres Aasa soovi need kaubad kätte saada. Kohus loeb tõendatuks, et Andres Aas pettis 2016 aasta sügisel K OÜ müügijuhti J J C I OÜ maksevalmiduses tarnitava kauba eest tasuda.
23. V tarnetõendist (kd 2, tl 139) nähtub, et 28.09.2016 A OÜ-le väljastatud arvel näidatud L lasterõivad toimetati Andres Aasale kätte 28.09.2016 kell 11:
24. Järelikult oli K teinud selleks ajaks omapoolse varakäsutuse. Eelnevalt viidatud J J ja Andres Aasa e-kirjavahetus, millest saab järeldada Andres Aasa eksitavat käitumist J J suhtes algas 28.09.2016 kell 11:
25. Ei esine muid tõendeid, millest saaks üheselt järeldada, et Andres Aas juba enne 28.09.2016 kella 11:51 pettis J J 2015 aasta lõpus tehtud tellimuse ja 28.09.2016 arve alusel A OÜ-le toimetatavate kaupade eest tasumise osas. Seega ei ole tõendatud, et K OÜ 28.09.2016 varakäsutus A OÜ-le kauba osas (arve 28.09.2016) summas 8427,83 eurot on tehtud J J eksimuse tõttu.
26. Tunnistaja J J ütlustest ilmnes, et hooajakaupadel oli pikk ettetellimise aeg. Samas need kaubad, mis olid laos, seal ei olnud pikki tarneaegu. Need kaubad tarniti üldjuhul paari-kolme päeva jooksul. 2016 sügisel oli laos kohe saada lastetarbeid - pudeleid, tasse, lutte, samuti ka natuke L lasteriideid. Süüdistatava Andres Aasa ütlustest nähtub sarnaselt, et A OÜ arve, millel kaubaks rinnapumbad, lutipudelid ja muu selline, neid ei pidanud pikalt ette tellima. Nende tellimise aeg oli äkki nädal. K OÜ 04.11.2016 arvel A OÜ-le on kaubaks lutid, laste lauanõud- ja söögiriistad, kergkärud, turvaistmed jms. Kohus järeldab tunnistaja ja süüdistatava ütlustest, et A OÜ-le esitatud 04.11.2016 arvel märgitud kaupade ettetellimise aeg oli lühike. Järelikult oli nende kaupade tellimus tehtud eelduslikult oktoobri lõpus, ilmselgelt ajal, mil müügijuhiks oli J J ning ajal, mil J J ei olnud veel avastanud käenduslepingusse tehtud täiendust. Lisaks oli olukord nende kaupade tellimise ajaks selline, kus Andres Aasa juhitavad A OÜ ja C I OÜ olid saanud kätte kumbki esimese L lasterõivaste tarne ning arvete tasumise tähtaeg (28.09.2016 arve puhul oli see 28.10.2016 ning 12.10.2016 arve puhul 26.10.2016) ei olnud veel saabunud või oli just saabunud. Järelikult ka K OÜ varakäsutus A OÜ-le 04.11.2016 (arve 04.11.2016) kauba osas summas 7 1-21-7666 4019,88 eurot on tehtud seetõttu, et J J ekslikult arvas Andres Aasa eelnevate lubaduste valguses ja kauba vastuvõtmise põhjal, et ka see arve tasutakse.
27. Seda, et A OÜ ning C I OÜ ei tasunud K OÜ-le 2016 sügisel saadud kauba eest ning C I OÜlt saadi osa kaupa tagasi, tõendavad tunnistaja J J ütlused. Arvete tasumata jätmist tõendavad lisaks C I OÜ ja A OÜ pangakontode väljavõtted (kd 1, tl 41-46, kd 2, tl 55-75). Nii ilmneb tunnistaja J J ütlustest, et tarnitud kauba eest A OÜ ja C I OÜ ei tasunud, kuid Andres Aas tagastas 2016 sügisel väikese osa tooteid, summas kuskil 1000 eurot. Tegemist oli lastetarvetega: joogitopsid, lutid, pudelid. Need tõsteti Lasnamäe Maksimarketi juures tunnistaja J J autosse ja tunnistaja viis need K OÜ-sse tagasi. Tunnistaja J J viis tagastatud kaubad lattu, luges need kokku ja tegi tagastuse toimumise kohta akti. Tagastatud kaup võeti tagasi sama hinnaga, millega müüdi. Süüdistatav Andres Andres ei mäletanud täpselt K arvetega tasumisega seonduvat, öeldes, et kindlasti me püüdsime tasuda, osa kaupa tagastasime, see mis meil oli endal olemas, aga täpselt ei mäleta. Süüdistatav oli seisukohal, et luttide ja pudelite arve kaupa tagastati paari-kolme tuhande väärtuses. Kauba eest tasumise osas märkis Andres Aas, et kui tasus, siis panga ülekandega A OÜ või C I OÜ nimelt ja arvatavasti K OÜ-le. C I OÜ ja A OÜ pangakontodelt ei nähtu mitte ühtegi ülekannet ajavahemikul 01.01.2015-26.07.2017 K OÜ pangakontole. Seega saab lugeda tõendatuks, et A OÜ-le ja C I OÜ-le 28.09.2016, 11.10.2016, 04.11.2016 ja 14.11.2016 üle antud lastekaupade eest K OÜ-le ei tasutud.
28. Kuivõrd eelnevalt leidis tõendamist Andres Aasa pettuslik tegu K OÜ müügijuhi suhtes C I OÜ maksevalmiduse osas (mõlemad L kaubatellimused 2016 septembris) ja A OÜ maksevalmiduse osas (muu lastekauba tellimus 2016 oktoobri lõpus) jäi K OÜ ilma C I OÜ-le üle antud kaubast arvel 12.10.2016 näidatud summas 9015,49 eurot ja arvel 11.11.2016 näidatud summas 6415,82 eurot. Samas A OÜ-le 04.11.2016 üle antud erinevate tootjate lastekaubad tagastati osaliselt K OÜ-le. Kohtule ei ole esitatud tunnistaja J J ütlustes märgitud kaupade tagastamise akti, mistõttu täpne tagastatud esemete loetelu ja nende maksumus on kohtule teadmata. Tunnistaja J J leidis, et üleantud kaupa oli kuskil 1000 euro väärtuses, süüdistatav seevastu, et paari-kolme tuhande eest. Sellises olukorras ei saa kohus kuidagi välistada võimalust, et tagastatud kaupa oli tõepoolest 3000 euro väärtuses nagu väidab süüdistatav Andres Aas. Seetõttu loeb kohus in dubio pro reo (kahtluse korral süüdistatava kasuks) põhimõtet arvestades tuvastatuks, et A OÜ-le 04.11.2016 arve alusel 04.11.2016 üle antud kaubad, mille eest ei tasutud ja millest K OÜ jäi ilma, oli 04.11.2016 arvel näidatust 3000 euro võrra väiksemas summas ehk (4019,88-3000) 1019,88 eurot. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et K OÜ varaline kahju Andres Aasa äriühingutele C I OÜ ja A OÜ üleantud kaupade näol oli kokku (9015,49+6415,82+1019,88) 16 451,19 eurot.
29. Süüdistatav väitis, et olukord, mis tekkis K OÜ-ga 2016 sügisel oli etteplaneerimata. Tegemist oli majanduslike riskidega, tänu millele jäi ka temal saamata tulu. Kohus ei pea selliseid ütlusi usaldusväärseks, sest süüdistatava ütlustes, mis puudutavad A OÜ ja C I OÜ tehinguid, esineb hulgaliselt ebakõlasid muu tõendikogumiga. Lisaks on Andres Aasa ütlused tehingute osas ristküsitluse käigus varieerunud.
30. Nimelt nähtub süüdistatava Andres Aasa ütlustest, et tema äriühingutele tarnisid kaupa L OÜ (L tooted), M OÜ (H tooted), B OÜ (R tooted), K OÜ (K tooted) ja K OÜ (L tooted, muud lastekaubad). A OÜ kaudu toimus müük enamuses Venemaale ja C I OÜ kaudu Lätti L S-le. K tooted saatis Andres Aas Eesti Posti vahendusel kõik Venemaale eraisikutest ostjatele. 2016 oktoobris Vene rubla kurss langes ja tema firmade tooted, mis olid Venemaale välja saadetud, muutusid lõppostjate jaoks liiga kalliks. Andres Aasa sõnul V I OÜ ostis tema äriühingutelt L tooteid ning A L ka L, H ja võib olla ka K tooteid. L S osas rääkis süüdistatav, et see oli temale kuuluv ja tema juhitav äriühing. Lätist hakkas üks Inessa-nimeline naisterahvas Andres Aasa Eesti äriühingutelt kaupa ostma. Andres Aas müüs kaupa edasi ja lepiti kokku, et teevad asja suuremalt. Andres Aas ei mäletanud, kuskohast L S kaupa sai, arvas, et samamoodi mingitelt samadelt firmadelt (L, H, R) otse. Kõik tootjad ei müünud L S-le otse, osad kaubad tulid läbi C I OÜ. 8 1-21-7666
31. Seda, et A OÜ ja C I OÜ müüsid kaupa V I OÜ-le ning A L OÜ-le, kinnitavad tunnistajate O K ja K L ütlused, V I OÜ pangakonto väljavõtted, ostuarved (kd 1, tl 137-149) ning A L OÜ pangakonto väljavõte ja ostuarved (kd 1, tl 150-170). Tunnistaja O K ütlustest selgub, et on V I OÜ juhatuse liige ning tema juhitav äriühing ostis Andres Aasa äriühingult C kaupu 2016 oktoobris ning A 2016 novembris. Kaubaks olid tavaliselt L riided, Eesti omatooted, K jalatsid, Soome lastejalatsid ja F lasteriided. Ostis kaupa ka ühelt Andres Aasa Läti äriühingult, mille nime ei mäleta. Andres Aas tõi kauba autoga ise kohale. Tunnistaja tasus arveid panga kaudu, võlgnevusi ei tekkinud. Tunnistaja äriühing müüs ostetud kauba edasi Venemaale, sai oma klientidelt rahad korrektselt kätte. Kuna rubla kurss Venemaal langes, see ei olnud enam kasulik, siis lõpetas koostöö Andres Aasa äriühingutega ja majandustegevuse Venemaal. V I OÜ pangakonto väljavõtted näitavad, et 2016 septembrist kuni oktoobrini on tasutud C I OÜ-le ja 2016 novembris A OÜ-le arvete eest, millel kaubaks erinevate tootjate lastetooted. Ühel arvel (kd 1, tl 146) on kaubaks ka üks L toode.
32. Tunnistaja K L ütlustest selgub, et on A L OÜ juhatuse liige ning tema juhitav äriühing ostis Andres Aasa äriühingutelt A OÜ ja C I OÜ kaupu 2016 oktoobris ning A 2016 novembris. Kaubaks olid L lasteriided, K talvesaapad ja L talvekombed. Andres Aas tõi kaubad alati ise kohale ja tunnistaja sai kauba kätte enne, kui arve esitati. Tunnistaja tasus arveid panga kaudu, võlgnevusi ei tekkinud. Ostis ka Andres Aasa kolmanda äriühingu kaudu, koostöö lõppes enne koroonat 20192020, sest nõudlust enam polnud, tunnistaja klientide Led kasvasid L suurustest välja. A L OÜ pangakonto väljavõte näitab, et 2016 septembrist kuni oktoobrini on tasutud C I OÜ-le ja 2016 novembris A OÜ-le arvete eest, millel kaubaks erinevate tootjate lastetooted. Seejuures enamusel A OÜ-lt saadud arvel on kaubaks hulgaliselt L tooted (vt kd 1, tl 154-157, 159-161) ning ka kahel C I OÜ-lt saadud arvel on kaubaks L tooteid (kd 1, tl 162-163). Seda, et tegemist on L toodetega, saab järeldada arvel märgitud toote nimetusest või tooteartikli numbrist. Võrreldes A L OÜ-le väljastatud arvetel olevaid tootenimetusi või toote artikleid, samuti koguseid K OÜ müügiarvetel toodutega, saab järeldada, et 2016 oktoobris müüs C I OÜ ja 2016 novembrikuus müüs A OÜ A L OÜ-le kokku 81 L kombet kogumaksumusega (81x33x0,20) 3207,60 eurot. Järelikult ei pea paika süüdistatava Andres Aasa ütlused sellest, et kõik K tooted saatis ta Venemaale. Vähemalt osa neist andis ta üle Eesti ostjale A L OÜ-le, kes kauba eest nii tunnistaja K L kui ka pangakontode väljavõtete järgi korrektselt tasus. Samas C I OÜ ja A OÜ pangakontode järgi ei ole pärast A L OÜ-lt saadud laekumisi tehtud mitte ühtegi ülekannet K OÜ-le.
33. Andres Aasa ristküsitluse alguses kaitsjale antud ütlused sellest, et C I OÜ kaudu toimus müük Lätti L S-le, ei haaku A OÜ ja C I OÜ pangakontode väljavõtetega. Pangakontode väljavõtetest ilmneb, et kummagi äriühingu kontolt on toimunud ülekanded L S-le suurtes summades, so mitmetes tuhandetes eurodes. 06.01.2021 vaatlusprotokolli (kd 2, tl 76-78) järgi kanti ajavahemikul 28.09.2016-22.11.2016 A OÜ kontolt L S kontole 19 960 eurot ja C I OÜ kontolt L S kontole 17 130 eurot. Pangakonto järgi ei ole C I OÜ 2016 aastal saanud L S-lt mitte ühtki rahalaekumist, mis viitaks kauba müümisele Lätti. Järelikult süüdistatava ristküsitluse alguses välja käidud versioon kauba C I OÜ kaudu Lätti müügi osas ei pea paika.
34. Andres Aas ei rääkinud ristküsitlust alustanud kaitsjale enda ärimudelit tutvustades seda, et C I OÜ või A OÜ oleks ostnud kaupa Lätist L S-lt. Alles prokuröri ristküsitluse voorus esitatud küsimusele, kas perioodil 2016 september-detsember A OÜ ja C OÜ kontole sisse makstud sularaha liikus edasi S L kontole, vastas Andres Aas, et võis küll liikuda kauba eest. Aga millise kauba eest, seda Andres Aas ei mäletanud. Alles siis hakkas Andres Aas väitma, et ka L S oli kauba tarnija. Kohtu hinnangul näitab ristküsitluse hilisemas järgus varasematest erinevate ütluste andmine seda, et süüdistatav sai aru, et tema varasemad ütlused ei lähe kokku pangakontolt nähtuvaga ja ta lihtsalt kohandas oma ütlusi selliseks, mis pangakontodelt nähtuvaga sobituks.
35. Süüdistatava Andres Aasa järgi saatis ta K tooted Eesti Posti vahendusel Venemaale. Venemaale müüs ta ka muude firmade (L, R, K) tooteid. Nii kui kaup K OÜ-lt tuli, siis mõne päeva jooksul saatis kauba kohe välja. Süüdistatav pakkus, et 2016 oktoobris Vene rubla kurss langes ning tema äriühingute tooted muutusid lõppostjate jaoks liiga kalliks. Kaup oli Vene klientidele välja saadetud ja ta ootas ülekandeid. Süüdistatav pakkus, et 2016 novembri keskel sai 9 1-21-7666 ta aru, et ei suuda K OÜ arveid tasuda. Teiste tootjate kaubad saabusid õigeaegselt, need sai ostjatele edastada koheselt ja ka raha saadi koheselt kätte. Andres Aas pakkus, et saatis teiste tootjate kaubad Venemaale augustis, septembris, osaliselt võib-olla ka juulis. Neil oli lihtsalt pikk maksetähtaeg, nad maksid hiljem. Raha saadi Vene klientidelt Krediidipanga (praegune Coop pank) kiirmaksetena. Raha väljastati Andres Aasale sularahas ja Andres Aas pani sularaha automaadi kaudu firma kontole. Venemaalt saadud raha maksis Andres Aas teistele tootjatele ära panga kaudu, kas A OÜ või C I OÜ kontolt. Klt oli viimane kaup ja selle eest jäi raha Venemaa klientidelt saamata.
36. Kõrvutades Andres Aasa nimetatud ütlusi 06.01.2021 vaatlusprotokolliga, samuti Eesti Post AS-i vastusega (kd 2, tl 9-15), DPD Eesti AS-i vastusega (kd 1, tl 81-82), Coop Pank AS-i vastusega (kd 2, tl 18-54) ja A OÜ ning C I OÜ pangakontode väljavõtetega, ilmneb järgmine. DPD Eesti AS-l ei ole A OÜ-ga ega C I OÜ-ga lepinguid olnud. Eesti Post AS sõlmis A OÜ-ga lepingu 30.11.
37. C I OÜ-ga ei ole Eesti Post AS lepinguid sõlminud. Väljatrükk Eesti Post AS andmesüsteemist näitab, et ajavahemikul 06.05.2016 kuni 18.11.2016 on A OÜ-lt vastu võetud 46 pakki kogukaaluga 704,5 kg. Seejuures ajavahemikul 28.09.2016 kuni 18.11.2016 on A OÜ-lt vastu võetud 32 pakki kogukaaluga 477,8 kg. A OÜ-lt vastuvõetud pakid on saadetud Vene Föderatsioonis elavatele isikutele. Seega on enamus pakke saadetud Vene Föderatsiooni ajal, mil A OÜ ja C I OÜ said K OÜ-lt arvete alusel kaupu. Ei saa välistada, et ajavahemikul 28.09.2016 kuni 18.11.2016 liikus Vene Föderatsiooni mõningal määral ka muude tarnijate kaupa, sest A OÜ ja C I OÜ pangakontodest saab 2016 aasta oktoobris järeldada kauba soetust K OY-lt (C I OÜ kontolt on tehtud sellele äriühingule ülekanne 13.10.2016 summas 2309,33 eurot) ja veel varem, 2015 lõpus, B OÜ-lt ning F I . A OÜ kontolt on kahele viimasele äriühingule kantud vastavalt 20.11.2015 1422,37 eurot ja 26.11.2015 1318,81 eurot. Samas arvestades V I OÜ-le ja A L OÜ-le väljastatud müügiarveid, on vähemasti K OY K lastetoodetest enamus jõudnud 2016 oktoobrisnovembris Eesti turule. Peab ka arvestama, et enne 28.09.2016, mil K OÜ ei olnud veel kaupa väljastanud, saatis Andres Aas Vene Föderatsiooni 14 pakki (kogukaal 226,7 kg), mis saigi olla varasemalt muudelt tootjatelt soetatud kaup. Järelikult alates 28.09.2016 kuni 14.11.2016, mil A OÜ ja C I OÜ said kätte K OÜ kaubad, liikus Vene Föderatsiooni turule enamuses K OÜ kaup (32 pakki) ning teiste tootjate kauba osakaal oli 2016 teisel poolel marginaalne.
38. Nii Eesti Posti vastusest kui 06.01.2021 vaatlusprotokollist ilmneb, et pakid saadeti Vene Föderatsiooni erinevatele isikutele, kuid nende aadressid kattuvad. Siit võib teha järelduse, et pakkide saajad on omavahel seotud isikud. Nii Coop Pank AS-i vastusest kui 06.01.2021 vaatlusprotokollist ilmneb, et ajavahemikul 28.09.2016 kuni 16.12.2016 on Vene Föderatsioonis elavatelt isikutelt saabunud Andres Aasa nimele raha 43 553 eurot. Raha saatjateks on olnud samad isikud, kelle nimele Eesti Post AS andmetel saadeti kliendi A OÜ poolt pakid. Ajavahemikul 28.09.2016 kuni 16.12.2016 on Andres Aas sularaha kogusummas 43 553 eurot Coop Pank AS-i kaudu välja võtnud. Nii A OÜ ja C I OÜ pangakontodest kui ka 06.01.2021 vaatlusprotokollist ilmneb, et ajavahemikul 28.09.2016 kuni 22.11.2016 on A OÜ ja C I OÜ pangakontodele tehtud korduvalt sularaha sissemakseid kogusummas 36 540 eurot. Sularaha sissemaksete tegemise järel on A OÜ ja C I OÜ pangakontodelt tehtud ülekanded L S kontole kogusummas 37 090 eurot.
39. Läti äriregistri väljatrüki (kd 1, tl 129-131) järgi registreeriti L S 28.07.2015 ning kustutati 07.11.
40. L S juhatuse liige ning osanik oli Andres Aas. Ka Euroopa äriregistri väljatrüki (kd 2, tl 84-92) andmetel on L S registrist kustutatud. Eelnev näitab, et L S oli täielikult Andres Aasa kontrollitav ja juhitav äriühing.
41. Kohus eelnevalt asus seisukohale, et Andres Aasa ütlused ei ole usaldusväärsed selles, et L S tarnis A OÜ ja C I OÜ-le kaupa. Ajavahemikul 28.09.2016-14.11.2016 olid A OÜ ja C I OÜ saanud K OÜ-lt kaupa kogumaksumusega 27 879,02 eurot. See tähendab, et olukorras, kus ajavahemikul 28.09.2016 kuni 18.11.2016 saadeti Vene Föderatsiooni valdavalt K OÜ kaupasid ja saadi selle vastu 43 553 eurot, oleks saadud rahast saanud ära maksta A OÜ ja C I OÜ arved K OÜ-le summas 27 879,02 eurot, mida aga Andres Aas ei teinud. 10 1-21-7666
42. Kohus on seisukohal, et Andres Aas teadis ja ka tahtis tekitada K OÜ müügijuhile J J väära ettekujutuse sellest, et C I OÜ tasub K OÜ-lt saadavate L lastekaupade ning A OÜ muude lastekaupade eest. Esiteks viitab sellele 28.-29.09.2016 e-kirjavahetuses pika maksetähtaja saamiseks valelubaduse andmine, et C I OÜ maksuvõlg likvideeritakse paari päeva jooksul, mida vaatamata äriühingul olevatele rahalistele võimalustele ei tehtud. Samuti osutab otsese tahtlusega maksevalmiduse osas eksitamisele see, et käenduslepingusse omapoolsete tingimuste lisamisel Andres Aas ei teavitanud neist teist poolt, vaid kinnitas, et kõik sobib. On ilmne, et selline tegevus oli kantud soovist saada kaubad kätte nii, et nende eest ei peaks ette tasuma. Selline käitumine näitab ühtlasi varalise kasu saamise eesmärki. Lisaks viitab ka Andres Aasa teojärgne käitumine maksevalmiduse puudumisele. Nimelt A L OÜ-le müüdud L lasterõivaste eest said Andres Aasa juhitavad C I OÜ ja A OÜ raha kätte, kuid K OÜ-le raha üle ei kantud. Niisamuti Venemaale müüdud lastekaupade eest, mis eelnevalt olid ostetud K OÜ-lt, sai Andres Aas Coop Pank AS-i kaudu raha sularaha, pani selle C I OÜ ja A OÜ kontodele, kuid K OÜ-le raha üle ei kandnud. Kandis raha valdavas enamuses üle endaga seotud L S kontole, suutmata selgitada ülekannete täpset põhjust. K OÜ-le kauba eest tasumata jätmine näitab, et Andres Aas aktsepteeris K OÜ-l varalise kahju tekkimist.
43. Lisaks nähtub äriregistri andmetest, et Andres Aas võõrandas endale kuuluva A OÜ osa 14.11.2016 V OÜ-le. Andres Aas kinnitas kohtuistungil, et oli ka C I OÜ juhatuse liige ja omanik. Äriregistri andmetel oli C I OÜ osanikuks L OÜ, mille juhatuse liige oli kuni 24.01.2017 Andres Aas. Ka L OÜ-le kuuluv C I OÜ osa müüdi 14.11.2016 V OÜ-le. Süüdistatav Andres Aas väitis, et müüs A OÜ ja C I OÜ osad äriühingule, mis tegeles võlgade tagasitoomisega ja likvideerimisega, makstes menetluskuludeks 270-290 eurot. Kohtus üle kuulatud tunnistaja S V ja T M L ütlustest nähtub sarnaselt, et nad osutasid äriühingute likvideerimise teenust. Teenus seisnes selles, et eelmine omanik soovis osalusest äriühingus loobuda ja juhatuse ümber vahetada. Nemad võtsid äriühingu eelmiselt omanikult üle, määrasid sinna uue isiku juhatajaks. Osa ülevõetud äriühinguid jäi niisama n.ö. riiulisse seisma, osad likvideeriti, äritegevust tavaliselt ei toimunud. Mõlemad tunnistajad rääkisid, et tegemist oli tasulise teenusega. T M L mäletas, et väga tihti oli nii, et V OÜ võttis need osakud, sai uueks omanikuks ja juhatusse määrati äriühingul S V, see oli tavaline „ärimudel“. S V möönis, et likvideerimisteenuse osutamisel võidi kasutada V OÜ. Äriregistri väljavõtted näitavad, et seisuga 15.05.2018 puudusid A OÜ-l ja C I OÜ-l esitatud majandusaasta aruanded, samuti oli mõlemal äriühingul äriregistris kustutamishoiatus (kd 1, tl 200). Maksu- ja Tolliameti korralduse (kd 1, tl 117) alusel arestiti C I OÜ pangakonto alates 24.10.2016 võlasummas 2149,03 eurot. C I OÜ pangakonto väljavõte näitab, et arestimise järgselt oli C I OÜ konto jääk 6,11 eurot ning sellele kontole rohkem laekumisi tulnud ega ülekandeid sellelt tehtud. Edasised sularaha sissemaksed on kõik tehtud A OÜ pangakontole ning kantud valdavas enamuses edasi L S pangakontole. Järelikult C I OÜ kontot Andres Aas pärast 24.10.2016 enam ei kasutanud, küll aga võttis veel 14.11.2016 vastu C I OÜ juhina K OÜ-lt hilisema maksetähtajaga kaubad. Süüdistatava sõnul uued A OÜ ja C I OÜ omanikud raamatupidamist ei tahtnud ning äriregistri järgi Andres Aas kutsuti A OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi 22.11.2016 ning C I OÜ juhatuse liikme kohalt 08.12.
44. On ilmne, et Andres Aas, teades, et A OÜ-l ja C I OÜ-l on tasumata kõigi K OÜ-lt saadud kaupade eest, C I OÜ-l on maksuvõlg ja pangakonto selle kättesaamiseks arestitud, võttes ka veel 14.11.2016 vastu K OÜ-lt hilisema maksetähtajaga kaubad, sihilikult võõrandas A OÜ ja C I OÜ osad mõttega end neist äriühingutest tsiviilõigusliku vastutuse vältimiseks distantseerida. Lisaks saatis Andres Aas veel ajavahemikul 14.11.2016-18.11.2016 Eesti Posti AS-i vahendusel Vene Föderatsiooni 16 pakki kogukaaluga 252,5 kg, sai veel kuni 24.11.2016 Coop Pank AS-i vahendusel Vene Föderatsioonist sularaha, mille kandis edasi L S kontole. See näitab, et Andres Aas kasutas viimase võimaluseni C I OÜ ja A OÜ juhatuse liikmena võimalust K OÜ-lt kaubad kätte saada, need realiseerida ja kauba eest K OÜ-le mitte maksta. Järelikult tahtis ta jätta K OÜ kauba eest saada olevast rahast ilma ehk tahtis kahju saabumist K OÜ-le.
45. Andres Aasa teo puhul õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne. 11 1-21-7666
46. Kohtu hinnangul on võrreldes esitatud süüdistusega tõendatud kelmuse toimepanemine K OÜ müügijuhi J J suhtes väiksemas mahus, seda 2016 aasta septembri lõpus C I OÜ maksevalmidusse puutuvalt (12.10.2016 ja 11.11.2016 arvete järgi kahju vastavalt 9015,49 eurot ja 6415,82 eurot) ja 2016 oktoobri lõpus A OÜ maksevalmidusse puutuvalt (04.11.2016 arve järgi tagastamata kauba kahju kokku 1019,88 eurot). Kelmus A OÜ maksevalmiduse osas L lastekaupade soetamisel (tellimus 2015 aasta lõpus, 28.09.2016 arve summas 8427,83 eurot) tõendamist ei leidnud. Seega mõistab kohus, lähtudes

§ 306lg 1 p 1-4, § 309 lg 3 Andres Aasa süüdi Kar

S § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos võrreldes esitatud süüdistusega väiksemas mahus. KARISTUSE MÕISTMINE

1. KarS § 5 lg 1 järgi mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi ning Kars § 5 lg 3 ei ole tagasiulatuvat jõudu seadusel, mis raskendab karistust. Teo toimepanemise ajal, s.o 2016 sügisel, kehtinud KarS § 209 lg 1 sanktsioon nägi ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. See on leebem alates 30.12.2019 jõustunud KarS § 209 lg 1 sanktsioonist, mis näeb ette rahalise karistuse või kuni nelja-aastase vangistuse. Lähtudes KarS § 5 lg 1 ja lg 3 lähtub kohus teo toimepanemise ajal kehtinud sanktsioonist.
2. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Süü suurusele hinnangu andmisele tuleb esmajoones lähtuda süüteoga seotud asjaoludest. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.
3. Kohus tuvastas, et Andres Aas eksitas K OÜ müügijuhti äriühingute maksevalmiduse osas kahel korral, esmalt 28.-29.09.2016 e-kirjavahetuses L tellimuse kinnitamises C I OÜ nimele ning seejärel oktoobri lõpus A OÜ nimelt luttide jms lastekauba tellimust tehes. Korduv eksitamine maksevalmiduse osas muudab Andres Aasa süü suuremaks. Süü muudab suuremaks ka asjaolu, et 14.11.2016, so samal päeval, mil Andres Aas võttis C I OÜ nimel K OÜ-lt vastu viimase kaubatarne, võõrandas ta A OÜ osa ja L OÜ juhatuse liikmena otsustas ka L OÜ-le kuuluva C I OÜ võõrandamise, teades, et võõrandamise järgselt kummagi äriühingu majandustegevus lakkab ja kannatanu müüdud kaupade eest lubatud tasu ei saa. Kohus arvestab ka seda, et veel ajavahemikul 14.11.2016-18.11.2016 saatis Andres Aas Eesti Posti vahendusel Vene Föderatsiooni 16 pakki kogukaaluga 252,5 kg, ajavahemikul 14.11.2016-16.12.2016 võttis Coop Pank AS-i kaudu välja Vene Foderatsioonist kauba eest saadud raha tuhandetes eurodes, millest K OÜ-le ei tasunud midagi, teades, et kannatanu kahju üha suureneb. Andres Aas oli küll nõus osa A OÜ-le müüdud kaupa K OÜ-le tagastama, aga seda alles pärast seda, kui viimase müügijuht võlgnevuste ilmnemisel temaga kontakteerus. Arvestades seda, et veel 18.11.2016 saatis Andres Aas Vene Föderatsiooni 11 pakki, nõustub kohus prokuratuuriga selles, K OÜ-le tagastatud kaup oli ilmselgelt selline, mida Andres Aasal lihtsalt ei õnnestunud realiseerida. Sellest tulenevalt ei saa pidada kätte jäänud kauba tagastamist võlausaldaja nõudmisel vabatahtlikuks kahju hüvitamiseks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on eelnevat arvestades Andres Aasa süü keskmise lähedane. Karistusregistri (kd 2, tl 83) andmetel on Andres Aasa karistatud 16.03.2022 väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi. Asjaolu, et pärast käesolevas kohtuotsuses tuvastatud kelmuse toimepanemist on Andres Aasa aastaid hiljem karistatud, mille eest on ta rahatrahvi samal päeval ka tasunud, ei anna alust eripreventiivsest aspektist süüdistatavale mõistetavat karistust raskendada ega ka valida raskemat karistusliiki.
4. Arvestades kuriteoga seotud asjaolusid, samuti, et enne etteheidetava kuriteo toimepanemist oli Andres Aas karistusregistri andmetel karistamata isik, ta on töövõimeline, enda sõnul ja äriregistri andmetest (kd 1, tl 187) nähtuvalt tegev M OÜ-s, peab kohus võimalikuks mõjutada Andres Aasa rahalise karistusega tema teosüüle vastavas määras.
5. Kuna 2016-ndal aastal oli Andres Aasa tulu suuruseks pärast tulumaksu mahaarvamist 583 eurot (kd 2, tl 184), tuleb KarS § 44 lg 2 ja 3 lähtudes võtta rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutamisel aluseks miinimumpäevamäär 10 eurot. 12 1-21-7666
6. Kuna Andres Aasa avaldatust (kd 2, tl 119 pöördel) nähtub, et tal on kahe Le ülalpidamiskohustus, samuti kaasnevad kuriteos süüdimõistmisega menetluskulud, etteruttavalt ka hagi osalisest rahuldamisest tulenevad rahalised kohustused ja kannatanu menetluskulude hüvitamise kohustus, siis peab kohus võimalikuks rahalise karistuse kandmise määrata KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades arvates kohtuotsuse jõustumisest. TSIVIILHAGI 46.

§ 306lg 1 p 11 kohaselt peab kohus lahendama tsiviilhagi küsimuse.

1. Süüdistusakt saadeti kohtule 11.11.2021 ja ühes sellega kannatanu K OÜ 10.07.2019 allkirjastatud tsiviilhagi. Tsiviilhagis nõuab K OÜ põhinõude summas 27 879,02 eurot ja lisaks viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kostjalt Andres Aasalt hageja kasuks välja mõistmist. Lisaks palutakse kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hagi põhistustest on aru saada, et põhinõude all mõeldakse kahju hüvitamise nõuet VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ja p 8 tähenduses. Kohtuistungil jäi kannatanut K OÜ esindav juhatuse liige T J hagis toodud nõuete juurde, soovides, et põhinõue ja viivis Andres Aasalt välja mõistetaks. Samuti oli kannatanu esindaja nõus sellega, et hagis taotletav summa väheneb K OÜle tagastatud kauba maksumuse võrra.
2. Hagi asjaolusid lühidalt kokkuvõttes müüs K OÜ 2016 aastal Andres Aasa juhitud A OÜ-le ja C I OÜ-le kaupu kogusummas 27 879,02 eurot. A OÜ võttis kaubad vastu 28.09.2016 ja 04.11.2016 ning C I OÜ 11.10.2016 ja 14.11.
3. Andres Aas, selle asemel, et tasuda K OÜ-le kaupade eest, kandis ajavahemikul 28.09.2016-08.12.2016 A OÜ pangakontolt 23 225 eurot ja C I OÜ pangakontolt 25 224 eurot endale kuuluvale Läti äriühingule L S. L S tegevus lõppes 07.11.
4. Andres Aas võõrandas oma osaluse A OÜ-s ja L OÜ-le kuuluva C I OÜ osaluse elukutseliste likvideerijate kontrolli all olevale V OÜ-le. Nii A OÜ-l kui C I OÜ-l on äriregistris kustutamishoiatus, esitamata majandusaasta aruanded ning maksuvõlgnevus. Andres Aasa tegevus oli suunatud algusest peale K OÜ kahjustamisele, tal polnud plaaniski tellitud kaupade eest tasuda, kuigi rahalisi vahendeid A OÜ-l kui C I OÜ-l tasumiseks oli. Andres Aas lähtus äriühingute raha kasutamisel isiklikust kasust ega järginud äriühingute huve, st ei kasutanud rahalisi vahendeid äriühingute kohustuste täitmiseks. Andres Aas on eiranud TsÜS § 35 toodud kohustust. Ta on toime pannud õigusvastase teo VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses ning vastutab K OÜ ees ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi.
5. Andres Aas hagi ei tunnistanud, kuna talle hagi pole saadetud ja ta ei ole võlgu, võlgu jäid need 2 äriühingut.
6. Kaitsja oli seisukohal, et 10.07.2019 hagi on esitatud hilinemisega ning lisaks veel ajal, kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud. Seetõttu ei tohiks tsiviilhagi läbi vaadata. Kaitsja viitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri 19.07.2019 vastusele (kd 2, tl 185-187), millest kokkuvõtlikult nähtub, et kannatanul ei ole tekkinud õigust

§ 225

alusel tsiviilhagi esitamiseks ning et kannatanu õigus esitada tsiviilhagi taastub siis, kui Riigiprokuratuur peaks pidama menetluse lõpetamist põhjendamatuks ja uuendama menetluse. Kaitsja viitab

§ 225

lg 11 tsiviilhagi esitamise tähtajale, märgib, et kannatanu ei ole esitanud taotlust tsiviilhagi esitamise tähtaja pikendamiseks, tsiviilhagi on esitatud väljapool kriminaalmenetlust ja tuleb jätta läbi vaatamata. Lisaks leidis kaitsja põhiistungitel, et talle koos süüdistusaktiga tsiviilhagi ei saadetud. 51. Prokurör kaitsjaga ei nõustunud, kuivõrd hagi prokuratuurile esitamise hetkel ei olnud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus jõustunud, Riigiprokuratuuris oli läbivaatamisel lõpetamisele esitatud kaebus. Kuna hagi oli nõuetekohane, siis ei pidanud pärast Riigiprokuratuuri poolt menetluse uuendamist kohustama kannatanut uut hagi esitama, sest vana hagi oli nõuetekohane. Prokurör kinnitas, et hagi saadeti

§ 226lg 7 korras nii kohtule, kaitsjale kui Andres Aasale.

Andres Aasale saadeti hagi posti teel xxx kodusele aadressile ning kaitsjale ja kohtule e-postiga. Kohtu infosüsteemis on koos süüdistusaktiga hagi, järelikult pidi hagi ka ka 13 1-21-7666 kaitsjani samal viisil jõudma. 52. Kohus leiab, et hagi võis kohtumenetlusse võtta. Praegusel juhul ei ole eiratud

§ 225

lg 11 tähtaegu, kuivõrd tsiviilhagi on esitatud juba enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et olukorras, kus kriminaalmenetluse lõpetamine on vaidlustatud Riigiprokuratuuris ei saa pidada vaidlusalust kriminaalmenetluse lõpetamise määrust jõustunuks. Seega ei ole välistatud kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamise ajal esitatud hagi kriminaalasja materjalide juurde võtmine ja hilisemalt sellise hagi koos süüdistusaktiga

§ 226lg 7 alusel kohtusse saatmine.

53. Kohus märgib, et eelistungil ei olnud kaitsjal vastuväiteid K OÜ hagi menetlusse võtmise osas. Eelistungil kaitsja märkis: „Vastu võtmisele ei vaidle vastu. Formaalselt korrektselt vormistatud. Sisuliselt me ei ole nõus tsiviilhagiga. Kuna taotlen õigeks mõistmist, siis ei saa tsiviilhagi rahuldada.“ Eelistungil avaldatud seisukohtadest saab järeldada, et kaitsja oli enne eelistungit hagi näinud ja sellega tutvunud. Seetõttu on kummastav kaitsja väide, et ta koos süüdistusaktiga tsiviilhagi ei saanud. On muidugi võimalik, et kaitsja tutvus hagiga juba enne süüdistusakti saamist, mil talle

§ 224lg 1 korras esitati tutvumiseks kriminaaltoimik, milles tsiviilhagi koopia.

Samuti ei saa välistada, et

§ 226lg 7 korras saadetud hagi ei jõudnud kaitsjani näiteks it-tõrgete vms põhjustel.

Süüdistatava elukoht oli 20.06.2022 kohtuistungil isikuandmete kontrollimise käigus täpselt sama, kuhu saadeti prokuröri kinnitusel koos süüdistusaktiga tsiviilhagi - xxx. Süüdistusakti ärakirja kättesaamist süüdistatav kinnitas. Ei saa loomulikult välistada võimalust, et mingil tuvastamata põhjusel tsiviilhagi süüdistatavani ei jõudnud. Sellele vaatamata on kohus seisukohal, et isegi juhul, kui tsiviilhagi ei jõudnud mingil põhjusel koos süüdistusaktiga kaitsjani ja süüdistatavani

§ 226

lg 7 kohaselt saadetuna, ei olnud see hagi kohtumenetlusse võtmist oluliselt takistav menetluslik puudus. Seda seetõttu, et nii kaitsja kui süüdistatav said hiljemalt 20.06.2022 kohtuistungil teada, et kohtumenetluses on just 10.07.2019 kuupäeva kandev K OÜ tsiviilhagi ning selle kriminaaltoimikusse võetud hagiga oli kaitsjal võimalik tutvuda

§ 224

lg 1 alusel enne süüdistusakti koostamist ning süüdistataval soovi korral

§ 2241lg 1 alusel kaitsja kaudu.

Samuti oli nii kaitsjal kui süüdistataval kohtumenetluses võimalik esitada K OÜ 10.07.2019 hagile vastuväiteid. 54. Kriminaalasjas on tõendatud, et Andres Aas juhatuse liikmena eksitas K OÜ müügijuhti J J C I OÜ valmisolekus kaupade eest tasuda ja sellele järgnes K OÜ poolne kaupade üleandmine 11.10.2016 summas 9015,49 eurot ja 14.11.2016 summas 6415,82 eurot. Samamoodi esitas Andres Aas juhatuse liikmena K OÜ müügijuhti J J ka A OÜ valmisolekus kaupade eest tasuda ja sellele järgnes K OÜ poolne kaupade üleandmine 04.11.2016 A OÜ-le summas 4019,88 eurot. Seejuures 04.11.2016 A OÜ-le üleantud kaupadest osa tagastati. Andres Aasa ütlusi arvestades võis tagastatud kaupu olla summas 3000 eurot. K OÜ endise müügijuhi J J ütluseid arvestades on tagastuse kohta koostatud akt. Seega oli hageja võimuses kahju täpset suurust tõendada, kuid hageja seda ei teinud. Järelikult ei ole ümber lükatud Andres Aasa väide 3000 euro maksumuses kaupade tagastamise osas K OÜ-le. Sellest tulenevalt jäi K OÜ ilma 04.11.2016 A OÜ-le üleantud kaubast summas (4019,88-3000) 1019,88 eurot. Mis puudutab K OÜ poolt 28.09.2016 A OÜ-le kaupade üleandmist summas 8427,83 eurot, siis selle eelselt ei leidnud Andres Aasale süüdistuses etteheidetud pettuslik tegu kohtumenetluses tõendamist ning

§ 310

lg 2 tulenevalt jääb K OÜ nõue Andres Aasa vastu kahju hüvitamiseks summas 8427,83 eurot läbivaatamata.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Mitteammendav loetelu kahju tekitavast õigusvastasest käitumisest on antud VÕS § 1045 lg 1 p 1-
2. Kahju tekitaja ei vastuta kannatanutele põhjustatud kahju eest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise.
3. VÕS § 128 lg 1 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on VÕS § 128 lg 2 järgi eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, 14 1-21-7666 mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
4. Kohtu hinnangul on kohtus uuritud tõendid ning tuvastatud asjaolud piisavad tõdemaks, et Andres Aas on käitunud õigusvastaselt VõS § 1045 lg 1 p 7 ja 8 mõttes ning tema tegevus on põhjustanud K OÜ-le varalise kahju. Kohtus tuvastatu kinnitab hageja väiteid, mille kohaselt A OÜ-l ja C I OÜ-l oli ajavahemikul 28.09.2016-08.12.2016 piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda K OÜ-le kauba eest. Tõendatud on ka see, et Andres Aas nende äriühingute juhatuse liikmena ei tasunud K OÜ-le kauba eest, vaid kandis ajavahemikul 28.09.2016-08.12.2016 A OÜ pangakontolt 23 225 eurot ja C I OÜ pangakontolt 25 224 eurot endale kuuluvale Läti äriühingule L S, suutmata täpsemalt selgitada ülekannete põhjust. Tõendatud on ka see, et Andres Aas võõrandas oma osaluse A OÜ-s ja L OÜ-le kuuluva C I OÜ osaluse elukutseliste likvideerijate kontrolli all olevale V OÜ-le. Tõendatud on ka see, et pärast võõrandamist said C I OÜ ja A OÜ kustutamishoiatuse, kummalgi äriühingul on maksuvõlgnevus ning L S kustutati registrist 07.11.
5. Kaupade müügist saadud raha kandmine endaga seotud äriühingu kontole ilma mõistliku põhjuseta ning samaaegselt rahast tühjaks kantud äriühingute osade võõrandamine likvideerijatega seotud äriühingule näitab, et Andres Aas lähtus enda juhitavate C I OÜ ja A OÜ raha kasutamisel isiklikust kasust. Äriseadustiku § 306 lg 2 kolmandat lauset analoogia korras kohaldades on osaühingu juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kohus leiab, et see säte kaitseb muuhulgas ka äriühingu võlausaldajate huve. Isikliku kasu esikohale seadmine ei ole äriühingu huvides ega ammugi mitte äriühingu jaoks majanduslikult otstarbekas käitumine. Samuti kahjustas äriühingu rahaliste vahendite kasutamine isiklikes huvides võlausaldaja huve, sest K OÜ-le kaupade eest ei tasutud. Järelikult on Andres Aas eiranud TsÜS § 35 toodud kohustust, mille kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Hoolsuskohustuse eiramine tõi kaasa K OÜ-le arvete eest tasumata jätmise ja seega varalise kahju. See tähendab, et Andres Aas on toime pannud õigusvastase teo VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses, sest rikkus seadusest tulenevat kohustust. Selline Andres Aasa tegevus C I OÜ ja A OÜ rahalistest vahenditest ilma jätmisel ja teadlik arvete tasumata jätmine K OÜ-le vastab ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 toodud õigusvastasele teole - heade kommete vastane tahtlik käitumine.
6. Kohtus leidis tõendamist, et K OÜ sai kahju kokku 16 451,19 eurot. Nimelt jäi K OÜ ilma C I OÜ-le üle antud kaubast arvel 12.10.2016 näidatud summas 9015,49 eurot ja arvel 11.11.2016 näidatud summas 6415,82 eurot. Samuti jäi K OÜ ilma A OÜ-le üle antud kaubast arvel 04.11.2016 näidatust summast 3000 euro võrra väiksemas summas ehk 1019,88 eurot. Kohtu hinnangul on K OÜ-le tekkinud kahju põhjuslikus seoses eelnevalt tuvastatud Andres Aasa õigusvastase tegevusega. Kui Andres Aas ei oleks raha C I OÜ ja A OÜ kontodelt L S kontole kandnud, oleks neil äriühingutel olnud võimalik soetatud kaupade eest K OÜ-le tasuda ja kahju ei oleks tekkinud. Andres Aasa väited majanduslike riskide realiseerumise osas kohtus kinnitust ei leidnud.
7. Kohus leiab, et kannatanu K OÜ varalise kahju nõue on põhjendatud osaliselt, seda summas 16 451,19 eurot. Seetõttu kohus rahuldab tsiviilhagi osaliselt ja mõistab Andres Aasalt välja K OÜ-le varalise kahju hüvitamise nõude katteks 16 451,19 eurot ja viivise sellelt summalt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus peab õiglaseks mõista välja viivise alates kohtuotsuse kuulutamisest 25.08.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Väljamõistetud summa tuleb tasuda K OÜ arveldusarvele xxx Swedbank AS pangas (arveldusarve andmed saadud avalikult kättesaadaval veebilehelt xxx), märkides makse tegemisel selgituseks „K OÜ, kriminaalasi 1-21-7666, tsiviilhagi hüvitamine“. MENETLUSKULUD 15 1-21-7666 60.

§ 306lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.

Menetluskuludena on käesolevas asjas käsitatavad kannatanul tekkinud menetluskulud (

§ 175

lg 1 p 1), süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha (

§ 175

lg 1 p 9) ja määratud kaitsjale makstud tasud (

§ 175lg 1 p 4).

61. 05.09.2019 taotluses kannatanu menetluskulude hüvitamiseks (kd 2, tl 101-114) taotletakse K OÜ-le

§ 171lg 1 p 1 nimetatud menetluskulude hüvitamist summas 1752 eurot.

Taotluse kohaselt on menetluskulud tekkinud seoses kuriteoteate ja tsiviilhagi esitamiseks tarvilike asjaolude väljaselgitamisega ning osalemisega kriminaalmenetluses, sh kriminaalasja materjalidega tutvumisega ja kaebuse esitamisega kriminaalmenetluse lõpetamise peale. Taotlusele lisatud arvete ja kuluaruannete põhjal leiab kohus, et kuludest osa ei seondu kriminaalmenetlusega. Aktsepteeritavaks ei pea kohus arvel nr 16287 toodud summat 194,40 eurot, arvel nr 17006 toodud summat 43,20 eurot, arvel nr 17019 toodud summat 459,60 eurot ning arvel nr 17056 toodud summat 310,80 euro suuruses osas, kuna arvete aluseks olevad kuluaruanded ei kinnita kulude tekkimist seoses kriminaalmenetlusega. Nimelt kuluaruande nr 2533 põhjal (arve 16287) võib aru saada, et 2016 detsembris toimunud tegevused ja kliendiga nõupidamine oli suunatud pankrotihoiatuse koostamisele. Kuluaruande nr 2549 (arve 17006) järgi on koostatud kinnistusosakonnale täiendavad selgitused, et tutvuda Andres Aasa korteri andmetega, kuid Andres Aasa kinnisvara kriminaalmenetlusse ei puutu, ei ole taotletud ka kinnisvara tsiviilhagi tagamiseks arestimist. Kuluaruandel nr 2564 (arve 17019) märgitud toimingud on suunatud jällegi kinnisvara puudutava info saamisele, millel kohus ei näe seost käesoleva kriminaalmenetlusega. Kuluaruandel nr 2592 (arve 17056) toimingutest on kriminaalmenetlusega ilmselgelt seotud need, mis on seotud kuriteokaebuse esitamisega. Toimingud, mis leidsid aset veebruaris 2017 ja olid suunatud võimaluse hindamisele esitada koheselt hagi kohtusse, on suure tõenäosusega kulud, mis seotud nõustamisega pöörduda nõudega kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras. Nimelt kriminaalmenetluse raames koostati ja esitati tsiviilhagi alles kaks ja pool aastat hiljem. Arvel nr 19259 (aluseks kuluaruanne 3321) toodud summa 600 eurot ja arvel nr 17069 (aluseks kuluaruanne 2601) toodud summa 278,40 eurot on täies ulatuses ning arvel nr 17056 (aluseks kuluaruanne 2592) toodud summat 313,20 euro suuruses osas seotud kriminaalmenetlusega. Viidatud arvetel toodud summad sisaldavad käibemaksu. Kohtupraktika kohaselt lähtutakse valitud esindajale makstud tasu mõistlikkuse hindamisel samadest asjaoludest nagu valitud kaitsja õigusabi tasu puhul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus nr 1-19-31 p 26). Mõistliku suurusega tunnitasuks on kohtupraktikas peetud nii 130 eurost tunnihinda koos käibemaksuga, kui ka 140 eurost tunnihinda, millele lisandub käibemaks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-19-31 p 26 ja otsus nr 1-17-4309 p 39), kuid 180 euro suurust tunnihinda, mille sisaldub käibemaks on peetud juba ebamõistlikuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärus nr 1-16-9171 p 18). Menetluskulude mõistliku suuruse hindamisel tuleb arvestada ka kriminaalasja mahukust ja keerukust ning taotletava tunnitasu vastavust sellele. Praegusel juhul on uuritud tõendite maht pigem väike (2 köidet) ja kaasus ei ole kuigi keerukas. Kohtu hinnangul vastab kannatanu esindaja tunnitasu suurus 115 eurot (käibemaksuta) kaasuse mahule ja keerukusele. 62. K OÜ on avalikult kättesaadava veebilehe xxx andmetel käibemaksukohustuslane. Menetluskulude hüvitamise taotlusel ei ole esile toodud, kas hüvitamist soovitav summa on käibemaksuga või käibemaksuta. Taotlusele lisatud arved on käibemaksuga. Taotluses ei ole esitatud K OÜ kinnitust, et ta ei saa mingil põhjusel esindajale makstud tasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega loeb kohus kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasuks (600+278,40+313,20) 1191,60 eurot, mida vähendab käibemaksu osa ehk 238,32 euro võrra. Kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasuks ilma käibemaksuta on seega 953,28 eurot. 63. Süüküsimuse lahendamisel tekkinud menetluskulu hüvitamisel juhindutakse süüdimõistva kohtuotsuse korral

§ 180lg 1 esimesest lausest.

Tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitamisel juhindutakse

§-st

1. Arvestades kuluaruannetel nr 2592, nr 2601 ja nr 3321 16 1-21-7666 toodud toimingute sisu, millest enamus on suunatud kriminaalmenetluse alustamisele ja lõpetatud kriminaalmenetluse vaidlustamisele, võib kannatanu esindajale makstud tasust lugeda ligilähedaselt 80% suuruse osa seotuks süüküsimuse lahendamisega (953,28x0,80) 762,62 eurot ja 20% suuruse osa (953,28 x0,20) 190,66 eurot tsiviilhagi lahendamisega.
2. Andres Aasa süüditunnistamise ulatus KarS § 209 lg 1 järgses kuriteos võrreldes esitatud süüdistusega osutus väiksemaks. Lähtudes kohtupraktikast (RKKK 04.03.2021 määruse nr 1-20470 p 29) pole

§ 180

lg 1 kohaldamisel oluline mitte üksnes isiku süüditunnistamine, vaid ka süüditunnistamise ulatus. Kohtu hinnangul on süüditunnistamise ulatus esitatud süüdistusest ligilähedaselt 75%. Järelikult tuleb seda proportsiooni

§ 180lg 1 alusel kannatanu menetluskulude kulude väljamõistmise osas ka arvestada.

Seega kannatanu esindajale makstud tasudest osa, mis oli seotud süüküsimuse lahendamisega, tuleb Andres Aasalt välja mõista (762,62x0,75) 571,96 eurot ja (762,62x0,25) 190,66 eurot jääb kannatanu kanda. 65. Tsiviilhagi rahuldas kohus osaliselt, ca 60 % võrreldes hagis esitatud põhinõude summaga. Seejuures vähenes ka süüdimõistmise maht. Seega

§ 182

lg 3 ja 5 lähtudes on õiglane mõista Andres Aasalt välja kannatanu esindajale makstud tasudest osa, mis oli seotud tsiviilhagi lahendamisega (190,66 x0,60) 114,40 eurot ja (190,66x0,40) 76,26 eurot jääb kannatanu kanda. 66. Kuna kohus mõistis Andres Aasa süüdi teise astme kuriteos, kaasneb

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistmisega sundraha, mille suurus on 1,5-kordne palga alammäär, s.o 981 eurot. Vastavuses

§ 180lg 1 tuleb see menetluskulu Andres Aasal riigile tasuda.

1. Määratud kaitsjate tasud olid kohtueelses menetluses 90 eurot (kd 2, tl 95-96), 32,40 eurot (kd 2, tl 99), 49,20 eurot (kd 2, tl 97-98, 100), 146,40 eurot (kd 2, tl 115-118) ja 588,06 eurot (kd 2, tl 160-163) ja kohtumenetluses 1036,80 eurot (kd 1, tl 15) + 866,40 eurot (kd 3, tl 21-22), kokku 2809,26 eurot. Kohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlustes märgitud õigusabi olnud vajalik ning ajakulu põhjendatud. Kaitsjatasude suuruste määratlemisel on arvestatud RÕS § 22 lg 6 sätestatut ning lähtutud justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 § 6 lg 1 kohasest kaitsjatasu suurusest, mis õigusabi osutamise ajal kehtis.
2. Arvestades kaitsja sõnavõtte maakohtus tsiviilhagi osas, samuti kaitsekõne teesides toodut võib kohtueelses ja kohtumenetluses määratud kaitsjale määratud tasust lugeda ligilähedaselt 10% suuruse osa seotuks tsiviilhagi lahendamisega (2809,26x0,10) 280,93 eurot ja 90% suuruse osa (2809,26x0,90) 2528,33 eurot süüküsimuse lahendamisega.
3. Kohus arvestab ka proportsiooni

§ 180

lg 1 alusel kaitsekulude väljamõistmise osas seda, et süüdimõistmise maht võrreldes esitatud süüdistuse mahuga vähenes, st kohus arvestab 75 % süüdimõistmise proportsiooni. Seega määratud kaitsja tasudest, mis oli seotud süüküsimuse lahendamisega, tuleb Andres Aasalt välja mõista (2528,33 x0,75) 1896,25 eurot ja riigi kanda jääb (2528,33x0,25) 632,08 eurot. Tsiviilhagi rahuldas kohus osaliselt, ca 60 % võrreldes hagis esitatud põhinõude summaga. Seejuures vähenes ka süüdimõistmise maht. Seega

§ 182

lg 3 ja 5 lähtudes on õiglane mõista Andres Aasalt välja määratud kaitsja tasudest, mis oli seotud tsiviilhagi lahendamisega (280,93x0,60) 168,56 eurot ja jätta riigi kanda (280,93x0,40) 112,37 eurot.

1. Arvestades riigieelarve tuludesse väljamõistetud menetluskulude suurust, kokku 3045,81 eurot ning seda, et süüdimõistetul on käesolevast otsusest tulenevalt ka muid rahalisi kohustusi (vaja kanda rahaline karistus, tasuda tsiviilhagi rahuldamisest ja kannatanu menetluskulude väljamõistmisest tulenevad summad), on õigustatud riigieelarve tuludesse väljamõistetud summade ajatamine järgmiselt. Need kulud tuleb Andres Aasal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena nii, et esimesel 11-nel kuul tasutakse 254 eurot ja viimasel 12-ndal kuul 251,81 eurot. 17 1-21-7666 ASITÕENDID JA ÄRAVÕETUD ESEMED
2. CD-, DVD-plaadid on

§ 1601

lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (vt RKKK 11.06.2021 otsuse nr 1-185732 p 125). (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 18