KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-9765 Kohtuasi Osaühingu Eesti

§ 15

lg 3 p 1 tähenduses ning see vaidlus tuli lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Puudus alus ajutise halduri nimetamiseks.

1. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud võlausaldaja kanda. Võlgniku menetluskulud koosnesid lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise kuludest 38 tunni 15 minuti eest, tunnihinnaga 175 eurot, so kokku 6693,75 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus nõustus võlausaldajaga, et kulud on ülepaisutatud. Arvestades asja mahtu ja keerukust oli kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja õigusabi kulu 8 tunni eest, sh 30 minutit kestnud eelistungil osalemise kulu. Tunnihind 175 eurot vastas turusituatsioonile ja kohus mõistis võlausaldajalt välja 1400 eurot. Avaldaja määruskaebus
2. Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse ja teha uue, millega nimetada ajutine haldur ja keelata puudutatud isikul vara käsutamine ilma ajutise halduri nõusolekuta. Alternatiivselt tuli asi saata tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud tuli jätta võlgniku kanda. Võlausaldaja ei nõustunud, et laenulepingu ülesütlemise kehtivuse hindamine väljus pankrotimenetluse raamidest. Kohus sai hinnata ülesütlemist laenulepingu p 4.1.3 järgi. Selle kohaselt oli avaldajal õigus laenuleping üles öelda, kui tema hinnangul toimus sündmus, mille tulemusel laenuandja hinnangul halveneb või võib halveneda laenusaaja võime lepingut nõuetekohaselt täita. Avaldaja hinnangul oli vastav sündmus toimunud. Seega ei pidanud 3 ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks andma hinnangut mistahes muudele asjaoludele ega analüüsima laenusuhtest väljapoole jäävaid õigussuhteid. Kohus sai hinnata ülesütlemist laenulepingu p 4.1.1 järgi (teabe esitamata jätmine). Selle kohaselt oli laenuandjal õigus laenuleping üles öelda, kui laenusaaja jätab esitamata talle teadaolevad lepingu täitmist mõjutavad andmed või ei esita lepingus ettenähtud informatsiooni. Puudutatud isik ei esitanud avaldajale informatsiooni tema poolt 19.04.2022 ja 20.04.2022 tehtud tehingute kohta, kuigi oli selleks kohustatud laenulepingu p 3.2 (d) järgi. Võlgniku vara koormamine hüpoteekide ja kasutusvaldusega, mille sisu oli võlausaldajale teadmata, kujutas endast sellist sündmust, mille tõttu „võib halveneda laenusaaja võime lepingut nõuetekohaselt täita“ ning mis andis võlausaldajale piisava aluse lepingu ülesütlemiseks p 4.1.3 järgi. Ka võlgniku selgitused laenulepingu konteksti kohta ei saanud takistada ajutise halduri määramist. Menetluse edasine käik
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis puudutatud isikule tähtaja sellele vastamiseks.
4. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning kaebus rahuldamata. Võlausaldaja kannab selle kaebuse menetlemise kulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduse ja põhjendustega ning ei korda neid. Kohus võtab menetlusosaliste esitatud dokumentaalsed tõendid vastu TsMS § 662 lg 3 alusel. Pankrotiavaldus jäi õigesti rahuldamata, sest võlausaldaja nõue ei ole piisavalt selge. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.

§ 15

lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Ringkonnakohus leiab, et seadusest ei tulene üheseid ega ammendavaid kriteeriume, mille alusel saab kohus otsustada nõude selguse üle. Nimetatud küsimuses otsuse langetamine on hinnanguline ja seotud kohtu kaalutlusõigusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui leidis, et võlausaldaja nõue on ebaselge ja esineb

§ 15lg 3 p s 1 nimetatud alus jätta ajutine haldur nimetamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest (vrd Riigikohtu 06.03.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10).

§ 10lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses tõendama enda nõude olemasolu.

Selleks peavad ka esitatud asjaolud olema selged, vastuoludeta ja vaidlustamata. Võlausaldaja peab tooma esile selged, vastuoludeta ja vaidlustamata asjaolud ja tõendid, mille alusel saab kohus tuvastada konkreetse nõude.

§ 15

lg 3 p 1 on suunatud eelkõige sellele, et pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja võlgniku vahel. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Maakohus leidis menetlusosaliste esile toodu ja tõendite põhjal õigesti, et võlausaldaja nõue pole selge. Käesoleval juhul on võlgniku vastuväited nõude selgusele piisavalt põhistatud ja kaalukad selleks, et jätta ajutine haldur määramata ning lasta pooltel pankrotiavalduse aluseks olev nõue hagimenetluses selgeks vaielda. 4

1. Määruskaebuse menetlemise kulud kannab TsMS § 171 lg 1 alusel võlausaldaja, sest tema kaebus jääb rahuldamata.
2. Puudutatud isiku menetluskulud määruskaebemenetluses on õigusabikulud 1 400 eurot 8 tunni eest tunnitasuga 175 eurot (käibemaksuta). Esindaja tegi järgmisi toiminguid: tutvumine määrusega, aruandlus kliendile (45 minutit); tutvumine määruskaebusega, aruanne kliendile (1 tund 30 minutit); kirjavahetus kliendiga seoses kaebuse menetlusega (30 minutit); määruskaebusele vastuse koostamine, jooksev suhtlus kliendiga ja kliendi poolt edastatud materjalide analüüs (4 tundi 30 minutit); kohtu kirjaga tutvumine ja menetlustähtaegade fikseerimine (15 minutit); menetluskulude nimekirja koostamine (30 minutit). Ringkonnakohus leiab, et asja sisu ning kaebuse ja vastuse mahtu arvesse võttes on lepingulise esindaja toimingud ning sellele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja sisu arvestades on 175 eurot tunnis kohane tasumäär, millest lähtuvalt peab vaidluse vastaspool kulud hüvitama. Seega tuleb võlausaldajal hüvitada 1 400 eurot (käibemaksuta). Käibemaksu hüvitamist võlgnik ei taotle. Ringkonnakohus rahuldab võlgniku taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel. 14.

§ 5

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes siis, kui see on samas seaduses ette nähtud. Maakohus jättis

§ 15

lg 1 alusel rahuldamata võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja lõpetas pankrotiavalduse menetluse. ParkrS ei võimalda selles osas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada, sest

§ 15lg 5 sätestab sellise määruse korral ainult ühekordse kaebeõiguse.

Menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist saab vaidlustada TsMS § 178 lg 1 alusel. Kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata TsMS § 178 lg 2 alusel vaid juhul, kui vaidlustatav summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) 5