Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7977 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalas

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta ja 4 kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et A. Troskal tuleb ära kanda veel 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. A. Troska pidi kohe ära kandma 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Tuginedes

§ 74

lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta ja 2 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui A. Troska ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui A. Troska registreerib end kriminaalhooldusametniku määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus 09.12.2020 ja A. Troska kandis šokivangistust 14.01.-12.03.

1. 1
2. Tartu Maakohtu 07.02.
3. a määrusega pöörati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel A. Troska kandmata karistus 1 aasta ja 2 kuud vangistust täitmisele, sest A. Troska ilmus korduvalt alkoholi tarvitanuna kriminaalhooldusosakonda ning rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Määrus jõustus 19.04.2022, A. Troska toimetati vanglasse karistust kandma 23.05.2022 ja karistuse tähtaeg saabub 23.07.
5. Tartu Vangla esitas 17.11.2022 Tartu Maakohtule A. Troska vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei toeta A. Troska tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.
6. A. Troskat on kriminaalkorras karistatud 7 korda ja ta kannab vangistust
7. korda. Kehtivad karistused on mõistetud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kuriteod on eriliigilised. Varem on A. Troskat karistatud joobes juhtimiste, kehalise väärkohtlemise ja varguse eest. Praegu kannab ta karistust joobes juhtimise eest. Kuriteod on toime pandud nii impulsiivselt (joobes juhtimised) kui ka planeeritult (vargus). Kuritegude põhjusteks on sõltuvusprobleem, puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus, oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine, kuritegelikud hoiakud, riskiv ja hoolimatu elustiil ning suutmatus konfliktiolukordades rahumeelselt käituda. Varguse puhul oli soodusteguriks ka majandusliku kasu saamise soov. 3.
8. A. Troska viibib vanglas alates 23.05.2022, teda pole distsiplinaarkorras karistatud ja ta on vanglas hästi käitunud. A. Troska osaleb alates 14.07.2022 majandusabitöödel ja alates 19.10.2022 sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mis peaks lõppema
9. a novembris. A. Troska on ohtlik avalikkusele ja kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule (nt elukaaslasele vm lähedasele). Oht seisneb liiklussüütegude toimepanemises (sh joobes juhtimises) ning vägivallakuritegude puhul kergemate kehavigastuste ja valu tekitamises. Mõlemal juhul on oht suurim, kui A. Troska tarvitab alkoholi ja võib sellest tulenevalt teha impulsiivseid otsuseid ning käituda hoolimatult ja riskeerivalt. Ohtu suurendab puudulik probleemide lahendamise oskus ja kuritegelikud hoiakud. 3.
10. Eluasemest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Troskat karistati
11. aastal tollase elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest ja A. Troska on olnud vägivaldne ka praeguse elukaaslase vastu nende ühises elukohas. Praegusele vangistusele eelnenud katseajal alustati A. Troska suhtes kriminaalmenetlust seoses elukaaslase kehalise väärkohtlemisega ning 01.04.2022 sõlmis Sotsiaalkindlustusamet A. Troska ja tema elukaaslase vahel lepituskokkuleppe, millega kohustati A. Troskat käituma elukaaslase suhtes lugupidavalt, kasutamata füüsilist ja vaimset vägivalda. Elukaaslane kuritarvitab alkoholi. Ennetähtaegse vabastamise korral naaseb A. Troska elama elukaaslase juurde nende ühisesse elukohta aadressile xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Troska on käitunud vägivaldselt nii endise kui ka praeguse elukaaslase suhtes. Samuti kuritarvitab praegune elukaaslane alkoholi ning A. Troska suhtlusringkonda kuulub teisigi alkoholi liigtarvitajaid ja kriminaalkorras karistatud isikuid. A. Troska tunnistab, et ta on sõprade poolt mingil määral mõjutatav, eriti alkoholi tarvitamisele kutsumise osas. Riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitavad joobes juhtimised, liiklusalased väärteod, lugupidamatus elukaaslaste suhtes ja pikaajaline alkoholi kuritarvitamine. 2 3.
12. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Troska on alkoholijoobes olles korduvalt juhtinud mootorsõidukit ja käitunud vägivaldselt, viimati tarvitas alkoholi vahetult enne praegust vangistust. A. Troska kannab vangistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Ta ei tunnista oma alkoholiprobleemi ega ole varem pidanud vajalikuks alkoholiprobleemiga tegeleda, sest tema arvates ei seganud alkohol elukorraldust (s.o arvas ekslikult, et suudab tarvitamist kontrolli all hoida). A. Troska sõnul tarvitas ta enne praegust vangistust alkoholi enamasti lõõgastumiseks, tähtpäevade puhul või koos sõpradega. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on A. Troska motivatsioon loobuda alkoholi kuritarvitamisest madal, sest A. Troska jätkas alkoholi tarvitamist ka kriminaalhoolduse ajal, mistõttu pöörati vangistus täitmisele. A. Troska osales enne praegust vangistust riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning vanglas osaleb ta alates 19.10.2022 sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. A. Troska suhtub programmi positiivselt ja töötab aktiivselt kaasa. 3.
13. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Troska käitub alkoholi tarvitanuna impulsiivselt ega mõtle oma tegude tagajärgedele. Samuti on lahendanud probleeme alkoholi ja vägivallaga. Korduv karistatus nii kriminaal- kui ka väärteokorras viitab asjaolule, et A. Troska ei suuda oma vigadest õppida, vaid kordab neid. Puudulikule probleemide lahendamise oskusele viitab majandusliku kasu saamiseks toime pandud vargus. A. Troska tunnistab, et ta on varem korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes olles ja juhtimisõiguseta, kuid teda pole tabatud. Samuti A. Troska õigustab oma käitumist, leides, et ta ei ohusta kodu ligidal külavaheteel sõitmisega kedagi. Seega ei mõista A. Troska oma tegude võimalikke tagajärgi, kordab samu vigu ega ole valmis muutuma. A. Troska toob pikaajalise eesmärgina välja soovi alkoholist loobuda ja eluga edasi minna, kuid varem pole see õnnestunud ning ta on pannud katseajal toime uusi kuritegusid ja jätkanud alkoholi tarvitamist. 3.
14. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest korduvad karistused, suutmatus oma kuritegusid kriitiliselt analüüsida ja oma käitumise õigustamine või süü vähendamine viitavad kuritegelikele hoiakutele. A. Troska on viibinud korduvalt kriminaalhooldusel, millest 2-l katseajal pani toime uue kuriteo ja 1-l katseajal rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. A. Troska väljendab sõnades soovi muutuda, kuid ei mõista, et alkohol on üks peamisi kuritegeliku käitumise vallandajaid. Ta ei suuda kriitiliselt analüüsida kuritegude põhjuseid ja õigustab oma käitumist, mis seab kahtluse alla tema soovi muutuda. Vangistuse ajal on A. Troska hästi käitunud ning ametnike ja kaaskinnipeetavatega pole probleeme esinenud. 3.
15. Seoses A. Troska hariduse, muude kuritarvituste, tervise ja emotsionaalse seisundiga riski ega ohtlikkust pole. Seoses töö ja majandusliku toimetulekuga esineb risk, kuid pole ohtlikkust. A. Troska on töötanud enamasti mitteametlikult (sh teinud juhutöid) ja enne praegust vangistust oli Töötukassas töötuna arvel. K-Raha kohaselt on A. Troskal tasumata nõudeid 9048 eurot ja võlgnevused on tekkinud alates
16. aastast. Pikaaegne rahaliste kohustuste täitmata jätmine näitab, et A. Troska ei suhtu oma võlgadesse kohusetundlikult. A. Troska sõnul on tal raske rahaliselt toime tulla ja
17. aastal pani ta majandusliku kasu saamiseks toime varguse. 3.
18. Juhul, kui kohus otsustab A. Troska tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A. Troskale katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile kuni karistusaja lõpuni (s.o kuni 23.07.2023).

§ 75lg 2 p-de 2 ja 4 alusel keelata A.

Troskal käitumiskontrolli ajaks alkoholi tarvitamine ning kohustada teda otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas töötuna arvele 14 päeva jooksul pärast vanglast vabanemist. Alkoholi tarvitamine suurendab oluliselt uute kuritegude ohtu ning riskeeriva ja hoolimatu käitumise süvenemist. Ametlik töökoht aga tagaks stabiilse sissetuleku ja annab elule organiseerituse (sh vähendab jõudeaega, mida kulutada alkoholi tarvitamisele). 3

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi A. Troska tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ega toeta A. Troska vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
2. A. Troska ütles kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Vabaduses polnud alkoholi joomist nii palju nagu kinnipeetava iseloomustuses kirjeldatakse. Samuti polnud vargus täielikult omakasu eesmärgil ja praeguseks on vanad tuttavad kuhugi kadunud. A. Troska on vanglas viibides suhelnud oma endise elukaaslasega, kellega on ühine laps, ja kui A. Troska jõuab korteri remonditud, saab ta lapse suvel enda juurde võtta. A. Troska on öelnud oma praegusele elukaaslasele, et ei taha teda oma korterisse elama, kui elukaaslane tarvitab alkoholi. A. Troska on olnud 8 kuud kaine ega mõtle alkoholile. Elukaaslane elab praegu A. Troska korteris, sest käib A. Troska kasse vaatamas. A. Troska suhtleb ka õe ja vennaga. Ta on vanglas palju aru saanud. A. Troska ei soovi ega näe edaspidi põhjust alkoholi tarvitada. Ta jõi varem, sest ei näinud oma last, kuid nüüd on ta endise elukaaslasega suhelnud ja vanglast vabanemisel on elu korras. A. Troska arvab, et lõpetab nüüd alkoholi tarvitamise, sest ta polnud varem nii kaua kaine olnud nagu praegu, ei mõelnud ja viskas käega. Kainelt mõelda on midagi muud, kui mõelda pohmellis või purjus olles. A. Troska soovib vabanemisel kandideerida uuesti Tallinkisse tööle. Ta usub, et tal on mingil määral endiselt alkoholiga probleeme, kuid nüüd ta oskab hoida, sest on pikalt kaine olnud. A. Troska on vanglas paanid teinud ja nüüd tuleb hakata neid ellu viima. Praegune elukaaslane tarvitab alkoholi, kukub ja hommikul ei mäleta ning kogu aeg on A. Troska süüdi. 01.04.2022 sõlmiti lepituskokkulepe samuti sellepärast, et A. Troska ja elukaaslane tarvitasid koos alkoholi, A. Troska läks magama ja kui ta ärkas, siis elukaaslast polnud. Lõpuks kutsus elukaaslane A. Troskale politsei ja A. Troska võttis süü omaks, et mitte vangla aega juurde saada. Elukaaslasel on psüühilised probleemid. Kui elukaaslane tarvitas A. Troska vangistuse ajal palju alkoholi, võttis A. Troska isa temalt korteri võtmed ära, kuid siis hakkas A. Troskal elukaaslasest hale ja ta palus isal anda elukaaslasele võtmed tagasi. A. Troskal on ka kassid, kelle eest on vaja hoolitseda. Ennetähtaegse vabastamise korral lubab A. Troska elukaaslasel korteris edasi elada vaid juhul, kui elukaaslane lõpetab samuti alkoholi tarvitamise ja otsib endale tööd. A. Troska ei lähe enam tuttavatega alkoholi tarvitama, sest tal on oma tegemised ja tal pole vaja alkoholi tarvitada. A. Troska on olnud kaua kaine ja mõttetu on kõike ära rikkuda. A. Troska kõige lähedasemad inimesed on õde ja isa, kel pole alkoholiga probleeme. Juhul, kui A. Troskal tekib vabaduses uuesti isu alkoholi järele, püüab ta haiglasse alkoholivastasele ravile saada. A. Troska nõustub vangla ettepanekutega katseaja tingimuste osas. Kohtu seisukoht
3. A. Troska kannab alates 23.05.2022 vanglas karistust teise astme kuriteo (

§ 424

lg 2) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. A. Troska on talle mõistetud 1 aasta ja 2 kuulisest vangistusest praeguse kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära veidi enam kui 7 kuud (s.o enam kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 7.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses (kuid mitte lühemana kui 6 kuud) ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 4 Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on A. Troskal võimalik ennetähtaegse vabastamise korral naasta elama aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx märgib, et seega on võimalik A. Troska allutada käitumiskontrollile. 8. Vaatamata eeltoodud formaalsete nõuete täidetusele, pole kohtu arvates praegusel juhul täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.

1. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9).
2. Nagu öeldud, on A. Troska käesoleva määruse tegemise ajaks viibinud vanglas veidi enam kui 7 kuud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt pole teda selle aja jooksul distsiplinaarkorras karistatud, tal pole ametnike ega kaaskinnipeetavatega probleeme esinenud, ta osaleb alates 14.07.2022 majandusabitöödel ning läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kohus märgib, et kuigi eelnevast nähtuvalt on A. Troska end vanglas nõuetekohaselt üleval pidanud ja tegelenud oma alkoholi tarvitamise harjumustega, ei piisa ainuüksi sellest ennetähtaegseks vabastamiseks.
3. Nimelt on A. Troskal karistusregistri väljavõtte ja isiklikus toimikus sisalduvate kohtulahendite kohaselt 1 kehtiv kriminaalkaristus ja ta kannab
4. vangistust (esimesel korral kandis šokivangistust ja teisel korral pöörati kandmata vangistuse osa katseaja nõuete rikkumise tõttu täitmisele). Täpsemalt tunnistati A. Troska Tartu Maakohtu 23.11.
5. a otsusega (s.o veidi enam kui 2 aastat ja 1 kuu tagasi) süüdi

§ 424lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 4 kuulise vangistusega.

A. Troska pidi kohe ära kandma 1 kuu ja 28 päeva vangistust ning viibis esimest korda vanglas 14.01.-12.03.2021. Kuigi esialgu jäeti ülejäänud vangistus

§ 74alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, ilmus A.

Troska kateajal korduvalt alkoholi tarvitanuna kriminaalhooldusosakonda ja rikkus seejärel korduvalt 5 lisakohustusena seatud alkoholi tarvitamise keeldu kuni Tartu Maakohtu 07.02.

1. a määrusega (s.o ca 1 aasta ja 2 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) pöörati kandmata karistuse osa 1 aasta ja 2 kuud vangistust täitmisele. Seda vangistust A. Troska praegu kannabki. A. Troska jätkas katseajal alkoholi kuritarvitamist hoolimata kriminaalhooldusametniku korduvatest kirjalikest hoiatustest ja korduvatest kontrollidest, maakohtu seatud alkoholikeelust ning riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe poole pöördumisest. Kohus leidis vangistuse täitmisele pööramise määruses, et A. Troska asus vahetult enne erakorralise ettekande arutamiseks korraldatud kohtuistungit oma alkoholiprobleemiga tegelema üksnes vangistuse vältimiseks, tal polnud tõsist motivatsiooni alkoholist loobuda ja ta ei tule vabaduses oma alkoholiprobleemiga toime. Arvestades eelnevat, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et alkoholi tarvitamine on A. Troska puhul suur ohutegur ja uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on kõige suurem, kui ta jätkab alkoholi kuritarvitamist.
2. Kohtu hinnangul pole senine vangistus oma eesmärki täitnud ega A. Troskast lähtuvat ohtu piisavalt maandanud. Esiteks pole tegemist A. Troska esimese vangistusega, vaid ta kandis 14.01.-12.03.2021 (s.o ca 2 kuud) šokivangistust, kuid jätkas sellegipoolest kriminaalhoolduse ajal 12.07.2021 (s.o vaid 4 kuud pärast vanglast vabanemist) alkoholi tarvitamise tõttu katseaja tingimuste rikkumist kuni ta saadeti tagasi vanglasse. A. Troska selgitas erakorralise ettekande arutamiseks korraldatud istungil kohtule, et ta rõõmustas pärast šokivangistust vanglast vabanemise üle ning tal jäi võib-olla tahtejõust puudu, et alkoholist loobuda. Kuigi A. Troska on viibinud praeguseks vanglas veidi enam kui 7 kuud (s.o esimesest vangistusest ca 5 kuud kauem), pole kohtu meelest tegemist niivõrd pika ajavahemikuga, mis annaks alust arvata, et A. Troska on vahepeal muutnud oma aastatepikkusi alkohol tarvitamise harjumusi ja käitub nüüd edaspidi teisiti. Juhul, kui võrdlemisi lühiajalisest vangistusest, mõne kuulisest alkoholita olekust ja kartusest, et ülejäänud vangistus pööratakse täitmisele, piisaks A. Troska puhul tõepoolest elukorralduse ja alkoholi tarvitamise harjumuste muutmiseks oleks A. Troska neid samme astunud juba pärast šokivangistusest vabanemist.
3. Teiseks on äärmiselt probleemsed A. Troska elutingimused vabaduses ja tema suhtlusvõrgustik. Nimelt põhjendas A. Troska erakorralise ettekande arutamiseks korraldatud kohtuistungil üht alkoholi tarvitamist naabri peoga ja selgitas, et tema tuttavad soovivad tihti tulla alkoholi tarvitanuna talle külla. A. Troska elukaaslane tarvitab samuti alkoholi. Pidades silmas eelnevat, ei tarvitanud A. Troska katseajal alkoholi ainuüksi oma probleemide tõttu endise elukaaslasega ja erimeelsuste tõttu nende ühise lapsega suhtlemisel, vaid A. Troskat mõjutasid alkoholi tarvitama ka praegune elukaaslane ja teised tuttavad (sh naabrid). Järelikult pole alust arvata, et suhete paranemine endise elukaaslasega hoiab ära edasise alkoholi tarvitamise. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt soovib A. Troska vanglast ennetähtaegse vabastamise korral naasta elama oma endisesse elukohta praeguse elukaaslase juurde ning nähtuvalt A. Troska selgitustest on elukaaslane jätkanud A. Troska vangistuse ajal alkoholi liigtarvitamist. Kuigi A. Troska ütles kohtuistungil, et ta ei lähe enam tuttavatega alkoholi tarvitama ning nõuab ka elukaaslaselt, et viimane lõpetaks alkoholi tarvitamise ja otsiks endale tööd, on kohtu arvates vangistusele eelnenud oludesse naasmisel liiga suur oht, et A. Troska jätkab alkoholi kuritarvitamist. Asudes elama oma endisesse elukohta, puutub A. Troska taas igapäevaselt kokku teiste alkoholi kuritaritarvitajatega (sh elukaaslase ja naabritega), kes mõjutasid teda varem alkoholi tarvitama. Kuna A. Troskal on märkimisväärne alkoholiprobleem ja ta vajab ise kõrvalist abi ja tuge, pole realistlikud A. Troska plaanid, et ta nõuab lisaks oma aastatepikkuste alkoholi tarvitamise harjumuste muutmisele ka elukaaslaselt alkoholi tarvitamise lõpetamist ja suudab tuttavate ettepanekutele eitavalt vastata. Arvestades A. Troska ja elukaalase omavahelisi lahkhelisid, mis päädisid enne praegust vangistust
4. a 6 kevadel kriminaalmenetlusega, ei pruugi A. Troska ja elukaaslase suhtlus ka pärast vangistust rahumeelselt kulgeda. Suure tõenäosusega ei tule A. Troska korraga nii enda kui ta teda ümbritsevate inimeste alkoholiprobleemiga toime ja esineb suur oht, et ta jätkab alkoholi tarvitamist.
5. Pidades silmas, et alkoholi tarvitamisest lähtuv kuritegude toimepanemise oht on endiselt olemas, jätab kohus A. Troska vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) 7