Obsah (9)

§ 162§ 637§ 439§ 4§ 5§ 230§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-19178 Kohtua

§ 162

lg 1 järgi hagi rahuldamise tõttu kostja kanda, määras kindlaks hageja menetluskulud ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1395.85 eurot ning viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2. Kostja tõi esile, et tal ei ole vara, mistõttu ei saanud ta volitada enda esindamiseks õigusteadmistega isikut. Seetõttu ei ole menetluses uuritud, et lepingud, millele hageja viitas, ei ole lõplikus muudetud vormis; paljud väited on valed ja neid on vaja täiendavalt tõendada; paljud kostja tegevused on rikkunud lepinguid ja on tühistanud mõned lepingupunktid, mille üle vaieldakse: olulisim on see, et kostjal ei võimaldata määrata hoonele uut haldajat/üürnikku, kuigi see oli kogu lepingu olemus ja tagatis, mis peaks tagama, et kostja ei saaks tagasiostuõigusest ilma jääda ka Kino Sõpruse maksejõuetuse korral.
3. On absurdne, et hageja saab omal algatusel likvideeritud ettevõtte elustada ja seejärel esitada ühepoolse nõude. Ettevõtet ei olnud üldse vaja elustada. Kui ostueesõiguse üle tekib 4 vaidlus, peaks see olema kostja osanike ja hageja vahel. Käesoleva tsiviilasja algatamine on pahauskne.
4. Kostja vaidlustas ka menetluskulude jaotust ning leidis, et menetluskulusid peaks kandma hageja, sest kulud on hageja tekitatud ja kostja vastu nõude esitamisega ei olnud põhjust viivitada kuni kostja äriregistrist kustutamiseni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 20. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
3. Hageja on esitanud AÕS § 63 lg 8 ja KRS § 341 lg 1, lg 2 p 6, lg 8 ja TsÜS § 68 lg 5 järgi hagi kinnistusraamatus eelmärke kustutamiseks ja kinnistusraamatus kande muutmiseks kostja nõusoleku asendamiseks. AÕS § 63 lg 8 kohaselt on isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud.
4. Maakohus tuvastas, et hagejale kuulub kinnistu aadressil Vana-Posti tn 8, Tallinn registriosa numbriga 3151201; kostja kasuks on vaidlusaluse kinnistu kinnistusraamatu III jaos
5. järjekohale kantud eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kostja kasuks; eelmärke aluseks on Sefirius Invest OÜ ning kostja vahel
6. märtsil
7. a sõlmitud kinnistu võlaõiguslik müügileping ja avaldus eelmärke kinnistamiseks, mida on pooled muutnud
8. aprillil
9. a sõlmitud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ning avaldusega eelmärke muutmiseks;
10. juulil
11. a on kinnistu uue omanikuna kinnisturaamatusse kantud hageja; kinnistu ostuga võttis hageja üle
12. märtsi
13. a müügilepingust ja
14. aprilli
15. a muutmiskokkuleppest tulenevad Sefirius Invest OÜ kohustused kostja ees; kinnistut koormas Sefirius Invest OÜ ja Kino Sõprus OÜ (pankrotis) vahel
16. jaanuaril
17. a sõlmitud üürileping. Hinnates Sefirius Invest OÜ ja kostja vahelisi lepinguid, mis sisustasid eelmärke aluseks olevat nõuet, jõudis maakohus järeldusele, et eelmärge, mille kustutamist hageja taotleb, tagas kostja kinnisasja omandamise nõuet
18. märtsi
19. a lepingus sätestatud tingimustel, mida kostja ei täitnud, mistõttu leping ja sellega koos ka kostja ostuoptsioon lõppes. Seega tuvastas maakohus kõik AÕS § 63 lg 8 alusel esitatud nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused. 5
20. Esmalt märgib kolleegium, et kostja likvideerimismenetluse algatamine otsustati Harju Maakohtu
21. jaanuari
22. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-18720, mistõttu ei ole likvideerimise läbiviimise vastu vaidlemine käesolevas asjas asjakohane ning väljub hagi piiridest (

§ 439

). Ringkonnakohtu hinnangul on hagi esitatud AÕS § 63 lg 8 kohaselt õige isiku vastu, sest hageja on kinnistu omanik ning kostja on isik, kelle kasuks märge on tehtud – kostja ei ole sellele vastu vaielnud. See, millistel motiividel hageja nõude kostja vastu esitas, ei oma õiguslikult tähtsust. 24. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et kostja vaidlustaks maakohtu otsuses tuvastatud asjaolusid ega tehtud järeldusi. Kostja leiab, et mitmed hageja väited on valed ja tõendamata, neid samas konkretiseerimata. Kolleegium selgitab, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (

§ 4

lg 2).

§ 5

lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; samuti määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega on tsiviilkohtumenetluses üksnes poolel õigus määrata, mis asjaolud ta kohtu ette toob ja millise

§-s 229 nimetatud tõendiga ta millist asjaolu vastavalt

§ 230lg-le 1 tõendab.

Sellised põhimõtted kehtivad käesoleval juhul ka kostjale olenemata asjaolust, kas kostjal oli vara, et volitada enda esindamiseks õigusteadmistega isikut või mitte. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja esile toonud, millised asjaolud ja väited täpsemalt on valed või tõendamata ega põhistanud ka omapoolset nägemust hagi aluseks olevate asjaolude osas, mistõttu ei anna need alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Kostja ei vaidlusta iseenesest seda, et
2. märtsil
3. a sõlmitud kinnistu võlaõiguslik müügileping ja avaldus eelmärke kinnistamiseks (muudetud
4. aprillil
5. a) ning sellest tulenev kostja ostuoptsioon on lõppenud. Seetõttu ei ole käesolevat hagi eset arvestades asjakohane kostja väide, mille kohaselt ei võimaldata tal määrata hoonele uut haldajat/üürnikku, kuigi see pidi tagama, et kostja ei saaks tagasiostuõigusest ilma jääda ka Kino Sõpruse maksejõuetuse korral.
6. Seoses menetluskulude jaotuse vaidlustamisega märgib ringkonnakohus, et maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel

§ 162

lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o käesoleval juhul kostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta võimalust jätta menetluskulud hagi rahuldamise korral hageja kanda. Küll aga võib kohus erandlikult jätta kulud

§ 162

lg 4 järgi täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kolleegiumi hinnangul ei ole apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal alust pidada hageja menetluskulude kostja kanda jätmist viimase suhtes äärmiselt ebaõiglaseks. Vaatamata sellele, et hageja esitas kostja vastu nõude pärast seda, kui kostja oli äriregistrist kustutatud ja kostja suhtes oli algatatud likvideerimismenetlus, ongi likvideerimismenetluse mh üheks eesmärgiks võlausaldaja nõuete rahuldamine (TsÜS § 41 lg 4) ja seega ei ole hageja käitumine talle etteheidetav. 27. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

28. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 6 29. Kuivõrd kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei saa kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu.

30. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) 7