Obsah (6)

§ 163§ 637§ 459§ 497§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-1221 Kohtuas

§ 163

lg 2 alusel hageja kanda, kuna rahuldas hagi ulatuses, nagu menetluses kompromissina pakkusid kostjad. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidles maakohtu otsuse järeldustele vastu.
2. Hageja märkis, et tema sissetulek on 260 eurot kuus ning muid sissetulekuid tal ei ole, mistõttu ei saa ta maksta igakuist elatist kokku 400 eurot. Kostjate ema sissetulek on suur, 2000 eurot kuus. Hageja tõi välja, et kui ta oleks saanud tulu Z OÜ-lt, siis oleks tulu deklareeritud; maakohus oleks pidanud tulu deklareerimist kontrollima, kuid ei teinud seda. Ehitusõigusega hoone Kohtla-Järvel ei kuulu enam hagejale, mistõttu ei saa arvestada, et hageja saab sealt tulu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 14. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid. 3 15. Hageja on esitanud käesolevas asjas

§ 459

lg 1,

§ 497koosmõjus PKS §-ga 102 järgi elatise vähendamise nõude.

Seega pidi hageja tõendama, et eelmise kohtulahendi aluseks olevad asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust muuta elatise suurust. Muuhulgas tuli hagejal välja tuua, kas ja millises ulatuses on muutunud hageja majanduslik olukord. Maakohus tuvastas otsuses, et võrreldes tsiviilasjas nr 2-19-5072 tehtud otsuse ajaga ei ole tema ülalpeetavate arv muutunud, hageja töövõime on ka varem olnud piiratud ning hageja oli ka varem X OÜ ainuosanik ja juhatuse liige, kuid ühing ei tegutse endiselt. Lisaks tuvastas maakohus, et hageja on enda sissetulekuid varjanud – tal on lisaks Swedbanki kontole pangakonto Vene Föderatsioonis, mida ta soovis kasutada just selleks, et teisest tsiviilasjast saadud 35 000 euro suuruse hüvitise arvelt ei tuleks tasuda lastele elatist ning hageja on saanud Z OÜ-lt üüritulu 800 eurot kuus ajavahemikul

1. novembrist
2. a kuni
3. augustini
4. a.
5. Hageja vaidlustab maakohtu järeldust, et ta on enda sissetulekuid varjanud ning selgitab, et üüritulu saamise korral oleks ta selle deklareerinud. Vastuseks nimetatud vastuväitele märgib ringkonnakohus, et maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine või täitmata jätmine ei oma tähtsust hageja sissetuleku, täpsemalt Z OÜ-lt üüritulu saamise tuvastamisel, mistõttu ei ole maakohtule etteheidetav hageja poolt üüritulu deklareerimiskohustuse täitmise kontrollimata jätmine. Hageja on apellatsioonkaebuses välja toonud asjaolu, et hoonestusõigus aadressil Maleva 3, Kohtla-Järvel ei kuulu enam talle, mistõttu ei saa arvestada üldiselt, et ta sealt tulu saab. Vaatamata viidatud väitele hageja varalise koosseisu muutumisest, ei ole hageja esile toonud ega põhistanud, mis asjaoludel ning tingimustel ta omandist loobus ja kuidas see halvendas tema tema varalist seisundit võrreldes tsiviilasjas nr 2-19-5072 tehtud otsuse ajaga määral, mis annaks aluse

§ 459

lg 1,

§ 497

koosmõjus PKS §-ga 102 järgi elatise vähendamiseks 75 euroni kummagi kostja kohta. Lisaks selgitab kolleegium, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-118-12, p 15). Mis puudutab seda, kui suur sissetulek on kostja emal, ei ole käesolevat vaidluse eset arvestades asjakohane.
3. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

18. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna vastustajatel ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajatele apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 19. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab 4 määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) 5