lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks Prokurör Süüdistatav Janno Kimask isikukood: 37510046525; elukoht: xxxxxxx-xxxxxxxxxxxx; põhiharidus; ametlik töökoht puudub; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 11.10.2021. a otsusega
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 10-kuulise vangistusega, mis jäeti
Katseaeg lõpeb 11.04.
2.
– 12.10.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Janno Kimaskil tuleb ära kanda veel 3 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.
lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 11.10.2021. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 10 kuu vangistuse võrra ning mõista Janno Kimaski liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. 1 4.
lg 5 neljanda lause ja § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 418 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 alusel kohustada Janno Kimaskit järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil
Janno Kimask peab: 5.
lg 2 p 2 alusel keelata Janno Kimaskil üldkasuliku töö tegemise perioodil alkoholi tarvitamine. 7.
lg 4 alusel kohustada Janno Kimaskit tegema alates 30.-ndast päevast peale kohtuotsuse jõustumist kuni üldkasuliku töö tegemise perioodi lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamist. Kaheaastase üldkasuliku töö tegemise perioodi jooksul tuleb teha vereanalüüs kaheksa korda, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. Vereanalüüside näidud peavad kõikidel kordadel olema väiksemad 50ng/mL või väiksemad.
lg 1 järgi selles, et tema juhtis 11.10.2022 kella 00:48 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tahtlikult mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,85 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus J. Kimask liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani J. Kimask toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Janno Kimask ja tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. J. Kimask tuleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 4-kuulise vangistusega.
Kimaski eelvangistuses viibitud aeg 11. – 12.10.2022, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuu vangistuse võrra ning mõista J. Kimaskile liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 418 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat.
Kimaskit järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil
lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma
Samuti kohustada J. Kimaskit
lg 4 alusel tegema alates 30.-ndast päevast peale kohtuotsuse jõustumist kuni üldkasuliku töö tegemise perioodi lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest. Kaheaastase üldkasuliku töö tegemise perioodi jooksul tuleb teha vereanalüüsi kaheksa korda, kuid mitte tihedamini kui üks kord kuus. Vereanalüüside näidud peavad kõikidel kordadel olema väiksemad kui 50 ng/ML ja ükskõik milline katseaja jooksul antud järgnev vereanalüüsi tulemus ei tohi ületada ükskõik millist süüdistatava poolt eelnevalt antud vereanalüüsi tulemust. Mõista J. Kimaskilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 173,16 eurot ja sundraha 421 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 594,16 eurot. Sundraha 560 euro ulatuses jätta riigi kanda. Võimaldada J. Kimaskil tasuda menetluskulud summas 594,16 eurot ositi 12 3 kuu jooksul. Kohtuistungil märkis prokurör, et alates 2023. a algusest on sundraha suurus 1087,50 eurot, millest palus jätta riigi kanda 666,50 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. J. Kimask tuleb süüdi tunnistada
Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 173,16 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 666,50 euro ulatuses. J. Kimaskilt tuleb välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 173,16 eurot ja sundraha 421 euro ulatuses, s.o menetluskulud summas 594,16 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada J. Kimaskil tasuda menetluskulud kogusummas 594,16 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja toimikusse CD+R plaat häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.