) § 164 lõikest
Kohus pidanuks lähtuma
lg-st 2, mille kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele mh kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai menetlusosaline ette näha. Seega tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel
Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks kaebuse menetlemisega ülemääraseid menetluskulusid. 15. Ringkonnakohus ei võta
lg 1 punkti 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks seda ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (määrus nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes kaebuse väiteid ega hinda nende kohta esitatud tõendeid. 16. Siinses asjas ei nõustu kostja sellega, et maakohus on otsuse resolutsioonis teinud otsustuse rahuldada hagi osaliselt ning jätnud menetluskulud tulenevalt
Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on õigesti rahuldanud hagi osaliselt.
lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (
Seejuures on hagejal õigus hagist ka osaliselt loobuda. Osaline loobumine on võimalik eeldusel, et tegu on iseseisva nõudega (st teisi nõudeid on võimalik sellest eraldiseisvalt lahendada). Käesoleval juhul oli tegemist kahe iseseisva nõudega. Toimiku materjalidest nähtub, et menetluse kestel on hageja kolinud kostja juurde, millest tulenevalt palus maakohus hagejal täpsustada, kas ta loobub nõudest mõista kostjalt 3 2-21-7192 välja elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja ei ole sellest nõudest kohtule esitatud 21.06.2021 ega 02.08.2021 dokumentides loobunud. Ringkonnakohus märgib, et kui hageja loobub mõnest nõudest, tuleb loobumisavaldus teha või vormistada nii, et kohtule ja vastaspoolele oleks see üheselt arusaadav, millisest nõudest hageja loobub. Praegusel juhul ei ole nõudest loobumine hageja vastusest kuidagi väljaloetav. Tuginedes eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on õigesti rahuldanud hagi osaliselt, sest hageja ei ole nõudest mõista kostjalt välja elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni loobunud. 17. Kolleegium selgitab, et isegi kui tõlgendada eelpool nimetatud hageja menetlusdokumente selliselt, et nendest nähtub tahe loobuda edasiulatuva elatise nõudest, ei muudaks see ebaõigeks maakohtu poolt teostatud menetluskulude jaotust. Sellises menetluslikus olukorras kohalduks
lg 4, mille kohaselt kannab hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulud, välja arvatud, kui kostja rahuldas hagi peale selle esitamist. Praeguses asjas kostja hageja tulevikkus suunatud elatise nõuet ei rahuldanud. 18. Kolleegiumi hinnangul ei saaks ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades jaotada kohtuasja menetluskulusid maakohtust erinevalt.
kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega kohaldas maakohus 02.09.2022 menetluskulusid jaotades õigesti alates 01.01.2022 kehtivat erinormi kulude jaotamiseks alaealise lapse ülalpidamisasjas, st
Kaebuses viidatud Riigikohtu praktikas käsitleti menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, mitte jaotamist. 19. Kolleegium märgib, et isegi kui nõustuda hagejaga, et kulud tulnuks jaotada enne 01.01.2022 kehtinud
-i normide alusel, oleks asjakohane olnud kohaldada
Nimetatud sätte üheks alternatiiviks on jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, mis oleks kolleegiumi hinnangul ka praeguses asjas olnud õiglaseks jaotuseks, kuna hageja nõuetest üks rahuldati ja teine jäi rahuldamata. 20. Kuna apellatsioonkaebusega ei ole võimalik taotleda menetluskulude jaotamist hageja soovitud kujul, jääks apellatsioonkaebus menetlusse võtmise korral rahuldamata. Seda arvestades keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest menetlusökonoomia kaalutlustel
Ringkonnakohus ei saaks oma otsusega menetluskulusid maakohtu lahendist erinevalt lahendada, mistõttu hageja kaebus on perspektiivitu. 21. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud
Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 22. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta.
(allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.